esmaspäev, 30. juuli 2012

Una bella Kuumalaine.

Oehh...
Viimase aja kuumim sõna on "palavus". Ei ole kuskil eidekest ega taadikest, kes kuuma ei mainiks. Hommikuti bussis loksudes (jah, ma käin tööle bussiga), võib alatihti kuulata mutikeste ila ja hädaldamist. Hoidku jumal, et ma selline ei ole, siis võib küll kohe mulle kuuli pähe saata...
Üks eriti agar taat on, kes on omaarust maru sebija, igal hommikul roosiõis kuuerevääril ja enne oma peatuses väljumist, pistab selle õienupu mõne neiu pihku ja soovib ilusat päeva. Eks ma oleksin ka meelitatud, kui ma oleksin kena neiu, aga ma pole neiu ega kena ka mitte. :)
Ega mind väga häirigi tegelikult, taadil olla miski psüühikahäire ja käivat seal Kastanis kuskil mingis käsitöö ringis. Tal on alati tasku pastakaid täis ja nokamütsi noka külge taskulamp kruvitud. Et siis miski pealik?
Aga see selleks, ühesõnaga taadil on alati kõva ja selge hääl ja raske on teda mitte kuulda, kui ta hakkab ühest või teisest asjast jaurama. Ja ilmateemadel, oi siis on mutikesed ka kohe manu ja hakkab mokalaat peale. Teate, ma pole hommikuti eriti terav pliiats ja bussile astudes ma pooleldi magan veel, kuigi tassike kohvi peaks justkui ergutama? Nääh, vale vastus siiski.
Seetõttu tahakski omaette olla, vaikselt vaadata näitsikuid lühikeste seelikutega linna peal uitamas. Tagumikud käivad nagu kaks poissi kakleks teki all. Ja siis rikub selle ilusa kõik töökaaslase jutt "piraadipoosist". Kes ei tea, mis see on, siis ma siinkohal ka seletama ei hakkaks, pole vaja, et naised saaksid seksi käigus paistes silma ja murtud jala ja mina selles kõiges süüdi jääksin...
Ei muidu on hommikuti tore loksuda. Sinka-vonka läbi linna, buss tühjeneb Maarjamõisa juures pea täielikult ja saan veel paar peatust loodust nautida.

Minu peatus on suht mu töökohast üle tee ja juba bussi pealt maha astudes oli tunda, et ma tungin läbi mingi nähtamatu seina, sest hingamine on raske ja jalg nõnna töntsaks jäänud, et trepile astudes plätu jalast kaob. Halenaljakas, aga nii mu tänane päev algas.
Tööl olla sellise palavaga on päris piin. Õnneks kuumad joogid kosutavad - tass kuuma kohvi sisse, siis hakkab nahk hingama ning suurem osa soojusest aurab ära ja tekib mõnus olemine. Eksivad need, kes arvavad, et on õige ainult külma jooki tarbida. See ei too tegelikult mingit kasu. Aga kesse tahab keset rannasistumist järsku samovari tuksuma panna.
Õnneks on tänasest õhtust nii palju kasu, et paar korda on juba müristand ja säristand ja vihmakestki poetand mõned piisad. Meeldib.
Eelmisel nädalal sai töö juures lausa jäätist ja niiviisi võib täitsa ära harjuda. Itaalias hellitati meid lõunapausi ajal veini või õllega.
Aga siin pole paraku Itaalia. :)

Siin on tõsine Eesti tõsiste probleemidega. Hirmutavad siin juba keeristormide ja asjadega...Peida või auto ööseks padja alla, et oleks mõnel hommikul ikka trandulett võtta, kui vihmaga vaja tööle minna (jah, vahel peab ikka autot ka jalutama viima linna peale).
Aga tundub siiski, et ilmataat on lampjalgne ja hoolimatu ning saame veel tükk aega higistada.

Piiss äut.
Postita kommentaar