esmaspäev, 2. aprill 2012

Weekend stuff..

Nädalavahetus.

Praeguse seisuga ongi siis täpselt kriipsu võrra vähem 2 nädalat veel jäänud suurepärast Itaaliat.
Meie uued naabrid on tegelikult täitsa toredad. Esmane mulje on siiski selline nagu ta ikka on. Kui labidas on labidas, siis labidas jääb ka labidaks. Väga harva, kui suudad labida kuldseks kühvliks muuta.
Tegelikult me oleme nüüd mitu õhtut ninapidi koos olnud ja ainuke erinevus siiani on see, et keeltest ei jaga kumbki pool midagi. See tähendab, et nemad ei mõika eestit ja meie ei tönka lätit, kui, siis aru saab mõnest asjast.
Õnneks on inglise keel ja vene keel omal kohal. Kõik jutud saab räägitud ja naised sebitud, mitte et ma mingi sebija oleks. Ma olen lihtsalt suhtleja. Sander on meil see naistemees siin. :)
Muidu on päris kurb juba mõelda, et 2 nädala pärast tõmbame siit tuld. Lätlased on siin meist nädala võrra kauem.
Ehk siis tegelikult jõudsingi selleni, et meid tehti jälle kadedaks. Lätlased on vist sama programmi järgi, aga nende taskuraha on 4 nädala peale 800€, lisaks 3 söögikorda ja sõidud. No viimane on meil ka, aga no 200€ 7 nädala peale, on natuke raske jagada. 4€ päeva kohta... Eip, ei tule kuidagi välja. ikka pean kodustelt raha välja pinnima.
Nendel seevastu pole mingit muret. Pluss veel toidutalongid päevas. Kui ongi nii, et nad sama projektiga siin, siis tahaks teada, kus meie 24€ päev on?
Aga no mis sellest enam. Nagu esimese lausega kokku võtsin, siis meil on 2 nädalat veel epistli kuulamist ja masendust. Töö juures on jah kohati tunne, et lastakse iseseisvalt teha, siis jälle pööravad ära täielikult. Vincenzo pidas loengu, kuidas tema 20-aastaselt juba avas oma töökoja ja oli aktiivne.. Paraku on Itaalia 30 aastat tagasi ja praegune Eesti nagu siga ja kägu. Miski pole sarnane. Nagu ka praegu. Eestis saab õpilane healjuhul 100€ stipiraha kuus, ja peale kooli ikka läheb töötukassas järjekorda aega viitma. Siin saab õpilane kohe töökoha, pole praktikaid ega midagi, sest kool on lihtsalt nii kõva. Ja kohe hakkab saama 800€ kuus. Meie ettevõtte mehaanikud saavad 1000+ raha. Pole siis ime, et keegi ei muretse ja isegi meiesugustele tehakse lõuna välja. Kurb on siiski kuulata, kuidas mulle tehakse loengut, et ma peaksin olema aktiivsem, jne. Ometi tahaks öelda, et ma ei kavatse kauaks käsi määrima jääda, vaid pigem panna lips ette ja teenida natuke rohkem.
Aga no ei oska seletada seda. Ah, tühja kah, milleks ikka energiat raisata...
Me oleme tegelikult päris õnnelikud ja päris rahul selle kogemusega. Teeme omad järeldused ja leiame, et Eestis jääb sedasi tööd tehes veel vaesemaks. Töökultuuri ja palga käärid on lihtsalt niivõrd suured.
Kahjuks.

Aga mis seal ikka. Nüüd vist mõnda aega midagi põrutavat öelda polegi. Lätlased on vastu võetud, lagastada oskavad nad stiilselt, kuid täna oli koju tulles korter nii puhas, et põrandalt võiks lausa süüa. Respekt!
Läti neiud pidid tulema siis kolmapäevast ka meie juurde, sest üks neiu on itipoisiga paar ja teine neiu igatseb oma kodus ootavat poissi.. Ja meil oleks siis majas vähemalt 2 proffi kokka. Ja leedukatele oleme õhtusöögi võlas niiehknaa. :)








Luigi auto on ka nüüd siis pekkis. Korralikult.

Ongi kõik. See mees läheb keerab külma Fanta krõnkssti lahti ja hakkab filmi nautima, sest netti siin ju ei anta. :(



Postita kommentaar