esmaspäev, 28. jaanuar 2013

Seenior ootab eksamit.

Nonii, pole vist juba väga kaua siia jõudnud midagi toksima, olen muidu täitsa olemas. :)

Mis siis vahepealt uut on ka?

Well, viimane postitus oli vist millalgi eelmise aasta lõpus, vana mälu noh, kohe ei mõika ju. Eelsüüde ilmselt ära. Olid siis enamvähem jõulud, veel kehvem aastavahetus. Ei ma ei mõtle siin ennast, pigem seda sitta suusailma, mida meil niigi 24/7 aastaringselt taevast sajab. Jah, justnimelt - see hetk, kui me rakette tahtsime taevasse saatma hakata, kallas nigu oavarrest, tükk tegu oli, et tšäks ära kustuks ja et süütenöör ikka igati tasemel oleks. :) No lõpuks õnnestus kolmanda korraga või nii. Olid ilusad paugud, mis sest, et naabrid juba ammu olid tuppa läinud.
Noh, ja siis minu aasta jätkus sellega, et oli vaja hakata kutseeksamiteks valmistuma.
Kui alguses sai veel usinalt korratud ja loetud ja harjutatud testigeneraatorites, siis lõpuks oli - FUCK THIS! ja hakkasime ühikas hoopis võrgus Delta Force'i taguma. Tundus igatahes huvitavam, kui lambdaandurit signaali järgi eristada. Ega ma siis see ainuke agitaator olnud, eks ikka teised ka. Kambavaim ja -võim.
Ja nii me tegime siis mitu õhtut-ööd jutti. Päevad enne eksamit sai veel terve öö üleval oldud. Kui nüüd täpsem olla, siis ühel õhtul hakkasime Raivoga veel asju üle kordama ja noh, eks ikka asja juurde käivad snäkid, kohvid, praed, pitsad, moosisaiad ja muud lõbustused, mis jumala eest! on kõike muud, kui õppetegevusega seotud. 

No ja siis leidsimegi kell 4.40 hommikul, et vist on juba pointless magama minna, sest siis raudselt enne lõunat siibreid lahti ei saa. Rääkimata sellest tuumapohmellist, mis siis alati sellega kaasneb, kui unerežiim paigast ära on.
Aga kuna uni on meie sõber, siis teda peab hoidma, viskasime ikka küljed maha ja sai vähe tukastatud.

Eksami hommik ei olnudki eriti närvesööv. Võin tuua oma kogemuse keskkooli lõpust, kui enne igat eksamit sai närveldatud nii, et vererõhu mõõtmiseks ei piisanud ka terve maailma aparaatidest.
Seekord oli kuidagi laadna olek, kõmmutasin kõik testid positiivse peale ja sai külma rahuga arvutiklassist ära minna. Teooria sooritatud ja lisapunkt ka praktilise tarbeks!
Samal päeval juba tegime närvirahustuseks väikse sõidu Pärnu. Sai seal veidi füüsilist tehtud Kõpsi garaažis, ühtlasi piidlesin ka tema projekti - 77.a Toyota Cressida't. Tegin pilti ka doonorist, mis oma saatust nukralt väljas ootas.
Selle numbriga isend sõitis viimati 2000 oletatavasti ja siit rändab see mootor korralikumale kerele. Ofkoors saab siit ka muud vajalikku, peale pleki paraku.

Aga noh, tore teada vähemalt, et vana raud ei olegi vanaraud.
Mul on paar sellist kursavenda veel. :)




Nii see aeg läks, sisustasime aega tundides käimisega, saime oma hindekesed sisse igale poole kuhu tarvis, pookstavid sinna järgi ning nüüd chillime niisama, kuniks on ka viimane aine tehtud.
Praktika eksam on minul viiendama veebruari hommikul. Teine päev. Järelikult saan esimese päeva juntsudelt uurida, mis värk toimub. Mütsiga ma lööma päris ei lähe, eks ole neid teadmisi ja oskamisi ka juba omajagu, panustan oma kustumatule sarmile. :) No selge see, et autotehniku eksamil ei hinnata omletivalmistamise oskust, kuigi väljalaske kollektori peal olen sealiha pipra ja maitseainetega ennegi küpsetanud. Selleks sobis vana BMW rida-kuus ideaalselt. Tartus paned liha ja kartulid peale, siis Käreveres võib juba kontrollida ning Laevas peaks asi valmis olema. Ikkagi kohati 300+ kraadi. :) Vanad Suzukid oskavad väljalaske täies pikkuses punaseks lasta, vaat, kus seal oleks alles küpsetusahi. :P
Aga noh, oma kokasaadet ma siiski tegema ei hakka. Äärmisel juhul võin kunagi Jutupliiatsi uuesti avada.

Vahepeal sain siin ka KuMus käidud. Vaatasime moodsat klassikalist kunsti jälle. Nojah, mina olen käinud ka siis, kui KuMu avati, paraku olid avatud seekord vaid 3 korrust, ülejäänud remondis. Aga no hinde kätte saamiseks oli tarvis vaid kohale tulla. Sain oma kätte bussi ohjad. Kappasin päris eduka tempoga.

Oli päris huvitav ja mõnus kogemus tagaveolise bussiga kangutada.










Viisin oma kaaskannatajad Tallinnas ka kallisse kohta - Statoil.
Kahjuks on see putka siin pildil end sulgemas. Avati uus tankla mõnisada meetrit Tartu mnt. edasi.
Aga noh, mälestus sellest tanklast on ikka. On ennegi siin käidud keha kergendamas ja raskendamas ja vana Opeliga sõõrikuid tegemas.





Ja nüüd ongi siis nii, et jutt sai otsa, hetkel keskendun puhkamisele, kordan veel  mõned põhitõed. Veebruaris saab peale eksamit natuke ka juba tööd teha, ehk on märtsis miskit palga moodi asja loota. Tööleping on tehtud, mind leiab edaspidi Tartus Ilmatsalu 28, igaüks otsigu ise, mis koht see on. :)

Aga praeguseks siis side lõpp, raporteerin peale eksamit uuesti. Kaasa võib elada igati. 
Ciao.
Postita kommentaar