Aga eks ma saan üle, esimene vihmasabin ehk lahustab selle jama ära ja saab jälle puhta jalaga töölt koju minna. :)
Aga eelmise korra jätk siis.
Sai mainitud korra siin nimekaid härrasid, eks ma üritan väheke nüüd end kokku tõmmata ja meelde tuletada, mis ma siia kõik kokku olen luuletanud... Et keegi oluline mainimata ei jääks..
Alustame siis sellest müstilisest tähekombinatsioonist. Paljud on minu käest küsinud, et mäsasi tuu almahvüü um?
ALMAVÜ ehk Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene keeles: ДОСААФ) ongi siis nõukogude aegne organisatsioon, mille abil sai tol ajal kõike korda saata, kui olid piisavalt tahtejõuline ja suutsid oma soovid läbi suruda. Rääkimata ALMAVÜ kaudu endale magusa töökoha saamisest... :)
ALMAVÜ loal said moodustatud ka erinevad ralliorganisatsioonid ja spordiklubid, kust kasvasid välja tublid rallimehed.
Järgnevad nimed on välja nopitud internetiavarustest ja ühest Eli Kaldma sulest ilmunud raamatust.
Aleksander Tõkke -
esimene eesti rallisõitja, kes koos A. Saarmiga võitis NSV Liidu meistritesõidus teise koha medali ja seda aastal 1958. Mitmeid kordi on ta veel startinud ja saanud veelgi ühe, vähem säravama tulemuse, kuid edasine elu on keerelnud pidevalt ümber autode ja oma elust pühendas ta järgnevad veerand sajandit, õpetades teisi ja arendades oma lemmikspordiala. Oli ka palju aastaid rallikomitee esimees.
Alfred Saarm - alustas oma autopedendust aastal 1934, kui ta töötas Tallinnas Fordi esinduses. Tollal küll autosporti ei eksisteerinud, kuid kui asi hakkas vaikselt edenema, siis esimene suur võit 1958.a pani hamba verele ja oma ustava Pobedaga võitis veelgi mitmeid sõite. 1965.a osales ta mehaanikuna ka Monte Carlo rallil ja jagas hiljem oma kogemusi noorema põlvkonna rallimeestele.
Uno Aava -
kes siis seda meest ei tea. Olles küll Urmo Aava isa, kuid ajalugu peidab endas hulgaliselt rallimomente. Esimene armastus oli siiski sport, aga siis avastas ta enda jaoks mootorid. Siiski alustas ta mootorratastel, kuid 1956.a toimus üle-Eestiline tähesõit, mis andis innustust ka suures pildis kaasa lüüa.
Uno Aava sai esimese eestlasena ka NSVL teenelise meistersportlase tiitli. Ta on osalenud ka (kuri)kuulsal Sajandi rallil ning palju muid sõite-võite meil ja mujal. Ta on olnud ka paljude 70-80ndate võidusõitjate treener ning pikki aastaid ka juhtinud rallikomiteed. Kõige põnevamad on lugeja (ja ka minu) jaoks siiski hetked Sajandi rallist, mida üritan ka sõnasõnalt siia kopeerida. :)
Pildil Uno Aava ning Raido Rüütel Saarema Ralli eel 2007, kui Uno Aava pidi roolima Gaz 21 VIP autot.
Gunnar Holm -
Hans Rüütel -
kindla peale üks Eesti ralliasjanduse alustalasid. Algusaastatel peeti teda Eesti parimaks tituleeritud, saavutas ta kindla käega palju võite nii meil kui mujal maailmas. Olles mentor paljudele, sai ka tema poeg, Raido Rüütel, sellest indu ja saavutas mitmeid liidu- ja rahvusvahelisi võite. 46-aastaselt loobus ta tippspordist, kuid jätkas siiski kohtuniku ja mehaanikuna.
Eedo Raide - eelkõige tuntud moodsal ajal BMW sõidukoolitajana, kuniks vikatimees ta 2010.a meie seast viis, kuid paljud ei teagi, et ka tema oli U. Aava ja teiste kõrval päris arvestatav rallimees, kellele vandusid alla nii mõnedki parimad. Tema hiilgeaeg oli rohkem 70-80ndad, kuid see on vähetähtis fakt selle kõrval, et poisikesed said nautida meisterlikku sõitu raja ääres. Meeskonna treeneriks ofkoors Aleksander Tõkke.
Pildil on Eedo Raide sinistes tunkedes, tema selja taga kaardilugeja ja hea kolleeg Georg Valdek. Keskmised on Udo ja Hardi Mets ning päris taga Urmas Püssim ja Aare Klooren.
Vot siis... Sellised mehed olid rallispordi kuldajastul tegusid tegemas. Raudsed mehed, kes keerasid veel raudsemate autode rooli.
Täielik respekt.
Aga et siis järgmistes osades püüan teieni tuua Uno Aava päeviku 1968.a toimunud London-Sydney maratonrallist. Julgen lubada, et huvitav lugemine. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar