Minu Netikodu Asub Siin..

Folkloori peab edendama... VOL. 3.

2012-01-23T19:24:00.000+02:00

Head lood jätkuvad. :)

***

Üks minuga juhtunud lugu.
Oli 1991 aasta. Olin siis 16. aastane ja vahetevahel lasti mul isa uue 05-ga õppesõitu teha. Nagu siin juba märgiti, oli sellel ajal lubatud lubadega juhi kõrval tavaautoga õppesõitu teha. Sõita oskasin hästi, sest vanaisa oli mind Dozaaf-i Zil-130-ga sõitma õpetanud, kuid harva lasti mind rooli sellepärast, et isa oli selle 05-e uuena Soomest ostnud ja see oli rohkem nagu perekonna reliikvia.
Igatahes olime perega Kloogarannas suvitamas ja Jaanipäeva tähistamas ning oli aeg hakata tagasi Tallinna sõitma. Kuna isa polnud veel kaineks saanud, siis otsustati, et las poiss teeb õppesõitu. Mind pandi rooli ja isa istus kõrvalistuja kohale ning üritas asjalikku nägu teha. Ega me eriti kaugele sõita ei jõudnudki, sest enne Paldiski maanteed pidasid "musorid" meid kinni (nimi tuleneb venekeelsest sõnast "musor" eesti keeles - prügi - vedeleb tee peal ja segab sõitmist). Ma ei mäleta, mis see häda oli, kuid miskil põhjusel musoritele minu õppesõit ei sobinud. Võib-olla polnud meil märke, kuid mäletan, et olid mingid erilised tähenärijad. Igatahes lõpp-tulemus oli see, et miilitsad ise omal algatusel ajasid roolist minema kaine noormehe ja kamandasid rooli korralikult tahmase perepea. Paps üritas siis ümber auto kõndides igati sirgelt käia ja ei julgenud teine eriti hingatagi. Igatahes koju me sealt sõitsime ja pärast sai neid miilitsaid ikka naerdud. Sellise asjaga saab hakkama vist ainult miilits - võtab kaine juhi maha ja paneb joodiku asemele, et liiklus ikka turvaline oleks.

***

reamees Simsoni päästmine:
Kohal
1968-ndal hakkas Moskva alla stroibatti ka Zil 555 tulema. Tartu poiss Simson Uno sai ühe katusele keeratud, muidugi mitte marsruudil. Kähku sai Arus Heino kraanaga K-104 ja Rakvere poiss Lingrein Peeter pika zis`ga sinna saadetud. Toodi ka vahelejäämata ära. Vist oli Muhumaa poiss Rand Enos see, kes poolvalmis raketibaasi ees(meie marsruudil) hakkas naftapütiga igasugu jälgi maurama. Paar ukseklaasi peksime sinna veel puruks, mõne laterna ja lehtvõtmeid pildusime ka laiali. Siis panime 160 rubla kokku ja tõime Lihhatsovist uue kabiini. See oli mingi standardhind tehases- andsid õigele meistrile raha, see maalis suvalisele kabiinile "brak" peale. Käis ikka oma teed edasi, kuni kõik vidinad küljes ja siis tõsteti meile peale. Mahakukkunud polte-mutreid pühiti ka paar naelakasti kaasa (kui neil liinil midagi näpust pudenes, jäigi panemata). Nädala pärast jõudis majorini jutt avariist kauges külas- me küll ei teadnud sellest midagi...

***

Paneks kirja ka oma juhilubade saamise ajaloo.Nooremal geratsioonil ehk huvitav lugeda,kuidas NL ajal need asjad käisid.
Olin piisavalt palju juba tsiklitega salaja sõitnud(esmakordselt vist 10.aastasena naabrimehe 125-sega,aga ka onu uhiuue Panooniaga,mille tõsi küll korra liivasel teel külili keerasin).Kui sain 16,lugesin põgusalt läbi liikluseeskirja ja tavai Tartusse eksamile.Tol ajal oli just kasutusele võetud vastuse valiku süsteem.Lehel oli 10 küsimust,igale üks õige vastus ja õige vastuse kasti tuli rist tõmmata.Kontrollimiseks pandi vastuste lehele aukudega plaat ja läbi aukude pidi paistma mäletamist mööda vähemalt 7 risti.Ei tea,kas olin nii loll,või ei saanud küsimustest õieti aru,aga esimesel korral jäi skooriks 3.Kahe nädala pärast korduseksamil tuli ikkagi 1 punn puudu ja nüüd muutus asi tõsiseks,sest kui kolmandat korda ka läbi kukkusid,tuli sundkorras kursustele minna.Oma arust oli tolle aja suht õhuke LE pulgini peas kui kolmandale katsele läksin - tulemuseks 10-st 10.Eksamisõiduks oli kelleltki konfiskeeritud logisev Kovrovets,millega miilitsa ees tänaval tuli kaheksat keerutada seni,kuni näidati,et võib suurele ringile minna,mis tähendas suunanäitamisega sõitu vastupäeva ühe kvartali ümber.Kuna sõidus olin juba käpp,siis probleeme ei tekkinud ja trükivärvi järgi lõhnavad elu esimesed juhiload olidki taskus.Oi küll see nende lõhn oli magus ja pole möödaläinud 45 aasta jooksul meelest kadund.
Paari aasta pärast tegin samuti möödaminnes eksternina ära amatöörautojuhi load ja 3.liigi lubade omanikuks sain juba EPA tudengina.
Mingeid kategooriaid,nagu tänapäeval,siis ei olnud.3.liigiga võis juhtida kõiki veoautosid,2.liigiga lisaks ka busse,aga kiirabi ja tuletõrje juhtimiseks pidi olema esimene liik.Teise liigi saamiseks käisin mingitel ALMAVÜ kursustel,kuid seal tuubiti ainult mitmesugust teooriat ja bussiga õppe-ega eksamisõitu ei olnud.
Kui tulid kategooriad,tuli nendel,kes ei töötanud bussijuhina või haagisega auto juhina,teha sõidueksam.See oli rohkem sümboolne ning minu praegustel juhilubadel on kogu tähestik,mis sinna mahub,kaasa arvatud traktorid ja muu liikurtehnika.

***

Ma vaatan, et siin enamjaolt isiklikud või siis isade-onude-vanaisade mälestused. Tekitan siinkohal erandi ja panen ka ühe oma ema räägitud loo siia. Aeg taas '70 aastate alguse poole. Minu ema töötas siis ühes Tartu-lähedases ettevõttes tsehhis. Täpsematel detailidel pole vist siinkohal erilist tähtsust. Autod voorisid väravast sisse-välja, tsehhi ees estakaadil laaditi koormaid peale. Tsehhitüdrukud tegid vahel sellist nalja, et lipsasid mõne veoauto juurde ja keerasid bensiinikraani (või kui masinal oli ka vedelgaasisüsteem peal, siis ka selle kraani) kinni. Noh, ja siis oli kena vaadata kuidas auto jõudis karburaatoris ja torustikus oleva kütuse varal esimese kurvi taha kaduda ja siis oli soss... Enamus juhte avastanud asja suht ruttu, aga üks mees lammutanud kord teeservas juba pool mootorit laiali, enne kui talle järgmise auto juhiga sõna saadetud, et keeraku kraan lahti. Võite nüüd ise arvata, milliseid sõnu tüdrukud selle autojuhi käest veidi hiljem kuulma pidid. Leebed armastussõnad need igatahes polnud .

***

Purjuspäi kojusõitmisest...

On meil üks perekonnatuttav Jüri. Elupõline autojuht, küll sõitis 53-ga, küll Zil'iga. Seekord vist sõiduvahendiks Zil. Igatahes midagi töö juures tähistati. Eks peale seda oli vaja sõita Viljandi südalinna. Sinna, kus nime järgi vanalinn asub. Vana nimega Pioneeride tänavasse. Sõitis kohale ja parkis auto kenasti ära. Puuriitade vahele. Ise kobis kotile ja hommik võis tulla. Hommikul oli aga üllatus. Auto juurde sai minna küll, aga autosse sisse enam mitte. Puuriidad kahelt poolt autol nii vastas, et kuidagi ei saa ligi. Seda, kuidas autost välja sai, mälu teada ei andnud. Täielik müsteerium...

***

No selle loo rääkis mulle mu kadund ema,kes oli tööl Viljandi bussipargis konduktorina.
Kahjuks ei mäleta enam üksikasju,kuid lugu järgmine. Kuskil siis oli buss kinni pidanud ja keegi oli kempsu läinud. Vist naisterahvas. Teadagi olid vanasti kasutusel ägedad peldikud,milles polnud liigset luksust ja puudusid elementaarsed tingimused. No oli siis vist kiiruga läinud ja seal olid mingid lauad maha pandud. Tädi oli kõmmdi auku kadunud.... Lauad olid mädanenud. Tal oli pikk mantel seljas ja aeg oli vist na talvine. Te kujutage ette sellist pilti,kui sadate august alla ja kaelani sita sisse.... Tädi oli siis appi karjunud ja teised olid vaatama läinud. Suure jamaga oli siis tädi august välja saadud. Kõik haises. Inimene külmetas. Oli siis naisterahvas ikka mingitmoodi puhtamaks kaabitud. Bussijuht oli siis ikka naise võtnud bussi,kuid ette lahtise ukse juurde. Õnneks oli ka nõus viima kodu ligidale ära.

***

See peaks ka Viljandi metsakombinaadi lugu olema. Saadi metsameestele uued soojakud. Uhiuued. Mingid imelikud ahjud sees, millest vesi läbi käis ja siis radikatega soojakut küttis.
Enne metsa viimist otsustati igaks juhuks proovikütmine teha. Et näha, kust tilgub ja vajadusel juba varakult ära remontida. Köetakse siis soojakut mis köetakse, ühe otsa radikad on jääkülmad, teistel võiks mune praadida. Aru ei saa, milles viga. Üks vanem härra siis hakkas uurima, et milles viga. Torud paistavad kõik igatpidi korras, aga vesi ringlema ei pääse. Võttis siis ühe jupi rauda ja asus torusid läbi koputama.
Ühes kohas teeb toru aga hoopis teist häält. Mis seal siis ikka - löödi saag sisse. Selgus üllatav tõsiasi: tehases nähtavasti torust puudu tulnud. Selle asemele oli keevitatud lihtsalt sobiliku välismõõduga umbne rauajupp. Väljastpoolt täpselt sarnane ülejäänud toruga. Seest aga vesi ringlema ei pääse...

