laupäev, 1. september 2012

Koolimõtted veelkord.

Plahvatuslikult suurenev külaliste arv mu blogis sunnib jälle näppe ragistama ja ajurakke loksutama.
Vihmase ilmaga ju muud ei saagi, kui toas olla, kiruda sitta netiühendust ning vaadata neli korda jutti ära filmid, mis on arvutis filmikausta kogunenud. Minu puhul, saame rääkida vaid mõnest.

Järjest rohkem tegelikult süveneb peas tunne, et homme peab jälle kogunema kooli ning vastu võtma aasta alguse näopeksud. Tekib täielik 50ndate tunne, kui oled vang ja sind lohistatakse läbi traatvõrgust ehitatud koridori ning lävepeal valab mingi jõmikas sulle puidust kurikaga seitse korda näkku ja makku.
Antud juhul siis tähendab see seda, et me läheme kooli ja esimesel päeval juba hakkame tarkust saama. Mulle meeldib.
Viimati valdas mind tunne, et kool võiks kesta veel ja veel.. Jäänud ongi ju vaid veel loetud kuud, siis on eksamid ja lähemegi jälle kõik laiali.. Meil on sigakõva kursus ja hetkel ka hinnetepoolest kooli üks parimaid. Noh, ülipüüdlikud perssepugejad kodumajanduse ja koristusteenuse neiud kõrvale jättes, siis mehistest aladest olemegi parimad. The best of the best of the rest. :)
Kahjuks ei tulnud ka sel aastal keskkoolibaasil õppivaid autotehnikuid piisavalt ja kursust ei avatud. Mistap jällegi kord oleme ilma mantlipärijateta.
Aga no see-eest oleme pikaks ajaks meeles ja eeskujuks. Ka meie 3 naisõppurit, kes on siiani tublid olnud.
Et jah, bäkk tu skuul.
Mis omakorda jällegi tähendab rohkelt uisapäisa jooksvaid lapsi.. Või kas siiski?
Alles siin ükspäev õhtul linnas sõites oli situatsioon Annelinnas, kus minu ees tegi pööret üks suurem auto ja kuna ma pole siiani metallist läbinägemise võimet omandanud, siis peale auto ära pööramist oli kohe ülekäigurada ja mingi tibin, või noh, päris tibin ta enam ei olnudki, ootas vist ülekäigurajal võimalust, tormas korra rajale, siis kui ma pidurdasin, siis ta tõmbas tagasi, ootas, mina lisasin gaasi, siis ta jooksis julgemalt ja nägi, et ma ei pidurda, siis hüppas tagasi.. Mina korraks ikkagi pidurdasin ja vehkisin kätega ja panin edasi... Saa siis aru. Ei teagi, et kas üle tee oli siis odav lõngamüük, kasutatud pulmakleidid poole hinnaga või tahtis mõni meesolevus oma Volvo kapotil püksata kätekõverdusi teha... Igatahes pilk oli tal küll nagu hullul ja slaava boogu, et ta minu kapotile ei maandunud. Et kui lapsed peaksid sellest eeskuju võtma, siis on see küll äärmiselt pask eeskuju.
Üleüldse läheb see liiklus meil käest ära. 50 alas jääd juba 60ga ka kõigile jalgu, hea kui foori taga hambad alles jäävad. Aga no las seegi jääda sinnapaika. Küürakat ei paranda haud ka ja kuigi vahel isegi natuke teen lollusi ja hullan, siis ma vähemalt ei hakka kellegi kallal mölisema, et "krt, gaasipedaal on parempoolne".
Igatahes asjad on koos, pakitud, autossegi topitud, homme keeran võtit ja kiman Eesti keskmesse.
Enam ei ole vähemalt sellist elevust nagu 2 aastat tagasi, kui sai veel ühe näitsikuga metsas jooksmas käidud, kuid selgus, et neiu oli lihtsalt  lõdva kummiga ja mina olin kooliaktusel nigu puujalg. :)
Juhtub.
Postita kommentaar