Hei hei, olen elus!
Üle pika aja on siin vaikus olnud aga nagu öeldakse, et kui on õige sõprus, siis võib vahel paus olla ka pikki aastaid ja saab jätkata sealtsamast, kus pooleli jäi ja nagu polekski 7 aastat vahele jäänud.
Põhjust kirjutamiseks ajendas ka asjaolu, et ma pole ammu teinud. Ma tahan, ma suudan. Ehk võib-olla natukene oskan ka...
Tartu Motoshow 2025 on ka nüüd juba tükk aega tagasi lõppenud, minu käest on juba aastaid tihti küsitud, et millal ma omale esimese elektriauto soetan, sest tõsisemalt olen nendega seotud juba viimased 7 aastat.
Vastata sellele küsimusele on pisut raske, sest maailmas on toimumas erinevad pöördelised sündmused nii siin, kui sealpool Atlandi lombikest ning autotööstus tervikuna on saanud valusad maksahoobid. Nagu ilmateade lubab - pilves selgimisteta, kerge lörtsi võimalusega.
Majanduslikult mõtlevad inimesed soetasid automaksu eel omale siiski meelepärase sõiduki ära, kuigi paanikaks justkui põhjust ei olnud ka peale aastavahetust. Siiski on see jahutanud mõnevõrra pereisade rahakoti entusiasmi ja kuigi lubatakse igat sorti meelehead riiklikul tasandil, on skepsisest raske loobuda. Ehk siis - kui nuusutada ja katsuda ei saa, siis järelikult pole olemas.
Ma ei saa öelda, et ma ei taha, pigem ütlen, et ootan veidi soodsamaid aegu. Enda jaoks. Aga olles ise mitmelapselise pere pea, on viimase 10 aasta jooksul omatud autode valik olnud just sellest ajendatud - kõik peavad mugavalt oma kompsudega ära mahtuma, pagasiruum peab olema piisav, et nänn kaasa mahuks ja kogu selle jama juures võiks ekspluatatsioonikulu olla pigem minimaalne.
Motoshow raames said inimesed ka lõpuks ära katsuda ja limpsida Hyundai uusima suurima täiselektrilise sõiduki, IONIQ 9. Kia versiooni ja nägemust sai poodide riiulilt soetada juba aastapäevad tagasi ja paljud nendest isenditest on juba auväärselt teise hooldusenigi jõudnud. Tuletan siinkohal meelde, et HMC korporatsiooni enamik täis-elektrilisi sõidukeid on hooldusvälbaga 24 kuud/ 30 000km (olenevalt, kumb saabub enne).
Hyundai saabumist ootasime kaua-kaua ja lõpuks see väike ime juhtuski!
Näitusele saabus rohelises värvis Launch Edition, kus ehk kõiki ägedaid lahendusi veel küljes polnud, näiteks küljele pöörduvad kapteniistmed teises istmereas (6-kohalise auto puhul). Siiski üht-koma-teist oli autole külge pandud - näiteks sai kolmandasse istmeritta ronida üpris väikese vaevaga, vajutades istme peatoe kõrval nuppu ja iste liikuski vaikse surina saatel eest. Kõige selle juures oli tunne päris inimlik. Mida, kahjuks peab tunnistama, ei kohta eriti tihti enam uute autode puhul, eeskätt mille 6- või rohkema istekohaga mudelit parasjagu "megaavaraks ja üliruumikaks" reklaamitakse. Don't be a sucker.
Kellele sobiks?