***

Praegu vaatad,et igal pool on müügil GAZ-51 saalesid. Need vanad babiitsaaled on praegu nagu põlatud.....ei taha neid ka väikese raha eest keegi,sest tellida pidavat saama siis neid kiidetud alumiiniumist.....
See oli siis kusagil 50 ndatel aastatel,kui meie mehed olid käinud Pobeda autosid Leningradist toomas. Kas tegu oli asutustele toodavate autodega või tõid neid autojuhid omale,ei mäleta. Auto osteti ära,enne ostu kuulati ka mootori häält. Käis kui kellavärk. Ei olnud mingeid kolkse ega klõbinaid. Õlisurve ka hea. Seda mootori häält kuulati erilise tähelepanuga,sest trofeeautodel juba mootorid kergelt kolisemas ja kardeti sama ka Pobi puhul.
Peale õnnelikku ostu siis kihutati kodu poole. Kõik oli korras. Saadi juba Narva kanti,kui mootor hakkas juba pisut kolksuma... Lõpuks oli siis hakanud meeletult kolisema..... Kui siis hiljem remondiks läks,avastati, et saalede asemel olid mingid nahkrihmad..... Asi oli siis arvatavasti niimoodi,et eks mootori läbisõit oli juba ennem suur ja saaled läksid ära. Keegi aga nii suurt remonti ette võtta ei tahtnud ja polnud ka saalesid arvatavasti nii kergelt saadaval..... Nüüd aga loobitakse neid täie südamerahuga minema.......kuna hulga paremad saada........ Sõbrad,las vedelevad riiulis edasi.......järsku läheb varsti vaja,kui nahkrihmad ära kuluvad......

***

et õues käib kõva kõmmutamine,siis tuli mulle ka meelde üks nõuka aegne kõmaka lugu,nimelt oli meil siin Kuusalus,nagu ka teistes majandeis üle Eesti NSV autode tehnilise hoolde ruum,kus aeg-ajalt käisid ka spetsialistide autod õlisid vahetamas,kui töö tehtud aeti auto ruumist välja teh-hoole ette ja mingil ajal tuli spetsialist ja viis oma auto ära,sel korral oli õli vahetusse oma auto toonud Allika osakonna juhataja,aga töökoja teistes ruumides oli tööl ka vigurväntasid,kellele see os.juhataja oli vahest pooliku jätnud tegemata mõne mootori või kummi rem eest ja vahest käis remondis ka kunstseemendaja masin kust sai võetud kilest katsumiskindaid,no ja nüüd need riuka mehed siis tegidki agronoomi masinale niukse värgi,et lasid selle katsumiskinda atsetüleeni segu täis,autolt üks küünal maha ja see koos piibujuhtmega kilekotti ja ruttu nööriga kinni ja pandi see mootori peale ja nüüd kui süüdet andis käis selline jumakas,et lõi kapoti tagurpidi lahti,igatahes vandumist oli terve töökoja õu täis.

***

Selle loo pealkiri võiks olla "Partisanid"
Ühel hommikul märkasime,et küla taha tühermaale oli tekkinud midagi mustlaslaagri sarnast.Püstitatud oli kümmekond suurt sõjavetelki,välikatlad tossasid ja ringi sibasid pleekinud,kulunud,isegi tükati narmendavates Punaarmee vanades mundrites keskealised mehed.Kohale olid saabunud "Partisanid",nagu nad ise endit nimetasid.Tegu oli siis kordusõppustele kutsutud endiste ajateenijatega,kes sõjaväeliste tarkuste omandamise ettekäändel saadeti suure kodumaa viljasaaki vedama.Autosid polnud kusagil näha ja nii nad tasapisi seal laagris päevi õhtusse saatsid - kaevasid laagri ümber kraavi ning ehitasid okastraadist aia.Õhtuti,kui pimedaks läks,sõitis kohale välikino.Ekraan rulliti lahti ja kuna tegemist oli ühe aparaadiga,siis iga filmirulli vahetamisel tekkis paus.
Vili oli juba kõik niidetud ja vaalud küpskuivad,kuid masindamisega algust teha polnud võimalik,sest sovhoosil endal autosid polnud,et terad ära vedada.Ja siis ühel hommikul need saabusid - terve pikk rivi tuttuusi GAZ-51-sid.Nüüd said mehed tõelise mahvi.Päeval vedasid vilja kombainide alt tokki ja öösiti tokist Bulajevo elevaatorisse.Minu paarimeheks oli keegi väga tore umbes 40 aastane hutsuul Karpaatidest.Kui olin tal veokasti kuhjaga täis laadinud,magas mees kabiinis,oli nii väsinud,et mingi valemiga ei õnnestunud teda äratada.Kuna ka kombaini punker oli täis,otsustasin ise koorma ära viia.Tokis aga tormas meie juurda partisanipealik,sest keegi oli vist talle juba jõudnud asjast ette kanda.Algul tuli neid matte nagu küllusesarvest,kuid tasapisi asi rahunes.Mõistlik mees oli,sai asjast aru ja vaikival kokkuleppel vahetasime edaspidigi mõnel korral kohad,sest hutsuulile meeldis hirmsasti kombainiga sõita,minule aga autoga mööda steppi kihutada.
Kui vili koristatud sai,müüdi need partisanide autod kohalikele kolhoosidele,mehed aga pidi viidama Ukrainasse suhkrupeeti vedama,kus nad pidivad jälle uued autod saama.Enne ärasõitu aga käis seal laagris korralik äri - kohalikud sõitsid oma logudega kohale,kus neil siis väsinud jupid ringi vahetati.Ka see auto,millega meid veeti,sai omale korraliku käigukasti.

***

Oli siin stroibatist juttu kuskil. Ma ei mäleta, kust ma seda kuulsin, aga lugu suht tuntud vist iseenesest. Stroibat olla kuskilkandis meie oma Eestimaal ehitanud punaarmee ohvitseridele mitmekorruselist korterelamut. Tööde mingis faasis talvisel ajal oldi nii kaugel, et hakati põrandaid tegema, ent mingil põhjusel oli majas olnud sees sama külm kui õues. Sellesama külmaga tegid ehitajad oma häda nr 2-e sinnasamma, kus parajasti tööd käisid, ehk siis tehti häda ära ja löödi põrand peale. Nii toimiti ilmselt mitmel põhjusel- peldikut veel töökorras ei olnud ning eks meelitas ka kujutluspilt kunagi korterisse elama hakkavatest ohvitseridest, kes peavad tolle "üllatusega" mingi perioodi koos eksisteerima.
fekaal külmus loomulikult ära ja hakkas haisema alles siis, kui maja juba enam-vähem valmis oli ning vastsetele elanikele küte ka peale keerati... Kui tõsi see on, aga kuskilt kuuldud lugu.

***

Veidi ka üldisemat juttu.
Põhja-Kasahstani oblast on siber,Omski linn sealsamas kõrval ja põhja pool Petropavlovskit algab kohe siberi taiga.Aga seal,kus meie olime laiub lage tasane stepp -niivõrd tasane,et maakera kumerus on näha samamoodi,nagu merel.Millised seal talved on ei tea,aga augustikuu oli küll väga palav.Ega see +35 eriti hull ei tundunud,sest õhk on kuiv.Mõnel päeval ilmusid silmapiirile miraazhid mägedest,mis tegelikult asusid kuskil 1000km kaugusel.Muld on must nagu omaaegne kirsasaapa määre "Merikaru".Kuiva ilmaga on see kivikõva nagu asfalt,aga vihmaga muutub pealmine kiht kleepuvaks,nii kleepuvaks,et kord peale äikesevihma jäidki kombainid põllule - rattad muutusid nende külge jäänud mullast siledateks rullideks.Aga see muld tundus olema viljakas.Paarkümmend aastat oli seal ilma väetist vastu andmata ainult saaki võetud.Masindasime ka ühte seemnevilja põldu,kuhu oli külvatud sordiseeme ja antud korralik väetis.Sellel põllul oli saagikus vähemalt 50 ts/hektarilt.(sovhoosi keskmiseks tuli tolllel aastal 12,5 ts/ha)
Sellel suure saagiga põllul oskas hutsuul,kes järjekordselt minu kombaini roolis oli,trumli korralikult kinni ajada.Lahtikangutamise käigus libisesin ja priske raudkang maandus mulle sinna kohta,kus nina otsmikuga kokku kasvab.Verd kui palju ja silmaümbrused värvusid kenasti siniseks.Nüüd tuli medpunkti külastada.
Kenake medvelsker Marusja liimis haava kinni,pani plaastri peale ning soovitas paar päeva tööle mitte minna.Suurest igavusest veetsin need päevad põhiliselt medpunkti juures,sest ka temal oli igav,kuna tõbiseid eriti polnud
Kui vili sai koristatud,taheti meid veel kündma panna,kuid suure kisaga sai selgeks tehtud,et peame ju kooli minema.Kojusõidupilet osteti meile Habarovsk-Moskva kiirrongile,mis ööpäevaga meid Moskvasse viis,kus suundusime Vnukovo lennujama.Õhtuks olime Tallinnas ja keskööks taksoga kodus.
Selle kahe kuuga teenisin pisut üle 500 rubla,mis tol ajal polnudki nii väga väike raha.Huvitav oleks tänapäeval sealmail ära käia,kuid unistuseks see vist jääbki.

***

Olnud ühes autobaasis kõrgem ülemus (peainsener või direktor), kes meestega hästi läbi ei saanud ja seega töömehed temaga ka mitte.
Ülemuse Volga oli siis ühel päeval garaažis remondis ja muude tööde kägus otsustai mehele koht kätte näidata ja s*tuti käigukasti. Auto seistes oli kõik OK, aga kui sõitma hakati ja käigukast soojaks sai, oli autos ilge hais. Väidetavalt oli kogu masin algosadeks lammutatud, istmed-polstrid välja jne., aga haisupõhjust üles ei leitud...

