neljapäev, 8. märts 2012

8. marzo, giovedi..

Tere kallis kodumaa!

8. märts! Noh, teada värk ju, et hommikul ärkad tund aega varem, hiilid vaikselt pidžaama väel autosse, hääled sisse ja põristad lähimasse ostukeskusesse lilli ostlema, endal veel jalas toasussid ja seljas flanellist hommikumantel.. Been there, done that! Juhul, kui keegi teist kahtleb. :)
Igatahes, hiilid välja, hangid lilled, hiilid koju tagasi, teed käbe kohvi valmis ja paned saiakesed kandikule ritta magususe järjekorras ja viid selle killavoori siis kõik magamistuppa naisele, kes alles ärkab, silma sügab ja siis sind vaatab nagu debiilikut. :)
Noh, igatahes kahjuks või õnneks, meie, 4 eestlase, tänane hommik algas Itaaliale ebakohaselt vihmaga ja lõppes samamoodi. Ainuke rõõm oli vaid õrnemale soole sõnumeid saata siitpoolt Euroopa otsast.
Ei muidu oli täitsa tipp-topp päev. Eile ei viitsinud blogisse suurt kirjutada, mis sa ikka igast mutri kukkumisest ja vetsus vee tõmbamisest pajatad...

Praegu läheb meil siin päris heasti. Spizzirri Motori võtab meid igal hommikul kõva hääle ja suure naeratusega vastu. Neid ei koti, et me keelt ei valda, me saame suheldud, kõik saavad kõigest ja kõigist aru ja nad õpetavad meile järjest uusi sõnu. Ei saa salata, vahel ka roppusi.

Kuna siin on veinikultuur kõva, siis loomulikult on vein üliodav ja lõunaks tuuakse meile samuti singisai ja kõrvale väike veinipakk. Promilliga juhtimine on siin lubatud, seega pole midagi ebaseaduslikku töökojas väike 12% vino rosso sisse keerata ja siis tööd jätkata. :) Hakka või kurask, ära harjuma!
Ei aga, olen olnud ebaviisakas ja jätnud vahepeal kiitmata, kui lahked inimesed on itaallased. Umbes nagu meie maal need õiged venelased. Savi, kas oled oma või ei, ikka pakutakse süüa, juua.. Nii ka siin - lõuna tehakse meile välja, kõike saab, mida vaja. Isegi kohvi tehakse meile, olgugi, et kahepeale, aga noh, ma ei oskagi eriti sellest ühest kangest kohvilonksust väga lugu pidada.. Kuigi jah, südame alt teeb soojaks see žest. Vahel võtab šeff meid linnapeale kaasa, siis alati sisaldab see ka kohvipoes käiku. Neil pole millestki kahju. Ilmselgelt, eksole. :)
Et jah, isekeskis siin mõtlesime Kaidoga, et viimasel päeval teeme neile tordi välja ja peame väikse kõne omalt poolt, et nad edaspidigi julgeks eestlasi võtta enda juurde. Kuigi miskipärast kõik arvavad, et Eesti on muinasjutt ja alati kõik jahuvad Lithuania'st...

Aga noh, me suudame kehakeele ja numbrite ja sõnade abil kenasti selgeks teha kõik ja näiteks rääkisime täna palkadest ja muidu elust. Vincenzo on meiega hästi kannatlik olnud ja paistab, et tal on endal ka huvi. Ikka imestab igasugu asjade üle, mis meil on nii tavaline ja vastupidi, meie imestame nende elu üle. :) Et siis asi on vastastikune. Aga midagi pole parata...

Ja olgem ausad, mitu töökoda on Eestis, suurt autoesinduse töökoda, kus on alasti (ilusate) neidude kalendrid seinas ja mehaanikud vaatavad lõunapausi ajal erootikat? :)
Ja just mõtlesin, et 7 nädala jooksul ei aeta ihu imelikuks. :) :)

Ah, mis ma siin ikka jauran. Nädalavahetusel peaks ühe inglisekeelse vahekokkuvõtte ka tegema. :)

Ciao, senikaua.
Postita kommentaar