Kui sul on piisavalt raha ja oled otsimas omale suuremat täiselektrilist pereautot ning oled juba ka valmis mõelnud, et elektrimootori vääne ja vaikne kulgemine on just sinu jaoks parim ja kodus on ehk laadijagi seina monteeritud ja ootab nukralt autot sinna külge.. Või kui oled kindel, et tahad sõidukit, millel ka päriselt tehniline tugi eksisteerib ning mis ei jätaks tänaval ka kassi külmaks, siis need autod ongi just sulle! Äkki oled vahepeal suutnud ka oma abikaasa juba ära veenda, et esiistmed on ju tegelikult megamugavad ja ventilatsiooniga ja lastele suutsid lõpuks selgeks teha, et telefonilaadijad on autos lausa sisse ehitatud. Olgem üdini ausad, enamik maanteesõite linnast maale vanaema juurde möödub selliselt, et pereisa laseb kvaliteethelisüsteemist kuuldavale omale meelepärast mussi, minu puhul on selleks kas siis Vaiko Epliku "Venus" aastast 2000 või Spotify listist midagi kodumaist ja selget, vahel ka elektrooniline meloodia sinna sekka ja lapsed tagaistmel lohistavad sõrmega laisalt mööda telefoniekraane, kõrvaklapid peas ja karjuvad üksteisele arusaamatuid Robloxi termineid. Või noh, minu jaoks arusaamatuid...
Turul on valida siis nüüd kahe hiiglase vahel. Teslat ma nimme siia võrdlusesse ei too, seda esiteks põhjusel, et puudub füüsiline side kliendi ja tehase vahel - lähim esindus meie jaoks on Soomes. Ja soola haavale lisab ka asjaolu, et tootekvaliteet on kehvakene ning firmat juhib naljakas onu, kellele juba pigem vähesed pöialt hoiavad. Tesla kasuks on pigem hetkel järelturul megalt alla kukkunud hind ja autode kättesaadavus, kuid tagasikutsete maine ja rikete sagedus pigem jätavad meie tuima eestlase veel külmemalt neile järele vaatama. Ei tee otseselt maha aga mina, kui praktilisema mõtlemisega inimene, eelistan siiski minna hooldusleti taha ja päris luust ja lihast hooldusnõunikule kõik ära rääkida, mis südamel. Samuti ei räägi ma veel peaaegu võrdväärsest XPeng G9 mudelist, sest "hiinakad" on veel võrdlemisi värske ja valus teema ja kõigepealt ootame ära, mida nad Euroopa turul üldse suudavad ja kas järelturg väga hullult ei kannata...
Nagu mainitud, siis EV9 oli juba saadaval eelmisel aastal, õnnestus ka ise proovida ja peab tõdema, et ka aasta hiljem on need autod veel endiselt emotsioonirikkad, kuigi ühe auto omanik kurtis, et maanteel, kus on 120-piirangu ala, kipub tema EV9 müstilist vibra tegema. Rehvid-veljed-veermik on kontrollitud aga eks garantii ju selleks ongi, et 7 aasta jooksul rahulikult öösiti tududa. Meelerahu ju maksab ka midagi? Või ei?
Õnneks pole ma müügimees ja teiega siin sellel teemal pigem peatun põgusalt, sest valiku teeb lõppude lõpuks igaüks ise. Olen elukutselt mutri-mati, väljaõppelt spetsialiseerunud ka elektrisõidukite hooldusele ja remondile ja eelkõige olen praktiline pereisa, kes ei otsi lihtsalt teistmoodi autot, et olla "ülimaru vinge roheline" vaid mulle meeldib tehnoloogia ja innovatsioon ning elektriauto on täna siiski selleks, et jääda, meiega kooseksisteerida ning miks mitte siis võtta maksimumi, kui on võimalused antud. No ja mõned bemmimehed jäävad ka kurvalt tahavaatepeeglisse protsessi käigus...
Lähemalt sõidukitest.
Platvorm on ehitatud 800-voldise kõrgepinge arhitektuurile, mis lubab nii esi-, taga- kui mitmesillaveolist sõidukit toota, mis on ühtaegu võimas ja kiire ja saab ka kiirelt täis laaditud. Antud kirjutise kaks hiiglast on ametlikult saadaval meie maal ainult nelikveolisena, ehk siis veomootorid ees ja taga. Pealegi, vaadates tühimasse juba, kas keegi tahaks selle Koljatiga talvel üheveolisena lumehanges edasi-tagasi kiigutada? Lisaks see ühe mootoriga "säästu"versioon ei ole seda kokkuhoitud raha väärt, kokkuvõttes kulub energia ikka ühtemoodi ära ja meie 9-kuuline kehv suusailm pigem soosib mitme silla vedu.