***

Peainsener ja direktor - kaks kõva ja tarka meest otsustasid kord, et parandavad ise Volga katkise kummi ära. Kumm oli torke saanud ja "ise parandamine" tähendas seda, et kummimehe käest võeti terve/parandatud õhukumm, mantli mahavõtmine-pealepanek oli kahe targa näputöö. Montaazipinke tol ajal polnud, kõik käis kummiheebli ja vasaraga. Ei tea, kas teadmatusest, või jäid mehed lobisema ja ei pannud tähele, aga igatahes pandi õhukumm valetpidi sisse. Lohvil on teadupärast ventiil ühe poolepeal, sest veljest välja peab ta tulema ka rohkem ühelt küljelt. Lohv sisse, mantel peale, õhk sisse - ja kas sa näe, ventiil kadus lupsti velje sisemusse! Kaks suurt juhti ja ülemust jäid lolli näoga üksteisele otsa vahtima. Kumm pooltühi, sõita nagu ei saanud, juurde pumbata ka ei saa - ventiili ei ole. Maha võtta kummi ka ei saa, niipalju rõhku oli siiski sees, et randilt maha suruda enam ei jõudnud. Paar möödakõndinud tarka soovitasid pussnoaga rehvi külje sisse auk teha, need saadeti ... või mujale halba kohta. Peainseneril tuli viieteistkümnendal minutil, pärast kahte suitsu geniaalne idee torgata läbi tühjaksjäänud ventiiliaugu õhukummile auk sisse ja õhk välja lasta. Mõeldud-tehtud. Toimis küll. Lohv välja, kummimehe käest uus asemele, seekord hoolikamalt peale ja oligi kalale (või jahile, või muidu jooma) minek... Kummimees ainult sajatas paar päeva takkajärgi, et "vaat, kus lollikesed, lõhkusid montirovkaga õhukummi pealepanekuga ära!"

***

kiirete tehnikameestega seoses meenus seuke lugu. olgugi põhjas suisa polaarpäev suiti ja mudu ka temp igati suvine, siis ujumisvee lämmiks saamisega oli probleeme. kuskil mitmedkümned verstad murmanist lõuna poole aga oli kena ja madal ja liivane järveke ja see soojenes mõnusaks. solbareid ikke vahel veeti sinna. kord tulivad kodanikud selle uue uraliga, kus vist kamza mootor vahel. massin ise ka uus ja ilus. portekast ja tent. aparaat jäeti maantee serva ja kõik see mees traavis suplema. vast nii tunni või pooleteise pärast oli seltskond tagasi. koorem kasti, sohver ja vanem kabiini ja ...
ei midagi. pedaalid vedelevad vasta põrandat ja võtme liigutamine tulemust ei andnud. täpsemal uurimisel selgus, et massinal põle enam mootorit.
pidi ikke häda olema, kui suure piiteri magistraali ääres päise päeva ajal seuke liigutus ette võeti.

***

Lugu juhtus Tartu ETKVL-i Ravila ladudes, seal oli üks vahepealne ülemus, nime vana pea enam ei mäleta aga see selleks, oli niisama mu** ja pealegi veel ühiskondlik ja kottis siis oma mehi mõnuga, ning sõitis ringi tema Raf bussiga ning vedas hirmus tihti kontori naisi linna peale ja mujalegi ... no ja siis läks tema Rafi käigukastike üks kord katki ja töökoja mehed said võimaluse "seisud võrdsustada", kast remonditi korralikult ära ja koos siis poetati kasti mida kellelgi tuli ... õli pandi ka ilusti juurde, sest see kast ei tohtinud ju enam katki minna. Igaljuhul lõppes asi sellega, et kontori naised ei sõitnud enam temaga kuhugi ja ise oli ta ka sunnitud sõitma nina aknast väljas ... selgus nimelt, et rafikul koguneb aroom ilusti kongi ja tagumistel on sibiaroom koguaeg ninas.

***

Usun täitsa et autokoterman on olemas. Ikka seal Nudol-Šarino stroibatis oli majandusauto. Esimene laks oli Moskva ringteel- no nii et juhiuksel lõikas välimise pleki ja kollektori pügas mootorilt. Järgmine- läks pesukoorem konist sõiduaeg põlema. Ei aidanud juhivahetus, varsti uus laks, kus ka number otsa sai. Taastati, sai uue numbri ja ime küll - ei mingeid probleeme enam...

***

NSVL oli kõikide võimaluste maa.Midagi polnud vabalt saada aga teatud kanaleid pidi sai kõike.
Sovhoosi kunstpull ehk seemendustehnik sai sperma vedamiseks pirukamosse ning tema ärahooratud enam kui 10-ne aasta vanune M-412 jäi töökoja seina äärde nukralt seisma - rattad lääbakil all,kere roosteauke täis ja põhja polnud ollagi.Kuna õnnestus sebida eraldus mittekondinsonaalsele kerele otse AZLK tehasest,kutsusin kaasa tuttava varustaja,kellel oli pikaajaline kogemus mosse tehasega asjaajamisel.
Esimesel päeval ei toimunud midagi,sest oli vaja korjata kümmekond allkirja igasugustelt pool-ja veerandjuhtidelt.Teisel päeval saime lõpuks paberid sinnamaale,et võisime montaazhitsehhi minna.Meile näidati kolme nurgas vedelevat jube mõlkis ja paljaksröövitid keret,et valige.Küsimusele,et kas siia nurka võiks ka mõni kobedam sattuda,vastas liini ülem,et "mozhet bõtj"."Läbirääkimised" toimusid õhtul Arbatil restoranis Praha.
Järgmisel hommikul oli Vasjal ikka väga korralik pohmell,mille leevendamiseks sai OTK ruumis Vana Tallinn lahti nööbitud.Seejärel suundusime kerede liini lõppu,kus täiskomplektsed valmis kered montaazhiliinile läksid.Valisime ilusa tumepunase.Vasja võttis haamri,lõi küljekarbile mõned väiksed mõlgid,OTK tädi kirjutas kriidiga küljele "Praak" ja tutikas 2140-ne kere oligi meil käes.Hilisema reisiga tõime veel uue mootori,sillad ja muu vajaliku pudi-padi ning panime kokku täiesti uue auto.See oli esimene AZLK-2140 meiekandis,kuigi tehnilises passis seisis,et Moskvitsh-412 ja rohkem kui 10 aastat vana.

***

Tuleb meelde üks lugu Ikarus-bussiga. Nimelt, tulnud ühte bussiparki kord uued Ikarused. Sõidetud siis nendega mõnda aega ja mingil hetkel jõudis kätte aeg mootoris õli ära vahetada. Aga ühel bussil ei saa kuidagi karteri õlipunni lahti keeratud. Ei jäänudki lõpuks muud üle kui terve karter alt ära võtta. Siis selgus, et õlipunn olnud seestpoolt kinni keevitatud ja karteripõhjale (sissepoole) oli keevitusega kirjutatud "Smert sovetskim okupantom!" või midagi sarnast.

***

Miskipärast SSSR aeg oli ametlikus statistikas popp wõrrelda majandusnäitajaid Tsaari-Wenega.Unustamatu lause mida ka suht sageli kasutati oli sääne:1913 oli riik kuristiku serwal, nüüd oleme suure sammu edasi astunud.

***

Meie pleegitasime töö juures improviseeritud UV lambiga kirja maha.
Lambi sai väga lihtsalt teha DRL ehk tänavavalgustuse lambi pirnist, millel tuli pealmine kest haamriga puruks lüüa. Sisemine lamp andis vägagi kanget UV-d, töötavat lampi vaadata ei tohtinud. Korduval pleegitamisel muutus paber pudedaks ja kollaseks, nii et üle pingutada ka ei tohtinud. Pleegitamine võttis aega umbes 4-5 tundi, võibolla ka rohkem, ei mäleta enam. See olenes lambi ja paberi vahelisest kaugusest. Mida ligemal, seda kiiremini, aga siis kasvas ka oht, et paber võib põlema minna või lihtsalt pruuniks tõmmata. Pastaka kiri kadus nagu nõiaväel. Eks roheline taust kippus ka liiga heledaks minema, aga see lahendati lihtsalt - hõõruti avatud teh. passi vastu määrdunud töölauda ja peksti vastu lauaäärt, kuni pass omandas välimuse nagu oleks seda kasutatud pannialusena või lausa peldikus. Ah jaa, tol ajal kasutusel olnud TÜV "lapakas", mis pidi kõigil esiklaasil olema ja millele oli vildikaga kirjutatud TÜV kehtivus, sai ka korra maha pleegitatud ja ise uus kirjutatud. Vildikas tuli maha kordades kergemini kui pastakas.
Khmm, loodan et ma nüüd noorsoole liiga palju kodukootud võltsimist ei õpetanud...

Ah jaa, keegi pole veel maininud NL aegseid jooke...
Pean silmas nii vabrikus tehtud "planguvärvi" kui kodus valmistatud kolbalõhkujaid. Võibolla peaks lausa eraldi teema tegema? Arvan miskipärast, et jutte tuleb nüüd lademes !
Teen ise otsa lahti:
Kuiva seaduse ajal tehti ühikates hädaga ühte väga hirmsat jooki.
Klaaspurki pandi herneid, suhkrut ja ketšupit. Soe vesi peale ja radika peale käärima. Purgi otsa tõmmati kummikinnas. Algul läks kummikinnas gaasidest tasapisi punni ja tõusis püsti, siis mingi aja pärast vajus jälle lonti. Siis loeti jook valminuks.
Joogi nimi oli Kokteil "Heil Hitler!"
Olevat olnud nime vääriline mõrtsukas. Enne kinda lontivajumist joomine olnud lausa eluohtlik.

***

Jutt imbus välja ühest kapitaalremonte teinud ettevõttest. Muuhulgas tehti seal ka keretöid. Juba traadikeevitusega, CO-keskkonnas. Süsihappegaasi on kõige lihtsam toota piiritusvabrikus, seal ta jääb lihtsalt üle. Korjatakse kääritamisel kokku. Eks seal gaasihõljumis ole ka piirituseaurusid. Natuke küll, aga siiski on olemas. Ja kui üks balloon käib mitu ringi täitmisel ära, kondenseerub natuke sinna põhja kah. Nii siis võetigi halval päeval, kui raha ei olnud, aga pea oli väääga haige, üks (või siis mitu) tühi balloon, keerati kraan maha ja valati vajalik märjuke välja. Vastavalt peavalu astmele filtreeriti see roostevärviline vedelik läbi kuivatuspaberi või mitte.

