Virmaline.

No tekkis kohe huvi , et mida toredat on selle pealkirja alla kirjutada...
Tegelikult on ikka küll. Viimane postitus on tehtud maikuu viimandama kolmandiku sehen ja mõtlesin, et peaks jätkama traditsiooni. Eriti veel, kuna statistika järgi on mul fänne kusagil veel leidumas. :)
Itaalia on endiselt mõtteis ja suhtlen ikka nendega kirja teel, aga sellist kihku küll ei teki enam, et tahaks sinna tagasi. Seda enam, et ega see tudengi rahakott ka mingi lõputu "potike keeda!"ole. 300 juudirubla on suur raha ja selle eest saab siin riigis ka mõnusat äraolemist - kasvõi näiteks 20 päeva Vembu-Tembumaal järjest lullada. Mis tuletabki meelde, et kart number 6 igatseb minu tagumenti oma istmesse. Aga millal ma sinna jõuan, kes seda teab. :)

Vahepeal pole ka midagi erilist korda saatnud. Peamiselt ikka töö ja töö ja töö... Itaaliast saabudes pandi mulle praktikakohas tööleping nina alla ja hakkasin vastu oma tahtmist (no heakene küll, ise ikka nuiasin) palka saama. Peab mainima, et kuigi olen katseajal nagu, siis palka pole ma nii hästi saanud juba viimased.... 5 aastat? Hea palgaga ajad on möödanik ja nüüd peab kõigest 52 küünega kinni hoidma, et viimanegi sent saaks maksudeks suunatud. On ju kahjuks nii, et varsti peab peldikus käimiseks ka notariaalse loa saama ja selle eest maksu maksma, et sa 1 korra vett saaksid tõmmata.
Sain ka hiljuti võlgadest vabaks ja see tunne on ikka päris hea. Ei pea värisema enam iga kuu, et kas ma saan kuupäevaks piisavalt raha, et jälle teise käega see ära anda... Aga no loodus tühja kohta ei salli ja kuigi mu ustav sülearvuti, mis mind viimased 5 aastat on teeninud, läks hingusele poole kohaga, siis pidin ikka kummimaksuga uue läpatsi poest koju vedama. Pole viga, vähemalt on vinge kone, mis mängib, surfab, kirjutab, näitab filmi, keedab hommikuks kohvi, triigib pesu ja remondib autot... Oih, nüüd ma rääkisin juba oma naisest...

Vana läpatsi sättisin soodsa raha eest korda, toppisin natuke mälu sisse ja läks emmele öökapile, et ta saaks oma kudumisõpetusi juutuubist vaadata voodist tõusmata. Tal oli hea meel. :)

Järgmine raharöövel mul on see va neljarattaline Plekiliisu, mis minu äraolekul solvus ja ära roostetas. Tahtsin roostesurma peale kallata, aga siis tekkis hirm üldse jalameheks jäämise ees. Aga ei see mitään. Pole asi nii hull ühtigi. Natuke siia plekki ja tänna plekki ja värviga üle tuisata. Kavatsen seda kõike ise oma väikse valge käega teha. :) Mootori lahti-kokku tegemine on käkitegu. Asi see keevitus ja värviga pasandamine ära ei ole siis? :) Sõber mul siinkohal laulaks Abrahami laulukest "Miski on lilla..." No kurat! Ei ole lilla! Viinamarja violett on! :)
Üldiselt on eelarve paigas, semud toetavad moraalselt ja sügisel kooli tahaks minna juba mukitud autoga. Jälle paar kogemust siis raamatusse kribatud...

Tegelikult, kui aus olla üdini, et kõik ausalt ära rääkida, et mitte midagi vaka all hoida, et mitte enam erutust varjata, siis tegelikult tahaks ikka kooli juba. Õnneks ma pole ainuke. Koolivennad räägivad sama juttu juba. Ja kuu on meil ... alles juuli!? Dafuq, semud? Juba tahate kooli? Puhta ullis lännu. Aga noh, ese tiiät. Es ole minu teha see, muidu tooks kooli alguse varasemaks küll.
Töökohas ka juba uurivad ja puurivad, et mis plaanid peale kooli on ja kas tahan tööle minna ja kuhu... Aga aus olla, siis ma ei olnud endas veel päris kindel. Soov on esialgu ikka otsida tööd oma soovi järgi. Palganumber võiks olla ka vähe parem (kindlasti juba mõtlete, et vahi nalja, ise pole veel paberitega ja juba pirtsutab). Aga kuuldes jutte ja spekuleerimist ja potentsiaalseid palganumbreid, siis ütleme nii, et roolikeeramine toidab natukene paremini. Varuosapoes poleks ka paha trallida.
Aga suure realistina, enne ei oleta midagi, kui veebruari keskpaigas tunnistus kätte antakse ja öeldakse ilusad sõnad - "hakka tööle, neeger!" :)

Hetkel olen siis aga tööneeger ilma paberita ning naudin elu. Vaatan naerukajakaid oma toa akna taga ja mõtlen, millal nad mu kassi rõdult minema viivad pooljuhuslikult. Panin kassile igaks juhuks kivid taskusse ja keti kaela. Kahju loomast muidu.
Aga hetkel vist ongi kõik. Järgmise korrani.