Kia pakub oma versioonis 99.8 kWh akupakki ning lubab sellega sõita üle 500 kilomeetri. Hyundai on rammusam ja annab oma kliendile 110 kWh akupaki ning tagab selle, et ka kõige kangema varustusega autos saab minna muretult 500 km kaugusele. Tõsi, Hyundail on mitu varustusastet, kus võimsused on veidi erinevad ning "lahjem" versioon kiirendab ka mõnusalt ja võimaldab minna ühe laadimisega 549 km. Kes aga on noored ralliässad ja tahavad adrenaliinilaksu, siis "Performance AWD" pakub "nullist sajani" 4.9 sekundiga ning saab saba külge kinnitada 2.5-tonnise piduritega haagise. Viimase tegevuse korral siiski palun suhtuda füüsikasse austusega ja miski ei sünni õhust ega armastusest, seega energiakulu on haagise vedamisel siiski märkimisväärselt suurem.
Kui küsite sõiduomaduste kohta, siis mulle meeldib teravus, äkilisus, manööverdamisvõime. Neil mõlemal on rattad võrdlemisi nurkades ja kui oled suure auto gabariitidega piisavalt harjunud, saad aru, et tegelikult on sama hea parklas ringi liikuda nagu sõidaksid vana hea VW Golfiga.
Kia veermik ja vedrustus on häälestatud pigem sportlikult. Paremaid sõnu on pisut raske leida, sest auto on siiski tühimassilt juba 2.7 tonni. Aga võrdluses nende kahe vahel, siis Kia on pigem konkreetne, rool reageerib äkiliselt ja soonilistel tänavatel pisut otsib rohkem teed. Ebatasasused ei ole probleemiks siiski, aga kui otsid elamusi oma ellu, siis munakiviteedel kipub tagaots veidi rohkem trampima.
Hyundai seevastu on laisem, pehmem, graatsilisem. 21" suurused jalavarjud on kindlasti pisut süüdi, et vedrustamata mass oma elu elab, aga tänavatel jalutab joonte vahel palju vähem ja munakivi tee triigitakse nii siledaks, et sul on tunne, et oled justkui vastavatud Vabaduse puiesteel vaikselt liuglemas. Akupakk on küll nii kaugel põranda all, kui vähegi saab ja raskuskese on ülimadalal, siis on Hundu küljeaknast välja vaadates horisont veidi pisut tõuseb. Aga kuniks sa ei soorita 90-kraadiseid pöördeid maanteekiirusel, on kõik kõige parimas korras!
Sõidumüra, nagu elektriautodel ikka, on viidud miinimumini, kasutades Hankooki iON rehve, mis spetsiaalselt mõeldud elektrilisele sõidukile ning salongis on helisüsteemi ülesandeks tagada vastusagedustega piisav müravähendus, et sõit toimubki justkui täiesti hääletult. Hyundai versioonil on ka topeltlamineeritud klaasid ja isolatsiooniks kasutatud materjalid meeldivalt kaasaegsed ja kvaliteetsed. Kõik see annab kokku selle, et sõita on ülimõnus ja kohati kipuvad oma mõtted liialt valjuks muutuma.
6-kohalistel mudelitel keskmise istmerea toolid keerlevad-pöörlevad, soojendavad-ventileerivad, muutuvad ka ajutiseks voodiks, kui vaja. Ei saa jätta mainimata ka mudimise funktsiooni. Lebosse laskmise pakett oli juba IONIQ 5 pardal, kui laadimispeatust tehes sai autos rõõmsalt esiistme siruli lasta, pagasiruumist oma lemmikuma fliisteki välja otsida ja natukeseks tudule jääda, kuid masseerimist veel ei viljeletud. Tarbija ei osanud seda niivõrd nõuda.
Pagasiruumist rääkides, on mõlemal hiiglasel sarnase suurusega kabiinid, kuid kaubaruum on selgelt Hyundai kasuks - 338L/2494L, Kia EV9 panev vastu 312/2318L, väiksem number on alles jäänud ruum kolmanda istmerea taga ja suurem number kehtib, kui tagaistmed kõik pikali klapitud.
Kia on oma üldmõõtudelt ka pisut väiksem aga anname andeks. Siiski ei tohiks tekkida ruumipuudust ja kõik Lidli esmaspäevased kampaaniaostud või koduse külmakirstu täiendused peaksid ära mahtuma ka kõigi istmete kasutuse korral. Kolmandasse istmeritta mahub muideks Hyundais veidi paremini, vähemalt minu 180 sentimeetri pikkune korpus mahutas kenasti end sinna toolile ja põlved ei jäänudki päris lõua alla.
Mattvärvid autodel on endiselt selline armastamise-vihkamise teema, kellele meeldib, kellele mitte. Kuna silmas peab pidama, et mõlemad sõidukid on sellisena saadaval, tuleks pesulaid külastades eelnevalt tutvuda käsiraamatuga või küsida esinduselt nõu, et poolkogemata oma ilusat autot läikivaks ei peseks või hiljem ei avastaks, et uhke kallis värvkate on mokas. Muus osas ei ole auto välispinna hooldusele erilisi ettekirjutusi ja pead valutab pigem maalermeister, kui peaks olema tarvidus mõnda värviparandust teostada.
Akupaki parameetreid ma juba mainisin, aga kõige tähtsam küsimus - kas bemmi lutitab?
Jah, keskmist bemmi lutitab.
Nullist legaalse 100-kilomeetrise tunnikiiruseni kiirendavad mõlemad ühtviisi usinalt. Kia 5,3 versus Hundu 4.9 sekundit. Hyundai äkilisem löök on tuntavam ka olukorras, kus kõrvalteelt on vaja tulla kiirendusraja kaudu maanteele. Seal on IONIQ 9 tuntavalt teravam ka ökonoomses seades, aga ka Kia ei ole siinkohal mingi poisike. Rehvikiuks käib mõlemal autol üpris kiiresti ja peab olema ise natuke juba ennetavalt valmis, et mitte rooliga rapsides vastassuunda maanduda. Õnneks on abimehed pardal ja väikesed päkapikud roolivad auto kiirelt õigesse suunda. Kogu see komplekt on üpriski ökonoomselt käima pandud ja kui esimesed emotsioonid on lahtumas ja enam niiväga foori alt minnes ei "tulista", siis tavainimese kombel saab mõlema auto energiakuluks täiesti adekvaatse energiakulu 23 kWh 100km kohta, mis pole nõnna suure kolaka puhul üldse halb näitaja. Kes otsib ökonoomsust, siis Hyundai uusim väike mudel Inster pakub ülimalt väikest energiakulu, saavutades numbreid kohati isegi alla 14 kWh...
Ka laadimine on nendel autodel igatepidi lihtne ja loogiline. Veered jaama, pistad juhtme külge ja lähed naudid muid tegevusi sel ajal. Kui leiad üles 350kW laadija, siis mõlemad autod on võimelised 24 minuti jooksul laadima end 10% - 80%. Kui võtta arvesse, et keskmine söögipauski kestab sisuliselt pool tundi koos vetsujärjekorras passimisega, siis see on piisavalt pikk/lühike aeg, et mitte ükski sekund ei ole asjatult raisatud. Mõõtsin lausa ise ühe korra, et kui teeäärses pubis teha söögipaus ja kehasirutus, siis sisenemise ja väljumise vahe oli 44 minutit. see on enam kui küll, et saavutada 80% laetuse tase ja läbida järgmised 350 kilomeetrit. Seejuures mersulikult mugavalt aga hinnasildi järgi oluliselt soodsamalt.
Kumba siis valida?
Nagu mainitud, on nad kaksikud aga mitte otseselt. Hõljuvad nagu mersud, nõelavad nagu bemmid. Hyundai on siinkohal kõvasti luksuslikuma suunitlusega, Kia meelitab rohkem sportliku sõiduga. Varustuste nimekiri on pikk nagu järjejutt ja väga paljude valikutega ning need valikud saate mugavalt teha mõlema automargi kodulehel või valida laoauto lähima esinduse kodulehelt.
Mõlemad on ka parasjagu mugavad maanteemürsud, kannatab pikalt ja kaua sõita ka väsimatul juhil. Eelmainitud abimehi on erinevaid ja kõik nad on korraga töös, et sind turvaliselt sihtkohta viia. Mõne piiksuja saab siiski vaigistada, vähemalt selleks üheks sõidusessiooniks. Ekraanid ja meelelahutus on küllaldane, kuna on olemas igatsorti ühenduvused ja telefoni või mõne muu meedia kasutamise korral on valik lõputu. Lisaks on võimalus sõidu vältel teha paus ja näiteks mikrolaineahjus soojendada saiakesi või keeta teevett... Eeldusel, et sul on seade kaasas.
Kia meelitab veidi soodsama hinnaga, sest see on päris asjalik "bang for the buck". Kindlasti peab silmas pidama, et mõlemat autot saab hallata läbi telefoni ning uuenduslikult on olemas oma "app store", kust saab raha eest osta näiteks meeleoluvalguse režiime, välisvalgustuse tervitusmustreid või näiteks tellida kuutasu põhiselt oma autosse meelelahutust Netflixi ja muude striimingteenuste näol. Aga see, mis autoga kaasas, toimib kõik koheselt ja keegi ei pea muret tundma, kas mõni nupp on veel aktiveerimata. Hyundai hind oli eeltellimisel 89 999.-, hinnastatud võrdselt nii 6- kui 7-kohaline auto. Ka maksud on Kial pisut soodsamad, aga see vahe on väike.
Elektriauto omamine - kas sõpruskonnas tabu või ei?
Väga palju on müüte ja luiskelugusid selle kohta, kui kehv on elektriauto, kui vilets on läbisõit ühe laadimisega ja kuidas disain on täielik seasõnnik. Eks maitsed ongi erinevad ja erinevus rikastab.
Nagu eelpool mainisin, siis sisepõlemine on ka tegemast täielikku muutust, kuid praegu olemasolev mootorite põlvkond on niivõrd palju ära kägistatud, et võimsus ja ökonoomsus saadakse ressursi arvelt, mis ei panegi enam imestama olukorra üle, kus paljud mootorid on 100 000 kilomeetri läbimise järel muutunud vanarauaks.
Elektrisõidukite akutehnoloogia on pidevas muutumises, pidevalt toimuvad uued arengud materjalide ja mahtuvuse osas. Täna on käes aeg, kus akude eluiga väheneb ülivähe ja iga-aastaselt kaob amortisatsiooni tõttu vaid 1-2% läbisõidust. Ehk siis liisingperioodi jooksul jääd ilma 5-10%, mis mõne sõiduki puhul võrdub maksimaalselt 40 kilomeetriga. Akupaki täielikuks hävinemiseks kulub ikka pääääris palju aastaid ja palju kilomeetreid ja palju halbu otsuseid, eelkõige kiirlaadijate sagedase kasutamisega. Kiirlaadija ei ole otseselt halb, aga ainult sel viisil laadimine kipub akut kiiremini väsitama. Lisaks on see ka üks kallemaid viise auto "tankimiseks". Täna on enamikul elektriautode omanikest kas kodune päikesepark või omavad ülihead energiapaketi hinda, et peamine "tankimine" toimub puhtalt võrgutasu hinna pealt ja nende koljatite puhul 100km võrdub keskmiselt ikkagi vaid paari euroga. Sellisel juhul tuleb kasuks ka igat sorti rakenduste omamine ning see täna ei olegi veel teemaks, kuna minu mõte oli jaga mõtteid 2 suure pisut keskmisest kallima pereauto vahel. Pean tunnistama, et kui aastaid-aastaid tagasi jagasin Hyundai Kona pilte, otsustasid mõned kodanikud mind oma sõpruskonnast eemaldada ja kustutada telefoninumbergi, kuna elektriautoga sõidavad nende meelest ainult kõrvarõngastega mehed värvilistes riietes. Mul roosasid särke on kapis küll, mida kannan täitsa uhkusega aga piraadiks ma veel pole hakanud ja end sinnapoole spektrumit ei liigita. Jätan õiguse igaühe arvamusele. Elektriautodest peaks tegelikult tegema eraldi postituse, sest see on ääretult põnev maailm, mis sellest, et mitte kõigi jaoks. :)