***

On ilusaid lugusid ka. Elasid kord ühes kolhoosis kaks sõpra. Käisid koos tööl ja olid muidu tublid mehed, rüüpasid sovetskoje igristojet (kui kuskilt õnnestus saada ja paremat parasjagu polnud), samuti meeldisid neile väga lilled, liblikad ja kassid. Lapsed ja lilled ja rohi ja kassid ajasid neid vahel lausa naerma. Aga ükskord juhtus õnnetus - hommikul ärgates neil mõlemal pea väga-väga valutas. Ei saanud apteeki peavalupulbrit ka ostma minna, sest et raha oli otsas. Aga ega siis tõeline kommunist mingist peavalust hooligi. Sots. võistlusel ei tahtnud ju keegi viimaste hulgas olla ja nii siirdusidki sõbrad koos lauta laupäevakule. Tee peal tuli neile vastu salk rõõmsaid pioneere, kes kõik Tarhunni jõid. See vaatepilt ajas meie kahel sõbralgi koleda joogijanu peale. Laudas leidsid nad pika otsimise peale vet. arsti kapi, mis oli lukustamata. Kapis oli palju erinevaid pudeleid. Sõbrad olid küll hetkeks kahevahel, et ega selline janukustutamine äkki kollektiivomandi riisumine pole, aga leidsid, et uute töövõitude nimel võib ühe pooleliitrise pudelitäie mittealkoholivaba Tarhunni järele lõhnavat jooki koleda janu kustutamiseks ära pruukida küll. Küllap kodumaine kõikvõimas zoovetfarm või Haljala Kolhoosi biotsehh uue toodab. Peale seda tegid nad kõvasti tööd ja läksid siis ära koju magama, sest oli juba lõuna käes ja uni vaevas koledasti. Töösangarid magasid rasket, ent õiglast töömeheund järgmise hommikuni. Siis ärkasid üles, tundsid rõõmu alanud päevast, ilusast ilmast ja kodumaa vägevusest ja läksid õue pissile. Aga oh häda... Seal kubemepiirkonnas seisis miski asi niisama sirgelt nagu kangelaspioneer fašistide püssitorude ees enne mahalaskmist. Kole piinlik lugu. Kannatasid siis sõbrad päev aega, lamasid selili murul ja imetlesid lendavaid liblikaid, pilvi ja punaste viisnurkadega lennukeid suvises rahutaevas. Järgmiseks päevaks polnud olukord muutunud. Sõbrad võtsid vastu raske, kuid üksmeelse otsuse: pöörduda abisaamiseks kõikvõimsa Nõukogude meditsiini poole. Kohalik velsker, sotsialistliku töö kangelane, oli loomulikult valmis andma endast parima, et kaks vahvat töömeest saaks jälle nii kiiresti kui võimalik ülejäänud kolhoosipere seltsis anda oma panuse kommunismi ülesehitamise ja meie kõigi ühise helge tuleviku nimel. Aga et leida rohukapis leiduva Nõukogude farmaatsiatoodangu hulgast just see õige ravim, oli vaja enne panna õige diagnoos. Patsientide küsitlemise käigus tuli välja, et meestel paar päeva tagasi olnud kole joogijanu. Küsimusele, et millega janu kustutatud sai, ei osanud mehed paraku vastata, kuna nende noorusaastad olid möödunud ajal, mil me vabariik veel kodanlike natsionalistide ikke all ägas ja seega piirdus nende kooliharidus kõigest kuue klassiga. Ent sellest hoolimata olid nad taibanud, et tühjaksjoodud pudelil olnud mingid ladinakeelsed kirjad peal. Velsker saatis mehed pudelit otsima ja peagi oligi see kraavist ühe fašistliku sõjamasina juba sammalduma hakanud jäänuste lähedalt leitud. Velsker uuris asjatundlikul ilmel pudelit ja haritud inimesena sai kohe aru. "Mnjaa...", teatas ta, "Täkule ja sugupullile antakse seda, kui mära või lehm indleb, aga isasloom ta vastu huvi ilmutada ei taha, 10 tilka koos ämbritäie veega."

Veidi hiljem pissisid sõbrad poe taga võpsikus juba ärajoodud Tarhunni rõõmsalt välja. Kodumaine meditsiin paari süsti näol oli neid aidanud ja nad suundusid edasi uute, järjest grandioossemate töövõitude poole.

***

Lugu siis järgmine. Mustla kiriku taga asus piiritusevabrik. Kahjuks selle suure vabariigitamisega on see tehas kadunud. Algul lõpetati piiritusetootmine,hiljem tehti tärklist ja siis lõpetati ka selle tootmine. Aga algusaastatel 50 ndatel juhtus seal selline õnnetus. Nimelt juhtus seal selline lugu,et piirituseveok vana ZIZ oli mäkke üles rühkinud. Autojuhiks olnud Aleks Toomsalu. Mis seal täpsemalt juhtus,ei tea,kuid kas siis auto suri mäepeal välja,käiku ei saanud sisse või mingi muu jama,kuid tsisternauto hakkas tagurpidi mäest alla veerema. Arvatavasti ei pidanud ka pidurid korralikult. Juhtus see,et masin lendas kraavi ja ümber. Piiritus aga hakkas paagist välja voolama.
Teadagi juhtus see asi just hommikul,kui kõik kohalikud hakkasid meiereisse piima viima. Kõik kes sealt piimanõud näpus mööda läksid,kallasid oma piima kolinal kraavi ja rabasid väljatilkuvat piiritust.... Ei huvitanud kedagi enam see piim....... Kõik rabasid niipalju kui võimalik. Arvan,et meiereis võis sellel hommikul ikka suur puudujääk tulla....

***

Lugu sellest,kuidas teraviljakombain kombainerit taga ajas.
Riks oli pensionieelikust elupõline natimees.Lasi end siis ühel sügisel kombaineriks ära rääkida.Esimese asjana monteeris Nival kabiini maha,et muidu ei olevat võimalik masina tööd jälgida ega kuulvat,kui mõni kaitsesidur kõrisema hakkab.
Sel aastal oli põlluks haritud üsna järsu kallakuga kuplil olev karjakoppel.Ühel hetkel kombain enam edasi ei liikunud,sest mäe tipupoolne ratas käis kohapeal tühjalt ringi.Nüüd tegi Riks selle vea,et lülitas tagurpidikäigu,aga kuna puksiv ratas oli enda taha mullavalli kraapinud ja künka kalle ka parajalt suur,hakkas masin aeglaselt juhi poole külili vajuma.Riks reageeris kiirelt,hüppas langevalt masinalt maha ja jäi vaatama,mis edsai saab.Sai aga see ,et kombain tegi täistiiru üle punkri ning läks järjest kiirenevalt uuele ringile,Riks pärimäge eest pagemas.Õnnetuseks ta aga komistas ja edasine pagemine olevat toimunud pealtnägijate sõnul neljakäpakil nagu "Nu pogodi" multikas hundil teda taga ajava heinapallitaja eest.Nüüd jäi ette okastraadist karjakopli aed,millest vaene mees täiel kiirusel läbi tormas ja kõhuli aiatagusesse porilompi maandus.
Pärast mehed saunas rääkisid,et väljanägemine olevat Riksil olnud nagu esimese ilmasõja Waterlo lahingu veteranil - räbaldunud,kõvasti kriimustatud,üleni porine,aga rõõmus,et eluvaim sisse jäi.
Kombaini lõikasime hiljem sealsamas vanarauaks.

***

Nüüd siis üks õpetlik lugu,mis juhtub siis ,kui perekonnas ei ole asjad korras.....
Elanud siis üks Jossimees oma naisega. Autoks olnud üks vana Zigull. Peremees oli korralik ja sättis oma masinat igaltpoolt,kust vaja. Naisuke aga polnud sugugi rahul,et mees autoga pidevalt tegeleb. Pikapeale oli sellest saanud "kena" traditsioon,et kui mees oma autot putitas,naine jälle tänitas.... See hakkas aga mehel närvidele käima. Naine polnud rahul sellega,et mees kulutab koguaeg autole raha. Ostab uusi juppe ja muudkui viidab aega. Lõpuks siis mehel sai süda täis ja pani oma Jossi käima. Lükkas teraga maasse laia augu. Sõitis oma Zigullist Jossiga mitu korda edasi-tagasi üle,lükkas auku ja ajas ka augu ilusasti tasa!!!!
Naine oli seda pealt vaadanud ja päris vakka olnud......

***

Ma "leiutasin" monopritse juba 35 aastat tagsi...
Enne lubade saamist olin paar kuud mootoripostis tööl. Vahetasime GAZ51 mootorit. Pooleldi lage mootor peal, jõudis lõuna kätte. Lõunaleib näksitud, hakkas meil ühe teise kutiga igav. Ma käskisin tal starterit anda ja ise olin bensiinitoru peal põidlaga "pihustiks". Kokku oli lepitud, et teine kutt on süütevõtmega "pöörete piirajaks". Mingi aeg suutsin pöördeid õieti doserida. Siis aga kiskus asi korra käest ära. "pöörete piiraja" rakendus. Kui kutt nüüd uuesti süüte sisse keeras, käis pauk ja mina lasin ehmatusest toru otsa lahti. Terve mootor põles pealejooksnud bensiinist.
Ma panin joostes kohe CO kustusti järele. Oli selline ratastega käru, kus oli kaks CO ballooni (hapniku balloonid) peal ja need olid omavahel kokku ühendatud. Voolik ja pihustamise koonus ka muidugi. Kui ma aga sellega kohale jõudsin, oli paarimees juba labidatäie liivaga kohal. Liivakast oli lihtsalt lähemal. Lajatas siis selle läbidatäie sinna mootori peale. Ma es jõudnud A ega E õelda, Ist rääkimata. Väljapumbatud bensiin oli ka juba peaaegu ära põlenud ja tuli kustus kergesti ära.
Vaja oli ballonid oma kohale sõidutada ja ruttu mootorit lammutama hakata. Ega siis liiv ei tohtinud vanemate meest tagasi tulles kusagil näha olla. Veel vähem sisselaske kollektoris.
Kena keik, aga balloonikäru tagasi viimiseks tuli garaasiuksed lahti teha. Kes siis muidu jaksab sellist jurakt üle kanali tõsta. Muidugi jäi mõistmatuks, mismoodu see balloonikäru mu järel üle kanali kohale jõudis???
Lõuna lõppedes oli algseis taastatud ja keegi ei saanud midagi aru.
Bensiini põledes ei põle muud asjad. Aurustumine jahutab neid. Proovige käe peal. Pistke käsi bensiini sisse ja siis kohe tuli otsa. Senikaua kätt ei kõrveta, kuni bensiini jätkub. Proovitud värk.
...muidugi ei võetud mu patenditaotlust vastu. Liiga tuleohtlik oli.

