neljapäev, 7. oktoober 2010

Maalo ja kakao kakofoonia.

Kell on juba.. eeem... hilja õhtul.. Kuulan makilindilt Stingi tütre esituses üht lugu, mida on natuke "tuunitud" ja polegi nii paha..
Otsustasin siis olla tubli jälle üle tüki aja ning oma laguneva mehaanika kiuste, läksin trenni tegema. Need kuramuse teravad lauanurgad seal koolimajas ma siiski ära "tuunin", sest nagu näha, neist eriti kasu ei ole, peale selle, et rebestavad su uusi äsjaostetud pükse, millega sa tahtsid just klassiõele muljet avaldada, kuna need teevad su riista suuremaks, kui tegelikult on ning see, et nende otsa on vägagi meeldiv koperdada ja saada kauamängiv trauma, minu puhul siis peaaegu terve nädal.. Ei ei, mul ei ole selliseid "pikendavaid" pükse, pole lihtsalt tarvis, pigem just see, et teksadega on valus millegi terava otsa sattuda... Ja nii ma siis mänguhoos panin täie lauluga mauhti! lauanurga otsa oma põlvega... Nüüd, peale lugematu hulga aega hiljem ma saan juba normaalselt ringi tuterdada, kuid nüüd on uus häda - F1. Noh, lahkama ma seda asja ei  hakka, kes teab, see teab. olgu vihjeks öeldud higi kanni vahel ja sellega käimine... Nüüd on tõesti selline tunne, et keegi on öösel näpu pistnud sinna, kuhu seda vaja ei ole.. Ehk siis saamislugu sai alguse sellest, et kursavend viitsis 3km kauguselt siia sportida ja siis leidsime veel kompanjone ja läksime sportima. Olgu see siis Välguklubi esimene spordipäev. :)
Kuigi jooksma minnes oli selge, et teeme paar kiriet raksu spordisaalis ja siis edasi jõusaali kangutama, kuid... Andsime endast parima, kuid välja kukkus nagu tavaliselt. :D Ehk siis jooksmine tõmbas korraks kopsu kinni, vigane põlv andis endast märku ning toaukse võti kippus koguaeg märjast pihust ära libisema, kuniks ma ta tuugalt ümber randme tõmbasin.
Kiiremad ringid möödas, läksime spordisaali piiluma ukse peale, et kus siis need higised noored neiud on.. Aga tutkit Vasja! Tühjus! mis seal ikka, võtsime pallid (mitte enda omad) pihku ja platsile.. Kuskilt ilmusid välja 2 väga noort neiukest võrkpalliga ja siis tegiime 3:3 mängu, ja nii see rahvas aina kogunes ja kogunes.. Lõpuks oli juba meeskond 8 inimest .. Aga selle peale olin ma juba parajalt märg.. urrr.. ja tühi kõht hakkas endast järjest rohkem märku andma ja siis ma peale mitmesetmendat tundi andsin alla, sport võitis seekord. Ja tegin sammud ühika poole, kus terendas silme ees juba kuum dušš ja soe makaroniroog.
Andy ja Raivz tulid ka koos minuga ära, Kaits jäi veel naistega hullama.. Õige kauaks jäi, peaks mainima. :D
Sai siis tuppa tuldud, voodi peale istutud, iluprotseduurid tehtud, vaatasin,et ohoo, peeglist vaatab päris ponks poiss vastu.. ja jäin rahulolevalt voodi peale viltu sätitud padjale lösutama ning hakkasin arvutist vaatama Jeff Dunhami stand-up comedy't.. 3 täispikka filmi, väärt vaatamist kindla peale.. Ja siis tulin mõttele, et ohoo, hakkaks kakaod tegema.
Niisiis, kakao.. My new best friend. Kuna kohvi on viimasel ajal perse valutama pannud, siis ma mõtlesin väikese vahelduse peale ja nädala sees saigi selle tarbeks toodud poest pakk piima... Tegin siis seekord labasema variandi, kuid.. Olles endiselt läbi nagu lõunanaabrite rahatäht, siis ma vaatan seda segadust oma laua peal - avatud piimapakk, avatud kakaopakend ning tassi sees piim.. Kuna mul kruusid on kõik kas kõrvadeta või lihtsalt ilma katkised, siis seekord läks espressoklaas koos piimaga ahju.. No muidugi suutsin juba enne valamistoiminguid paki maha pillata ja laud sai piimaseks.. Või piim lauaseks.. Võtke kuidas tahate.. Igatahes pidin välja otsima hunniku kaltsu, et seda jama likvideerima hakata...
Sain vaevalt laua puhtaks, kukkus kakaopulber ümber.. Nu bljät. Hakkasin siis seda laua pealt noaga maha kaapima. Õnneks kasutatav kraam, mina ei nurise.
Panin siis lõpuks piima mikrouuni, aeg peale ning ise piilusin msni aegajalt, kas ehk on seal miskit elu tekkinud vahepeal - noup, endiselt vaikus igatepidi. Sõbranna mahitab mind Pärnusse 2 Staadioni jooksule, kuid praegu oma valutava põlve ja persega vist väga kaugele ei jõua, kuigi see 5km on parasjagu soojaks joosta end. :D EGOLAKS... :D
Eks näis..
Vahepeal tegi uun juba piiiiiiiiiiks ja võtsin klaasi kapist välja, jaiks! tuline oli va raibe.. Ja siis kui kallasin pulbri sisse ja hakkasin segama, siis loooomulikult pidi osa pulbrit jälle üle ääre lendama ja klaviatuur muutus ka korraks täitsa pruuniks. Ei ole midagi, mida tolmuimeja ei aita, kuid paraku aitas ta ka kahel klahvil minema minna ja eks ma siis veetsin veel veerand tundi oma tolmuimeja kallal, et kätte saada need jumpstükid, muidu ma hetkel kirjutaks seda teksti ilma I ja N täheta. :D
Aga esimene lonks oli justkui taevalik kingitus, siiski on üks asi parem veel, kuid jätan nimetamata, muidu tuleb pärast kommentaaridesse igast kahtlast teksti. See harmoonia killis ära selle kakofoonia, mis selle valmistamisega ette tuli.. Elan üle.
Kakao on hea, tuju on hea, uni on veel heam ja nüüd ma siis kõrvetatud näppudega tipin viimased read ning lähen unenägusid vaatama.. Täna lubati 3D graafikas..
;)