No ei ole elu noh..
Juba mitu päeva jutti, hommikul ärgates, on esimene mõte, et JESS! täna otsin endale elu. A tutkit, Vasja..
Mõtlesin siis ühel hommikul, et läheks linna peale kolama, üle tüki sattusin jälle kodulinna ja nüüd üritasin mälusopist üles otsida kõik keerulised liiklussõlmed, koledad tänavad, põnevad kohad, kuhu mentide eest redutama põgeneda.. :D
Sõitsin mööda peatänavat kesklinna poole, aknad all, ossi tümm karjumas makist, tuul sasimas siilipead ja karvast lõuga. Mõtlesin, mis saaks olla veel ilusam, kui ÄKKI, arvas üks päevinäinud romuga kodanik, et võiks tühjast kohast end minu ette joonistada. Jalg automaatselt pressis pedaali, pidurid krigisesid, krigisesid, ja .... Sain napilt pidama. Viisaka inimesena tuututasin mitu korda ja saatsin paar viisakat näpunäidet läbi klaasi, millele vastati samuti standardse näpunäitega.
Mis seal siis ikka, teekond võis jätkuda. Käisin kõik tuttavad burksiputkad läbi, nägin tuttavaid, meeleolu oli juba tõusmas. Mõtlesin, et käiks siis selles vahvas suures Lõunakeskuses ka. Paraku ma parklast väga kaugemale ei jõudnudki, parasjagu silmasin üht toredat parklakohta ja nii kui käigu alla vahetasin, käis kõva jõmakas ja tagumine rehv oli ribadeks.. Käisin siis sees ära, pistsin paar asja sinna, kuhu neid pistma peab ja tõttasin tagasi parklasse. Parajasti hakkas vihma sadama ja katsu siis seal ukerdada... Poolmärjana sain lõpuks ühele poole ja tusaselt hakkasin kodu poole sõitma.
Maja ette pöörates laiutas ukse ees üks suur tumedate klaasidega BMW. Ossid vist, mõtlesin. Ootasin paar minutit, siis mõtlesin, et ikka trügiks mööda, kuid kuhu sa trügid, kui jalakäijalegi ruumi nappis. Jällegi sõber pasun tuli appi. Rooli taga lösutanud rasvalõug pani parasjagu burksi näpust ja krudis paar korda rooli ja tegi tee vabaks. Seekord olin jälle viisakas ja tegin näpunäite ilma näputa.
Kuna eelmisest päevast oli meelde jäänud, et üks seltsimees peaks tööpäeva lõpetama, et siis burksi putka ees tšillida, kuid jällegi ei juhtunud.. Pärast selgus, et tema oli oodanud burksi putka ees mind ja mina ootasin kodus teda.. Epic friendship fail.. Zen on tore kõnekaart muideks, oskab x ajal kõneaega nullida. Oleks taht ka koos temaga Taevakarva Kutsus hängida ja tisse piiluda...
Ja nii see päev õhtusse läkski. KÕik minu püüdlused elu leida, luhtusid. Elu läks eest ära napilt või siis ei tahtnud, et ma teda leiaks. Peab siis jälle virtuaalselt mõnda aega läbi ajama.
Aga suht kindlasti läheb see üritus kordamisele. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar