neljapäev, 15. märts 2012

15.marzo. Selle töönädala viimane neljapäev...

Tegelt mõtlesin, et alustaks seekord blogi vähe teisest kandist... Noh, nagu mul ikka tavaks õllekruusi taga, et vaja muljetada ja heietada kõigest muust aga mitte käesolevast teemast...

Et siis siin maal hakkab täis saama kolmas nädal, ega muidu ei märkaksi, poisid hommikusöögilauas loendavad päevi juba.

Ma siin vaatan seda ilmaelu ja hindasid poes, siis hakkab väike korrelatsioon asjades tekkima. Nimelt, kuna söök on siin kallis, siis järelikult inimesed hindavad siin maitseelamusi ja tõepoolest - poeletil on igat sorti juustu, vorsti, piimatooteid, saiatooteid, millest mõni isegi süüa kõlbab.. Ehk siis kohalik toidutööstus teenib ka ikka kopika, et viitsib vaeva näha oma rahva jaoks. Eesti valitsusel ja rahval oleks siit natuke mõndagi õppida ja oleksid meilgi kõik kultuurid jälle au sees.
Ilmselt põhiosa palgast, mis alles jääb, kulubki toidule, sest riided ja muu olmetehnika on siin eluodav.
Ostsin omale uue nutitelefoni raha eest, millega Eestis poleks midagi teha, pane teist samapalju juurde, et samavääre soetada. Samuti muu koduelektroonika on odav. Ilmselt on kõik see vaid tarbimiseks ja ei oma suurt väärtust. Sama lugu ka autode puhul - see on kõigest tarbeese ja need on odavad. Loll eestlane põrutab siia, maailma otsa, ostab odavalt romud kokku ja müüb Eestis kallilt selle pasa rahvale maha ja teda nimetatakse ettevõtjaks.
Riided on siin samuti odavad. Bränditooted, mille eest meie poodides küsitakse käsi ja jalg ja vahest lisaks ka kõrv, on siin sigaodavad ikka. Teksapükse saad 7€ mitu paari ja Puma moekad tossud alla 20€. Säästan kojusõidu ajaks raha, et siit veel üks paar tosse kaasa vedada. :) Sussid mul ju on nüüd, miks mitte siis tossud ka kotti pista. :)
Aga see-eest ohkima võtab kütuse hind. Kuigi, lugedes viimased uudiseid kodumaalt, kus usinad tanklaketid lausa 2 korda nädalas hindasid tõstavad, ei tundugi kohalik kraam nii kohutavalt kallina.

Seda enam, et diisel on siin tumekollane ja lõhnab tugevalt ja bensiin on selline rohekas ja lõhnab ikka bensiini moodi. Eesti susserdajatest kütusemüüjad müüvad nii rohelisest kui mustast püstolist ühesugust vesist pläga, mida nad veel kütuseks julgevad nimetada. Siin riigis on kõik diislid, heal juhul 100st 2 autot on bensiinimootoriga ja siis ka pead pöörduvad, et vahi rikkurit. Hoolimata sellest, kas tegu oli vana Fiatiga või Porsche Cayenne'ga. Et siin ei olegi tähtis, kas sul on Lexus või Lada, kuni see on diisel. :)
Isegi tööjuures, ajasime Vincenzoga juttu ja küsis Eesti kohta ja siis tegi suured silmad, kui kuulis, et meil on diisleid vähe ja kõigil on bensiiniautod ja minul veel 2-liitrine mürakas. Et Itaalias on eelistatud väikesed autod eelkõige seetõttu, et maksud on väiksemad (rollerautod võivad pea tasuta liigelda), ruumi vajavad vähem ja on tihti ka odavamad remontida. Suuremad autod on juba iseteadlikele, kes tahavad end mugavalt tunda, sest pole väga meeldiv, kui sõidad Smartiga kesklinnas ja järsku tahab külje pealt suur Hummer tuppa tulla.
Seega, kuigi mulle on need väiksed punnid meeldima hakanud, tahan ma siiski omada suuremat autot ja täna tuli tööjuurde uus valget Chrysler 300C universaal ning mida rohkem vaatasin, seda rohkem märjaks läks. Seega keerasin otsa ringi ja läksin tööpostile tagasi. :)
Ei aga üldiselt - la vita è bella.

Aga elada on siiski siin normaalne. Inimesed saavad palka ikka kuu lõikes, mitte tehtud tundide järgi ja see annab kindluse, et sa saad normaalselt oma liisinguid maksta, mitte higistada, kas ma järgmine kuu ikka saan piisavalt palka...

Aga tulles teemasse, siis meeleolu on meil jätkuvalt timmis.
Õhtusöögid on ka mõnusad, iga päev midagi uut. Ei ole siiani veel midagi kordunud, kui pühapäev välja arvata, siis on ettenähtud pitsaratas. A vähemalt on karbid lõbusad.


Aga see paganama pesumasin on ikka persses!
Postita kommentaar