***

Individuaalgaraaži oli asutatud kooperatiiv autode remondiks. Järjekordne klient ukse taga aga sisse ei mahu - uks madal. Saadetud mees pudeli järele. Naaseb mees pudeliga ja buss ilusti kanalil. Keegi ei paljasta saladust. Bussi kättesaamisel sama jutt ja kliendi saabudes koos pudeliga on buss ilusti õues. Klient jäigi imesid uskuma, tegelikult veeretati piduritrumlite peal seda.

***

Tänapäeval tahab iga Eestimaa linn olla mingi pealinn(talve-,külma-,suve-,lille-,jne).NL ajal oli neid ainult 2 - Tallinn ja Peediveini pealinn Valga.
EW ajal oli Valgas Likööri ja Napsivabrik,kus valmistati selliseid tol ajal tuntud jooke,nagu Kristall Kümmel,Must Riia Palsam,Amer Angela,Küla Kukk jne.NL viljastavates tingimustes nimetati see ümber Valga Veinitehaseks,kus töörahva soovidele vastu tulles villiti pudelitesse peamiselt järgmist:
"777" -rahvakeeli Punane Planguvärv,19 kraadi
"Mitsne" - rahvakeeli Perselõhkuja,20 kraadi
"Solntsedar" - rahvakeeli Kõige Humaansem Neegritapmisvahend,21 kraadi
Nende valmistamiseks toodi raudteetsisternides peamiselt Moldaaviast mingit jubedat toorveini,tembiti see piiritusega vajaliku kanguseni,villiti pudelitesse(kaasa arvatud kasutatud vahuveini omadesse)ning paisati müügivõrku.
Punast Planguvärvi olen minagi noorusrumalusest rüübanud ja selle tagajärjel peavalu kannatanud.
Perselõhkujaga juhtus selline lugu.Lembit oli kõva kalamees ja tal oli Uhtjärvel oma paat.Kord kutsus ka mind latikaid püüdma.Tänutäheks pidin kaasa võtma kaks eelpoolnimetatud jooki.Kui teine pudel ka tühjana üle parda lendas,hakkas mees paadis nihelema ning soovis korraks kaldale sõita.Paadinina jõudis vaevu maad puudutada,kui Lemps juba metsa poole lidus,siis aga kuusejuurika taha komistas,seisma jäi,tegi kätega ebamäärase liigutuse,lonkis jalad naljakalt harkis tagasi ja kahlas kõige pükstega vette.Mõtlesin algul,et nüüd on ennast peast segaseks joonud,kuid kui pükse jalast ära võtma hakkas reetis spetsiifiline hais,et Perselõhkuja on oma tööga eeskujulikult toime tulnud.
Valev oli muidu asjalik ja tubli traktorist,kuid vanapoisina kulutas kogu teenitud raha Solntsedari ostmiseks,aga seda jõi ta iga päev ikka päris mitu kolmveerandliitrist pudelit.Ühel suvepäeval,kui ülemus teda otsima läks,leidis mehe kodulähedaselt nisupõllult,silmad pahupidi peas,tooreid nisuteri söömas.Protsess oli olnud pöördumatu - algul lasti teda Jämejalast ikka mingiks ajaks koju ka,kuid aasta pärast ta seal 35-sena suri.
Tegelikult kääritati Valgas ka väga häid marjaveine,kuid väikestes kogustes ning poelettidelt võis neid harva leida.
Peediveinipealinna kurb ja kuulsusetu lõpp saabus Gorba kuiva seaduse käigus.Moldaavias raiuti viinamarjaistandused maha,toorainet enam polnud,sisseseade tassiti laiali(minagi sain sealt ühe 15 tonnise mahuti) ja hooned muutusid ajapikku varemeteks.Praegu on selle koha peal Selver.

***

Veel alkoholi anaalsest manustamisest,seotud sellesama Valga veinitehasega.
Väravarezhiim olla seal olnud kõva.Vähe sellest,et kõikvõimalikud peidukohad autol läbi otsiti,väravast väljasõidul pidi iga sohver ka ampulli puhuma.Ja hoidku selle eest,et ampull siniseks läks - lähedasest jaoskonnast kohe miilitsad kohal ja load mõneks ajaks läinud.
Olnud seal siis valges kitlis mingi laboritädi,kes mõõduka tasu eest pirnikujulise kummist klistiiripritsiga täpselt paraja koguse puhast piiritust s..aaugust sisse pigistas(üledoos põhjustas juba klistiiri).Seejärel pidi klient hiljemalt 15 min.jooksul väravast läbi olema,sest muidu olevat ampull ikka siniseks värvunud.Need,kes proovisid rääkisid,et tagumik sügeles peale protseduuri küll pisut,aga purju oli teinud samamoodi,kui 100 g.oraalselt manustatuna.Eriti hästi olevat see protseduur mõjunud pohmakarohuna.

***

Kui Gorba võimule pääses,läks äri lahti.Maandteede ääres tossasid shaslõkikünad,perenaised vuhvisid kuni kümne masinaga vahvleid küpsetada,aga kõige tulusam oli suhkruvati keerutamine.Räägiti,et võrreldes suhkru ostuhinnaga pidi 200 korda rohkem raha tagasi tulema.Ükskord,kui Ostrovi linna lähedases sõjaväelinnakus kapsaid müüsin,sõitsid sinna ka suhkrupoisid Kagu-Eestist.Mitte just esimeses nooruses VAZ-i haakes oli omatehtud furgoonhaagis,milles siis gaasipliit suhkrulahuse soojendamiseks ja kojamehe mootoriga ringiaetav omatehtud vatikeerutamise aparaat.Minu kapsapeadest ei teinud keegi enam välja - kõik tormasid uudset ameerikapärast maiust ostma.Mõne tunni möödudes läks aga kagueestlastel jamaks.Furgooni juures kriiskas rebasenahkadesse mähitud ohvitseriproua,temale sekundeerisid 2 ohvitserivormis tegelast ning tagatipuks saabus kohale miilitsaauto.
Mis siis juhtus?Mäletatavasti ei olnud NL-i külluslikes tingimustes isegi mitte ohvitseriprouadele ette nähtud ei OB-sid ega Olveisse.Punaste päevade ajal topiti tuti alla vatipeotäis,kuid kommunismi lähenedes kadus ka seegi müügilt.Ja järsku üllatus-üllatus - estontsõ müüvad ilusat kohevat vatti imeodava hinnaga.
Võib vaid ette kujutada,kuidas tädi koju tormas,vatituusti püksi toppis ja siis mõnuga tugitoolis istudes teed rüüpas.Kui ta mõne aja pärast kempsu pidi minema,ei saanud ta imselt pükse alla lasta,sest need olid tagumiku külge nagu liimitud.
Kagueestlased panid selle kisa peale oma poe kinni ja sõitsid järgmisse linna ning minu kapsaid hakati jälle tasapisi ostma.

***

Tänapäeval,kui metsades müttavad põhiliselt harvesterid,on kahetsusväärselt tähelepanuta jäänud NL aegne metsatööde hitt - mootorsaag DRUZBA.Tõsi,naljahambad soovitasid selle riistapuu olemuse paremaks mõistmiseks lugeda seda nime tagurpidi.
Tegelikult oli tegemist tolleaegse tubli abimehega,sest need,kellel tuttavat drusbameest polnud pidid ahjusooja saamiseks metsas sikutama masinat "supoole - mupoole" või vehkima venekujulise kirvega.
Esimest korda nägin seda saagi viiekümnendatel,kui naabrimees Oskar siberist tagasi tuli ja mingi valemiga selle kaasa tõi.Oi oli uudistamist,kui ta sinise suitsupilve saatel koduõues mahamurdunud jämedat kuusetüve tükeldas.Setsmekümnendatel sain minagi Druzba õnnelikuks omanikuks,kuid selleks,et ostuluba saada,pidid naabrid Juuli jaMaali 2kuud minu nimel piima kombinaati saatma.
Kui kett oli terav,oli temga täita mõnus töötada:kõrgete sarvede tõttu ei pidanud kummardama ja langetamiseks sai plaadi pöörata horisontaalasendisse.Mingil määral õnnestus jämedamaid oksi ka laasida.
Väga tähtis oli,et paaki mitte tühjaks töötada,sest sel juhul tõmbas saag reaktiivlennuki pöörded peale,ei allunud enam seiskamisnupule ja pärast tankimist pidi täielikult maha jahtuma,enne kui uuesti käima õnnestus tõmmata.
Vahel sai nalja ka.Kord oli meil metsatöödel abiks sõjaveteran Pjotr - pisut lihtsameelne,kuid tugev nagu Vene karu.Algul tassis notte kokku,kuid lõunapausi ajal nurus end saemeheks.Asi hakkas Petkale meeldima kuni paagi tühjaks kõrvetas ja pärast tankimist saagi enam käima ei saanud.Soovitasime siis,et lükaku mööda puutüve,sest oma punnvõrri ta ju lükkab alatihti edukalt käima.Ja Petka jooksiski saeketiga piki palki oma veerand tundi nii,et higimullid otsaees - muidugi tulemusteta.Andsime siis uuesti nõu,et proovigu vahepeal starteriga ka ja ennäe imet,saag käivitus esimesest tõmbest,sest oli lükkamise käigus piisavalt jahtunud.
Kes ei tea,siis druzba mootor ühelt poolt ja reduktor ketiga teiselt poolt kinnituvad sarvede alla ühise kammitsa abil,mis lukustatakse lingiga.Ilmselt oli Petka lingi kinnitamata jätnud,sest töö käigus eraldus ühel hetkel töötav mootor koos lõikeaparaadiga sarvedest ja hakkas saemeest taga ajama."Bjää,nu i zvrj" arvas seepeale petka ja läks nottisid kokku tassima.

