29.märts.

Nooooooh...
Pesumasin on korras! Aga oma silmaga pole veel kuulnud.
Tegelt on vist seekordne postitus jälle üks nutt ja hala, nagu siit eestlased on harjunud pritsima viimastel nädalatel..
Noh, seekord on siis pasavesi kaela tõmmatud ja vaikselt jälle taastume paugust.
Nimelt siis eelmise nädala sahinad tulid ringiga, et meile on oodata külalisi. Asi polekski nii hull olnud, kui keegi oleks viitsinud meiega konsulteerida kõigepealt, et kus ja mis. See meid kõige rohkem närvi ajaski ja trotsi täis. Kergelt tunneme end kõrvalejäetuna, aga no pole hullu.
Siis tuli Luigi ja hakkas ümber korraldamine. Pidin oma ilusti riiulisse sätitud riided kokku nartsutama ja kohvrisse viskama, kus need siiani on ja ilmselt on ka järgmised 2 nädalat kuni ärasõiduni, sest pole lihtsalt kohta, kuhu neid panna. Koolis ühikas oli mul voodi all 3 suurt krõpsupaki kasti, millest sai tehtud ajutine riidekapp, hea küll, too pole väga hull, seda enam, et koolis ma olen tunduvalt kauem ja seal ei pea riideid pesema, sest iga nädalavahetus sai koju... Siin on aga teine lugu ja käsitöö käib täie hooga.
Aga jah, sihkersahkervigerivägeri ja olimegi lõpuks neljakesi suuremas toas. Aga see sõna "suur" on siin pigem retooriline, sest tuba on 1-2 inimese jaoks vb paras, aga neljakesi, kui peame üksteise õlad kõrvuti magama, ei ole siin eriti ruumi ei hingamiseks, peeretamiseks, ei naisega veebiseksi tegemiseks. Olgem ausad, igasugune privaatsus on kadunud ja poisid siin juba nutavad, et minuga ei saa ühes toas magada.
Esiteks - ma olen ööinimene, ma lähen magama 2-3 ajal, ma tunnen end ahistatuna kergelt ning teised kurdavad minu tegevuste üle une ajal...:D Eriti see norskamise osa. :)
Et jamh, kui hommikul on kellelgi telklaager, ei jää kellelegi saladuseks.
Üldiselt oleme olukorraga leppinud. Õpetaja läheb nädala pärast ära, siis paneme ühe omadest sinna tuppa, saame kolmekesi kenasti hakkama siis...

Aga eilsest siis veel.. Tulid õhtul lätlased, läbi kui nende enda raha.. Saime nendega natuke rääkida, õpetaja on saksa soonega vist, aktsent on saksa oma.. Räägib normaalset inglise keelt, poisid pursivad. Üks on IT-poiss, see isegi saab aru ja tönkab, temaga on hea, kokapoiss peale vene keele ei oska ja seda ei räägi jälle mina eriti hästi. Aga tühja temast. Vähemalt olid nad sõbralikud, läksid juba enne meid magama.
Tegime neile külmkappi ka natuke ruumi ja olime oma muredega edasi omaette.

Tänane hommik oli veidi hämmastav - läksin unise peaga vetsu ja aknalaual kellegi tissihoidjad ja alukad.. Ah tühja sest, pole minu omad. Asjatoimetused tehtud, siis tulin vetsust välja, siis nägin, et need kooserdavad mööda elamist välisjalanõudega ringi. Kui meie oleme vähemalt nii palju tsiviliseeritud, et välisuksest kaugemale ei roni, siis need paterdavad igal pool ja sitased jäljed maas. Täna tulime töölt, siis rõdu on suitsukonisid, pudeleid, prügi ja jalajälgi paksult täis. Ütlen ausalt, selle ma kitun ära küll. Oma pasa võiks ikka iga lehm enda järelt ära koristada.
No ja Ragnar oli täna jälle kodune, siis ta teadis rääkida, et korteris käis külalisi... No kurat, meile küll Sandra raius, et kui vahele jääme, siis 50€ läinud.. Mind see ei koti, et oma grupi inimesed, kui siin ei ela, siis siia asja pole. Muidu toome oma eestlased 11.aprill siia külla, kurat võtaks! Et kui ma nüüd nädalavahetusel magada ei saa, siis ma annan küll kellelegi kitli peale, rosinasse, pähklisse, pasunasse, kuhu iganes vaja.
See, et nende praktika tööaeg on hommikust lõunani, on meie suhtes natuke ebaaus, meie tunneme end isegi nagu valged neegrid ja nüüd need magavad, kui me lähme ja lällavad poole ööni linna peal, kui meie juba magada tahame. Vaiksest sisenemisest pole nad küll midagi kuulnud. Ja noh, pühkimata jalgadega on päris hea mööda korterit ringi paterdada ikkagist. Vannitoa põrand on isegi ainult meiega suht kiirelt must, kuna plaat on veidi vale sellise kasutusviisiga ruumi jaoks, siis eilse õhtuga oli see nagu sealauda põrand.
Jah, olen koristamise koha pealt Hitler, kuid mulle meeldib endale ka puhtas kodus elada, mida nüüd ei saa selle kohta öelda. Nemad on rohkem kodus, võiksid ka natuke hoolitseda elamise eest.
 Üldiselt jah, kui siin nädalavahetusel hakkab klaperjaht pihta, siis esmaspäeval ei ole ma "lahkete" sõnadega kitsi kontoris. Nii need asjad ikka ei käi.

Üldiselt töö juures on tipptopp, paar päeva on olnud kerge passimine, sest meestel endilgi pole tööd. Aga see-eest saab suhelda täie rauaga, nii nagu puine keel oskab ja sõnastik lubab. Vincenzo üldse puudus ühe päeva, kuna tal vist kõht valutas ja noh, eks vanainimese probleemid.. Tal on sünnipäev kohe, kui meie ära sõidame. Mõtlesime siin Kaidoga, et viimasel päeval viime ikka tordi või miskit, noh, eestlase komme ju igat asja tähistada. Et kui teised ei taha, siis anname Vince'le kingituseks. Mees saab 50!
Lõuna ajal väike birra ja 2 singikuklit ja poolteist tundi päikesevõttu. Me Kaidoga oleme juba suht tumedad. Sander ja Ragnar samuti. :) Positiivne! Vähemalt ei naase luikedena. Ei ole just Egiptus, kus ühe päevaga ära põled, aga tasa sõuad, pruunimaks muutud. :)
Täna juhtus väike äpardus veljehappega. Boss valas seda maru usinalt, et mul käe peale ka valas. Nüüd kasvatan uut nahka, kuna liha oli näpuga katsuda. Kreemiring kreemiringi järel ja tundub, et toimib. Käsi valutab natuke vähem. Tööl käimist ei lõpeta igatahes, tahaks kõik 100% lõpuni kaasa teha.  Et vähemalt lõpus tagasisides ei öeldaks, et poisid olid muidu maru ägedad, aga nahka tegid.
Eestis ootab mind umbes samasugune seltskond oma töökohas ja nendega ma saan rääkida vähemalt. :)

Koju tahaks küll juba.. 2 nädalat veel jäänud pühapäevast. Pole enam palju, vaja veel hakata viimase minuti kingitusi kokku kraapima. :)