5. märts :)

5. marza. Lunedi.

Tänane päev algas päris ilusalt. Päike jällegi säras kõrges taevas juba kell 8 ja kohe üldse ei tahtnud silm lahti tulla ja hääl oli ka ööga jällegi kuhugi kadunud.
Peale väikest hommiku-võikut seadsime sammud kontorisse, et sisse nõuda uued bussipiletid.
Tehtud!
Tööle jõudsime päris hea tujuga ja meid võeti jällegi rõõmsalt vastu.
Seekord oli tööpõld üsna kesine, natuke ühte, natuke teist... Vahepeal õppisime jälle paar uut sõna selgeks - nookur ja tõukur, sest oli üks diisel-Alfa sees, millel vist oli hamba üle visanud või mingi muu viga, igatahes kolmandal silindril oli üks sisselaske klapi nookur puruks. Mootor puterdas seetõttu. Mehaanik katkus maha kõik vajaliku ning uue detaili saamisel kõik jälle vastupidiselt kokku tagasi.
Siis saabus lõuna, olin veidi nukker, et Vincenzo't hommikul polnud, aga polnud viga, ta tuli lõunast. :)
Bruno tõi meile lõunat isegi. Vahetasime küll igaks juhuks riided ja jõudsime juba peaaegu Sanderi ja Ragnari töökoha juurde, kui Bruno meid keset tihedat liilklust peale korjas ja töökotta tagasi viis. Kummalegi meile oli 2 singisaia ja kokakoola. :)
Siis avastasin töökojas paroolita wifi ja sai telefoniga veidi netis müratud. Siis hakkas tööd ka tulema.
Kaido ja mina aitasime ühel uuel Audi A6'l paagi tasemeandureid maha koukida. 3.0 diisel, armatuuris ei näidanud taset. Pärast seda, kui Brunoga käisime esinduses ja tõime uued andurid, selgus, et viga polnudki nendes, vaid nendes totrates kiirühendustes, noh teate küll, pistad juhtme vahele ja pigistad kokku..
Sellest siiski ei piisanud. Tuli panna korralikud pistikud. Ja asi sai korda.
Bruno võttis mu proovisõidule kaasa ja kiirteel sirutas jala 200km/h'ni. :) Oli ülev tunne. Ja see 3.0 diisel võttis selle arutu kihutamise peale ainult 11.2 sajale. :)
Nüüd ma hakkan sellest diislist aru saama, kuid hooldus on ikkagi ajuvaba ja üle mõistuse. Ehk siis - mida ei tunne, seda ära osta, seda ära näpi!
Ja õhtu viskas ta meid Kaidoga jälle kenasti Metropolise juurde. Küll on kahju, et pole netti koguaeg võtta, et sõnu õppida. :( Vähemalt õppisin ühe fraasi ära - Grazie per il passaggio, elik meie keeli - tänud küüdi eest!

Sellega lõppes teise nädala viimane esmaspäev.

Igatahes keegi, kes seda netti haldab siin, on paras tainaaju, vaja pea lõhki lüüa saamatuse eest.