***

See jutt ,et vene naised meie öösärkidega ringi liikusid,on sulatõsi! Minu kadund ema ja vanaema olid küüditatud siberisse Novosibirski oblastisse ja nemad nägid seda asja oma silmaga.Oli külapeal siis näha meie rahva öösärkisid uhkete proude seljas,kes sirge selja ja tähtsa näoga ringi käisid. Väljanägemine oli uhke küll. Pitsid ja satsid küljes ja lumivalged kleidid....... Ju siis meie rahvas vahetas oma viimaseid asju,et süüa saada. Vene prouad muidugi said asjast hiljem teada.......... Eks see võis siis hinge täis ikka ajada küll,kui kuuled,et teisel rahval need lihtsad öösärgid......

***

Aasta võis olla umbes...või peaaegu täpselt 1972. Talu, kus elasime,
koosnes kolmest hoomest. Elumaja, pikk kõrvalhoone, kus ühes otsas oli ait, vahel laut ja otsas heinaküün... või midagi rehealuse taolist, kuigi reheahju seal polnud. Kolmas "hoone" oli sissekukkunud katusega ja pooleldi laialivajunud seintega hobusetall. Seal toimusid poisikeste "lahingud" ja muud põnevad toimetamised.
Ühel udusel päeval toimetasime seal katuse all. Katus oli küll auguline, kuid ometi kaitses kohati vihma eest. Seinad olid täidisseinad, saepuru oli osaliselt välja varisenud... Äkitselt nägin saepuru sees rihmaotsa. Haarasin sellest kinni ja sikutasin... raske oli see välja tõmmatud asi.. Täisvarustuses padrunivöö! Ega me jaganud muhvigi mille padrunid need olid, kuid igavesti pikad nad olid, osadel oli otste peal pisut rohelist ja osadel punast värvi.
Saades leitust innustust kaevusime küünarnukkideni saepurusse...kuid enam ei sattunud midagi pihku.
Padrunivööga ei osanud midagi peale hakata ja nii see ära peidetud sai.
Paari päeva pärast aga askeldasime uuesti varemetes ja seekord leidsime tõelise nagaani! Või õigemini selle jäänused- roostes oli kõik, kabast oli järel vaid tükike, kukest samuti mälestus, Rullik oli pesas, toru oli küljes..aga roostes mis roostes. Ma ei mõistnud sellega midagi muud peale hakata kui müüsin naabripoisile kolme või viie rubla eest maha. Sai paar korda poes jäätise järel käia .
Paari päeva pärast lendas me õuele miilitsavärvides auto, vist oli Moskvitš. Vaevalt, et Pajusi kandis uhkemaid masinaid miilitsal oli.. No mid rivistati üles ja anti karm käsk kahur lagedale tuua. Aga ega mul pold varjata miskit. Nii keeras miilitsaauto otsa naabri poole ja läksid rahvavaenlast kimbutama. Rohkem ma sellest teemast midagi ei kuulnud. Naabripoiss ka ei rääkind...
Aga padrunivöö tuli mulle meelde, kui hakkasid liikuma mõtted, kuidas aastavahetusel pauku ja lärmi teha.
Niisis võtsime teise naabripoisiga, Renee oli ta nimi, nõuks lõket teha. Kui tukid ja söed olid juba piisavas kuhjas virutasime selle padrunivöö täies komplektis sinna sisse. Egas me siis sinna vahtima jäänud - silkasime paarikümne meetri kaugusele kraavi. No mõne sekundi pärast läks mahtra lahti... Üle heinamaa käisid siuh-säuhh nagu välgunooled tulejutid! Osad padrunid olid vist trasseerivad...
No paugud käisid nii kiiresti, et ei jõudnud kokku lugeda, et kas on kõik padrunid kärtsu ära teinud või mitte... Ja ei julgend pead ka välja pista.. krt, mine sa tea...
No ootasime ikka lumes mitu pikka minutit...või oli see mitukümmend.. Igatahes oli isu laskemoonaga mängida eluks ajaks otsas. Seal, kraavis, oli aega mõelda .

***

Seitsmekümnendad. Kes siis ei pidanud kinni reeglist - kõik on rahva oma. Need ka, kel pudulojuseid majapidamises.
Sõidab siis mees keset selget päeva T-16-ga, tee viib mööda kontoriakende alt. Kastis paar kotti söödajahu. Äkki vehib aknast osakonnajuhataja:" Kuhu sa need jahukotid nüüd viid?"
Traktorist oli aus mees:"Koju."
"Hahahaa!, naljamees," ja aken löödi kinni.
Ausus on igati väärt asi !

***

me käisime 80nedate alguses ikka sõrvest laskemoona kaevamas, et oleks linnas millegiga pauku teha, mäletan kuidas hääletasime mingi niva peale, meil oli miinipilduja miin põues, pärast lammutasime selle miini linnas ära ja tegime väiksemaid pomme, tavliselt sellistelt miinidel keeras sütikuid maha kogenum naabripoiss no ca 14aastane juba, sest meie olime nooremad ja meile nii tähtsat tööd ei saanud usaldada, kui ühekorra leidsime ilma sütikutta süütepommi ja selle sees oli mingi tahke ollus, et seda kätte saada(alguses toksisime suure naelaga sütiku august, aga natuke oli ikka oidu peas, et kardsime sädet), ei osand muud väljamõelda, kui saagisime selle rauasaega pooleks, krt nädal aega saagisime sauna pööningul, aga pärast sai sealt jälle väärt kraami väiksemate pommide tegemiseks.
pagan kus sai ikka laskemoona hävitatud lapsepõlves - teagi mis need tänapäeva lapsed teevad suviti

***

Kui töökojajuhataja olin,siis ükskord lõunalt tulles kuulen,et treiruumist kostab hirmus vilin.Asja uurimisel selgus,et treial Vello treib pingis pooleks vähemalt 200 mm jämedust kahurimürsku.Ise seletab,et lõhkeainet kalapüügiks vaja ja ta neid mürske varemgi pooleks lõikunud.Tol ajal mingeid päästeameteid ega pommirühmasid polnud seepärast transportis tegelane pooleldi läbitreitud mürsu jagratta pakiraamil jumal teab kuhu ja arvatavalt viis töö rauasaega edukalt lõpuni.
Nüüd aga sellest suurest paugust,mille tegemisel poisikesena osaline olin.
Meie külas oli sõjatules säilinud vaid üksainus suitsusaun,mida külarahvas kordamööda kütmas ja end saunatamas käis.Saun ise oli ka mingist mürsust pisut pihta saanud ja seetõttu suurtelt maakividelt,mis vundamendi ülesannet täitsid pisut kõrvale nihkunud.Toetamiseks oli eakas omanik ühe nurga alla paigaldanud munakujulise rauast juraka,mis lähemal vaatlemisel osutus vähemalt 50 kg lennukipommiks,millelt oli ära kruvitud sütik ja stabilisaator.
Samal ajal asus ühte mahajäetud tallu elama Setumaalt tulnud perekond,kelle perepoeg oli meist mitu aastat vanem,rääkis meile tundmatut naljakat murdekeelt ja oli kordades tugevam militarist,kui meie küla poisid kõik kokku.Ausalt öeldes oligi tema,kes sauna vundamendiks paigutatud rauakolaka lennukipommiks tuvastas.Ühine otsus oli,et see tuleb kahjutuks teha,aga kuskohas,sest pauk saab tõenäoliselt olema muljetavaldav.Pika otsimise peale arvasime sobiva olevat põlenud vesiveski maakividest müüridevahe,mis tõsi küll asus 5 km kaugusel.Spetsiaalselt selleks tarbeks kokkuklopsitud kanderaamiga kulus terve öö,et pomm lõhkamiskohta tassida ja müüride vahele korralikult ära peita.Mingil põhjusel lükkus aga paugutegemine mitu nädalat edasi ning sauna peremees vandus tulist kurja,et keegi pätt on vundamendi lõhkunud.
Ja siis ühel sumedal augustiööl läksime alustatut lõpule viima.Setupoiss oli vahepeal valmistanud sütiku,millel mitu meetrit süütenööri taga,toppis selle pommi sütikuaugust sisse,lõi kolme sõrmega kolm korda risti ette ja tõmbas tikku.Kui nöör mõnusalt sisisema hakkas,andsime jalgadele valu.
Ma ei tea,kas jooksime plahvatuskohast liiga kaugele või summutasid kivimüürid,aga muljetavaldavat pauku nagu polnudki,pigem selline kõva kõuekõmin.Kui mitme päeva pärast söandasime "kuriteopaika"vaatama minna selgus,et selle vesiveski restaureerimine vist enam kellelegi mõttesse ei tule.

***

Pommijutu lõpetuseks üks "psalm":
"Juku köögis haamriga
meremiini tagus.
Pärast ema imestas
kuhu Juku kadus!"

***

Pajataks midagi lõbusamat ühe ekskolleegi jutuvaramust.
Kolleeg töötas varem ühes Pärnu ettevõttes, mille nime igaks juhuks ei nimeta. Kontori trepikojas juhtus esmapilgul süütu intsident - paadunud joodikust töötaja põrkas oma siksak-kursil kokku sekretäriga. Sekretär oli tolle aja viimase moe järgi üles löödud tibi ja endast väga heal arvamisel. Vaatas põlastavalt jotat ja nähvas midagi solvavat.
"Aga sina jälle minule paha haigus andma!" jorises joodik vastu. Lihtsalt et mitte võlgu jääda. Sekretär tuiskas minema.
Mõni päev hiljem otsis sekretär joodiku üles ja kähvas talle vihaselt. "Mine lase ise enda riista kontrollida, mina olen PUHAS!!"
Ilmselt olid tal mõnestki firmapeost mäluaugud või polnud kindel, et kus ja kellega... Lühidalt - oli käinud Sääse tänaval kontrollil. Seal oli nimelt vene ajal ja on ka praegu üks teatud dispanser.
Nagu ikka, ei seisnud see dispanseris käimine kuigi kaua vaka all. Järgmisel päeval võis kontori meespersonali meeleolu lühidalt kokku võtta kahe sõnaga: kasvav paanika!
Riburadapidi käisid Sääse tänaval ära kõik. Alles siis saadi aimu, kui laia haardega sekretäri-tibi oli olnud.
Vaat kui palju pahandust võib teha üks joodiku loll nali!

***

Jätkame siis pisut lõbusamalt,kuigi ka selles loos oli mõne tegelase jaoks piisavalt traagikat.Tripper on teatavasti rohkem linnavurlede hulgas leviv tõbi,kuid korra puhkes ka meie külas selle paha haiguse pärast skandaal.
Virge oli korralik jumalakartlik naisterahvas,kelle lätlasest abikaasa Valdis pidas kunstpulli ametit.Indlevaid lehmi rahuldas ta pikavrrelise kummikinda ja klaastoruga aga tiiraseid karjanaisi ühe teise voolikusarnase elundiga.Mingil ajal hakkas Virge jalgevahe kahtlaselt sügelema ja ta tõttas kohaliku haigla p...ipaikaja juurde,et teha kindlaks,milles asi.Mõningase uurimise tulemusena oli asi selge - tripper.
See oli ajajärk,mil ebasoodsate ilmastikutingimuste ilmnedes saadeti pealinna tehaste töölisi maale rikkalikku põllusaaki koristama.Tol korral olid Dvigateli tehase treialid lehmaluda küünis heinapalle virnastamas ja et mitte oma põhitööd unustada treisid nad kahele karjanaisele tite ja kolmandale tripperi,kes omakorda kinkis selle Valdisele.Kuna Valdisel oli igas laudas oma lemmiklüpsja,läks haigus üpris suurele ringile,sest Valdise pruudid tassisid selle veel omakorda laiali.Igal juhul nutunäolisi naisi ja siniseks löödud silmaga mehi liikus külavahel oma paar tosinat ning Tartu bussi reisijate arv kasvas mõneks ajaks päris tublisti.

***

Minu vanaisa otsustas kunagi hakata maja alla käike ajavaid rotte vingugaasiga jahtima. Jahil oli abivahendiks vene päritolu pisike statsmootor, mille taat siis käima vuristas ja väljalasketoru suunati voolikuga vundamendi alt paistvasse rotiauku.

Mootor läks müdisema ja.... Ja ei pistnud esimesena pead põranda alt välja rott, vaid hoopis vanaema tuli köögist ja arvas, et selline lollus peaks kohe lõppema, sest köök on vingu täis... Eks käigud ulatusid kaugele maja alla ja sealt see suits ka oma tee tuppa leidis...

***

lisaks miinidega mängimisega sai lapsepõlves sisustatud aega ka külmrelvadega, tavaline päev suvisel koolivaheajal nägi ette ööpimeduseni ja jauramist kohalikus nl piirvalvekordonis, teada oli et kell 21.00 algab vremja (päris vremja, mitte zorro oma) ning kui oli selle aeg siis kogu tegevkooseis pidi seda vaatama ja meil oli lõbu laialt. Tavaliselt läksime sõjaväe territoorijumile kell 21.05 ja algatuseks lõhkusime ära kõik silkaadist tehtud ehitised, milled ajateenijad olid päevajooksul püstitanud, ning seejärel hakkasime seal olevatel trenasööridel turnima ja kohlikust kaubandusvõrgus ostetud lauanugadega noaloopimis märklaudadele märki viskama. Erinevalt nõukogude sõduritest jäid meie lauanoad ka märklaudesse kinni, ühekorra aga juhtus see, et keegi noorsõdur oli vremja ajaks valvesse jäetud, see tuli kohe vaatma meie noa loopimisi, loomulikult olid meil kaasas ka kadaktest tehtud vibud, ning kui ühega nendest sai, sõduri juuresolekul, üks lendav kajakas alla tulistatud, siis sai vana eriti kurjaks. igaljuhul loopis ta oma täägi (selline millel on lopergune auk teras) märklauast mööda ja seda hiljem muru seest üles ei leidnud, mina muidugi järgmine päev peale kella 21.00 leidsin ja mul see siiani alles. Aga üldiselt oli kuressaare piirvalvekordonis suht mugav õhtuti laamendada 80nedate keskel, sest kedagi ei kottind

***

Võis olla 63 aasta. 51 kastis sigade koorem Tallinna lihakombinaadile. Tagasiteel Pääskülas peatab masina miilits ja pidurdades kogub jõudu kastipõhjas sigade väljaheidetest moodustuv tsunami. pidurduse lõpuks on virtsalaine jõudnud kasti etteotsa ja leidnud ainukese väljapääsu küljeluugi ebatiheduse kaudu. Oli selline alt laienev pilu. Ikka otse miilitsa peale. Seekord piirdub kontroll sõimuga, et nii sitase autoga ei tohi liigelda. Vastuseks küsib autojuht ligemat autopesulat, mida muidugi pole. On vaid kodukolhoosi töökoja juures voolik. Dokumente pole mahti küsida, vaja minna jõe äärde end loputama.

***

Kui kolm kohalikku kolhoosi ühinesid nimetati tekkinud monstrum sovhoosiks.Kuna sotsialistlikul põllumajandusettevõttel tuleb eelkõige ellu viia NLKP kongressi otsuseid saabus ei tea kust partorg Ella.See tädi oleks nagu tüüpilisest NL propakandafilmist mahaastunud endine punakomissar - käis ringi nii talvel kui suvel sõjaväekalifeedes,nahkkuub üll.Puudus ainult puusal rippuv mauser.Ega ta tegelikult halb inimene polnud,kuid tüütas kõiki oma sotsalismi ideeliste sõnavõttudega.Omal alal oli ta ülimalt töökas,sest kolistas varavalgest hilisõhtuni hobuvankris mööda osakondi ja propageeris maisikasvatust ning ruutpesiti kartulipanekut.Karjalautades käis samuti tihti,et lüpsjatele uuemaid parteilisi suunitlusi tutvustada ja seeläbi väljalüpsi tõsta.
Loomulikult naerdi ja naljatati tagaselja tema üle.Kuna prasjagu ilmus rida raamatuid sarjast "Nahksuka jutud" sai Ella hüüdnimeks "Suguharu nõid". Kutsariks oli tal oma mees,kelle nime ma enam ei mäleta ja kes oli oma tugevama poole täielik vastand.Kui Ella eluskaal võis olla umbes 150 kg,siis abikaasa oli väike kõhetu kuju,kes eriti ei rääkinud,kuid jõudu tundus tal olevat,sest veeretas mängleva kergusega naise vankrile või aitas sellelt alla maapinnale.
Kord sovhoosi lõikuspeol,kui suguharu nõid oli kõiki oma loitsimistega piisavalt ära tüüdanud,otsustasid noored autojuhid Vello ja Tillu ta viisakalt koju lähetada.Selleks kõrvetasid nad veinipudeli korgi,ning saadud tuha puistasid torditüki vahele,mis siis pidulikult Ellale serveeriti.Veerand tunni pärast olevat asi vist mõjuma hakanud,sest sütitavad kõned lõppesid ning abikaasa sai müksu ribidesse,et "Lähme koju".Teadjad pärast rääkisid,et värskel lumel olevat olnud viiel korral vankrijälgede kõrval tatsamisjäljed ja loik pruuni ollust.

***

Ja siinkohal nüüd siis nendele värvikate lugude autoritele aupaklik kummardus.
Vana7, Talupoeg Taluja, Mossemees, Mossepower, Aspelund, aavu, IIIFFFAR, motamees, miilits, kalleb, Martti, künnimees ja Socket.. :)

Folkloori peab edendama... VOL. 2.

2012-01-23T18:10:00.000+02:00

Jätkame siis esimeses volüümis alustatud heietustega. :)
Lugemist ja naermist jätkub ka siin.

***

Sihuke lihtne lugu siis 1987ndast. Tol ajal täitsa tavaline elu aga noorematele inimestele vast huvitav.Tartu-Nõo-Elva liin.Bussiks tavaline linnaliini Ikarus 260.Juba Tartu bussijaamas tuli peale üle normi inimesi + üks hästi volüümikas rinnakas piletimüüja-proua kel veel need piletirullid rakmega kaelas.No tädi hakkas siis bussi tagaosast pileteid müüma ja liikus ikka ettepoole - aga kuna sõitjaid oli niigi palju(nigu silgud pütis) siis oli see üsna raske.Juba tuli järgmine peatus"Kastani" ja piletimüüjal läks elu veel keerulisemaks.Siis ju vaja ära tõestada-kes kunas peale tuli ? Kastanist pealetulnutele ju pilet 5kopikat odavam. Siis tuli veel Kaare ja KEK - nii et see piletimüümine oli paras shõu Juhtus vahel nii et bussi eesotsas olijad pidid varem oma peatuses maha minema-kui pileti kätte said
Mõnikord oli sõitjaid vähem ja piletimüüja-mammil rohkem aega ringi vaadata.Küsis siis minu koolivenna käest- Kus Teie pilet? Tüüp siis näitas vilksamisi üle õla piletit.Mammile see ei meeldinud.Juhtumisi oli koolivennal tasku vanu pileteid täis ja pakkus siis neid kõiki mammile.
Oh seda matemaatikat siis(piletid 5,10,15,20kopikat jne. pluss järjenumbrid.Lõi teine käega...
Viimane meenutus sellest piletimüüja-mammist 1992.Siis rahavahetuspäeval võis sõita tasuta.Kes tahtis see andis kopikaid kellel juba oli võis anda kroonisente.Minul olid 6 verivärsket 25kroonist.Mammi soovis aga mingeid kroonisente-mida mina ega ta isegi vist veel näinud polnudki.No torises mis ta torises aga jättis rahule

***

Seitsmekümnendatel ehitas kohalik Tarbijate koperatiiv Antsla söökla esimesele korrusele baari,millele kiiresti leiti rahvasuus nimeks "Õuduste tuba".Ju vist sellepärast,et oli selline pime ja külm urgas,kus igasugused karvased ja sulelised käisid ohjeldamatult viina joomas ning kust harva sisseastunu lahkus tavaliselt sinise silmaalusega.Antsla miilitsamajas istusid vaheldumisi korravalvurid Tumanov ja Käst,kelle hüüdnimed olid belaruss ja põka.Vist sellepärast,et Tumanov oli kuskil 2m pikk, eluskaaluga vähemalt 150kg,Käst aga 1.60m kõhnapoolne, Svejgilikult heasüdamlike silmadega.Kui mõnikord õuduste toas väga jamaks läks,helistas baarmen miilitsasse.Kui Käst oli valves,siis esitas ta tavaliselt vastuküsimuse,et kas kaklejad on suurered või väikesed mehed ning kuuldes,et tegelased on suuremapoolsed,käskis neile öelda,et Tumanov kohe tuleb.Tumanovit kaagid kartsid,sest tema suur jutumees polnud - võttis paar kraaklejat teine teise käe otsa,lõi neil omavahel pead kolaki kokku ja viskas nagu tühjad jahukotid uksest välja.Ülejäänud, kellel jalad veel kandsid,panid kiiresti plagama.
Sellest"Õuduste toast" said alguse mitmed tragikoomilised sündmused.Kasutan nende tegelaste puhul edspidi varjunimesid ja küllap asjaga kursis olevad teavad,kellega tegemist.
Järgneb....

***

järg

Sõbrannad Juuli ja Maali kõndisid Antsla kesklinnas."Vaata,Sinu auto baari ees" märkas Juuli.Maali oli abikaasa saatnud pühadeks mune tooma.Nimelt suure juhi ja õpetaja nimeline kolhoos müüs tuttavatele olematu hinna eest restide kaupa mittestandartseid mune,mis olid küll pragudega kuid kõlbasid suurepäraselt koheseks tarbimiseks.
Tõepoolest,"kopikas"seisis nagu voorimehe truu hobune,munarestid tagaaknalaual,parklas ja ootas peremeest,kes oli "Õuduste tuppa"kordaläinud tehingut tähistama läinud.Daamikeste peakestes küpses mõte auto ära viia,et las siis perepea tunneb pisut hirmu ja ehk teinekord enam ei lähe autoga kõrtsi.Mõeldud,tehtud - toodi kodunt varuvõtmed ja minema.Kes seda enam teab,mispärast kodu asemel Tsooru poole sõitma mindi.
Kes ei tea,siis Antsla ja Tsooru vaheline tee on hästi kurviline,käib üle küngaste üles-alla ja selle teeääres on küla toreda nimega Litsmetsa.Seal Litsmetsa lähedal ühes pimedas kurvis sõitis oma logiseva UAZ-ga neile vastu sovhoosi tõpratohter.Eks daamikesed vist ehmusid pisut,sulgesid kätega silmad,mispeale kopikas triikis kurvi sirgeks ja lendas selili teeäärsesse pajuvõssa.
Juurdetõtanud tõpratohter,kes pisut ka inimese anatoomiat jagas,arvas esialgu,et siin pole aidata enam midagi,sest tüdrukutel ju ajud pealuude seest puha väljas juustes laiali.Suur oli tema üllatus,kui "ajudeta" tüdrukud liigutama ja häälitsema hakkasid.Selgus,et kui auto üle nina selili lendas,panid kolm restitäit mune tagaaknalt jehat ja maandusid mõlemale daamikesele otse kuklasse.
Pole teada,kas perepea edaspidi "Õuduste toas" ainult jalgsi käis.
järgneb...

***

Nüüd üks traktorimagneeto lugu.....
No ühes kohalikus kolhoositöökojas oli siis juhtunud järgmine tore lugu. Nimelt oli ühte ülemust vaevanud hirmus hambavalu. Aga sellele oli kohe vasta panna ka operatiivne ravi. Nimelt siis üks teadjam mees oli rääkinud ,et hambavalu saab nagu peoga pühitud,kui valutavale hambale natuke magneetovoolu peale lasta. Pidavat närvi rahustama..... Kuidas asi täpselt oli,mina enam ei mäleta. Teate isegi neid kuulujutte... Üks räägib,teise suust tuleb juba lausa vahtu....
Kas siis see mees,kes teadis,kuidas "ravi" välja näeb... oli sama mees,kellel hammas valutas,ei mäleta.....igal juhul oli ta kellegi omale appi kutsunud......,et too siis natuke magneetot hoida aitaks,sest teate isegi,et teine õite raske ja katsu siis veel "ravi" teha. Oli siis ütelnud töölisele,et keera natuke magneetot! Mees aga selleasemel,et natuke võllist keerata,oli tõmmanud tsirrrrr......... samalajal,kui patsient juhtmeotsa valutava hamba küljes hoidis... Ma ei mäleta enam,mis siis juhtus,kuid patsient ei olnud mitu kuud enam abistajaga rääkinud.....

***

Karjabrigadir Anette oli õitsvas keskeas silmnähtavalt suure rinnapartiiga tolle aja kohta ettevõtlik naisterahvas.Nimelt oskas ta piimale täpselt niipalju vett lisada,et see piimakombinaadis tõrgeteta vastu võeti ning väljalüps oli seetõttu tema laudas rajooni suuremaid.Vähetähtis polnud vist ka see,et paar korda kuus käis ta kombinaadi laborantidega"kohtumas".Selle tulemusena hinnati kõrgema sordiga ka need piimakoormad,kui eesrindlik lüpsja Veera vahel peale palgapäeva nagu sitasitikas lehma all selili oli ja töötav lüpsimasin sõnnikurennist kollakaspruuni vedelikku läbi torude piima hulka saatis.
Ega tunnustus jäänud tulemata - Anette võeti kuulsusrikka NLKP ridadesse,tema pilt kleebiti rajooni betoonist autahvlile ja tagatipuks eraldati talle eesrindlaste fondist Ziguli ostuluba.Ilus kirsipunane kopikas toodi õuele.Netil endal juhilubasid polnud.Abikaasa oli küll kutseline autojuht,kuid kogu töövälise aja oli ta "Õuduste toa" püsiklient.Seega kui oli tarvis kuhugi sõita kutsuti enamasti aotojuhiks naabrimees Juss,kelle taskus oli püsivalt teine võtmekomplekt.
Ühel hilissügise laupäevasel õhtupoolikul,kui Anette oli laudas õhtust väljalüpsi tõstmas kauples abikaasa Jussi sohvriks,et sõita enne saunaminekut Antsla "Õuduste tuppa"oma püsikliendi kohustusi täitma.Sel pimedal ja lörtsisel päeval tekkis aga ka Jussil tahtmine väike lahja naps teha,milleks ta valis segu nimega "Vikat".Kes ei tea,siis vikat on segu vana tallinast ja vahuveinist.Seda manustades jääb pea suht klaariks,kuid suuremas koguses tarbimisel niidab vikati kombel jalad alt.Nii juhtuski.Kui aeg oli küps tagasisõiduks Jussi tema isiklikud jalad enam ei kandnud ning olude sunnil istus Anette abikaasa ise rooli.Eks vist lõi vindise peaga välja tema rallikihk,sest nagu Juss hiljem jutustas oli kurvilisel külavaheteel pidevalt "kaks nulli spidokas ja siis äkki ikka taevas ja maa,taevas ja maa".Äraseletatult põrutasid nad külg ees külmunud küntud põllule ja käisid seal ei tea mitu korda üle katuse.
Öeldakse,et jumal joodikuid hoiab ja õige kah,sest kummalgi mehepojal polnud suuremaid traumasid,ainult sinikad ja väikesed lõikehaavad klaasikildudest,lisaks ühel ninasarviku sarvemoodi muhk otsaees ja teisel kaks klahvi eest kadunud.Seevastu ilusast kirsipunasest Zigulist oli saanud midagi Antsla rautejaama peldiku taolist.Polnud sellel vist ühtegi sirget plekki ega tervet aknaruutu.Kohalik külasepp kolkis selle pikapeale enam vähem sirgeks,määris sinna puuda pahtlit peale,värvis üle ja kui Anete selle seejärel maha müüs,siis kiitles,et olevat saanud rohkem raha,kui uuena selle eest maksis.

***

Tuli meelde selline toe lugu, et kuskil kesk-Eestis või väheke lõuna pool vedasid sõjaväelased õhtul autoga paneele. Kuidas nad neid vedasid ma ei tea, kuid üks paneel murdus pooleks ja kukkus sõiduteele. Vennikesed üritasid seda sealt siis ära lükata, kuid jõud ei hakanud peale. Lõid siis lihtsalt käega ja sõitsid minema nagu sel ajal kombeks. Paneel aga jäi tee peale vedelema. Kuna oli õhtune aeg ja sel ajal oli üldse liiklust vähem, siis terve öö jooksul ei juhtunud midagi märkimisväärset. Huvitavaks läks asi aga siis, kui hommikuse uduga üks külamees oma 2140-ga umbes sajase lauluga sinna paneeli otsa sõitis. Sillad jäid paneeli taha aga vana ise pani masinaga veel tükk maad edasi.

***

Minu kolhoosilood on vist kõiki juba ära tüüdanud,seepärast vahelduseks mõni seiklus suurelt Venemaalt.
Detsembrikuu oli juba käes,kuid sovhoosile eraldatud SAZ kallur ei jõudnud kuidagi kohale.Hiiu kaubabaasist öeldi,et Saranski tehasel on plaanitäitmisega raskusi ja kui üleüldse tahate seda saada,siis peate ise tehasesse järele sõitma.Muidugi tahtsime ja hakkasime kibekiirelt ettevalmistusi tegema.Arvestada tuli sellega,et Venes oli eriti aasta lõpupoole enamuses bensukates silt,et bensu pole ega tule,lisaks võis uus auto,eriti talvetingimustes saba anda ja sellisel juhul külmakõledas stepis oleksid tagajärjed võinud olla väga kurvad.
Saranski sõitmiseks valisime GAZ 66-e,milline oli suvel õnnestunud majandile sebida,sest vähemalt tollel ajal olid Venemaa talveteed ettearvamatud.Laadisime tendiga kaetud kasti kaks vaati bensiini,pukseerimiskolmnurga,kastitäie erinevaid tööriistu,pool siga,kümme "Vana Tallinnat" ja kaks tühja kaablipooli.Viimased olid vajalikud selleks,et teel sundkoormat peale ei pandaks.Nimelt olid lisaks GAI postidele vene magistraalteedel veel putkad(pealkiri oli vist KGP või midagi taolist),kus tühjalt sõitvatele veoautodele sundkorras mingi koorem suvalisse kohta peale sokutati.Keelduda ei olnud võimalik,sest sõiduleht ja tehniline pass korjati ära ja tagastati alles siis,kui sundkoormaga selle putka juurest uuesti läbi sõitsid.Selline kurb kogemus oli varasemast juba olemas,kui Kalininis koorem alumiiniumkahvleid Glini mingile numbritehasele saadeti.Selle kuradima kahvlikoormaga piinlesime 2 päeva,enne kui selle peale ja sellest lahti saime.
Niisiis EPT narjaad,volitus,palvekiri ja fiktiivne saateleht barabanide transpordiks Saranski väljamõeldud kaablitehasele kaasa ning teele.Sõit laabus ladusalt ning kahe ööpäevaga olime tehase väravas.Kalluritehases käis tootmine sedaviisi,et Gorkist sõidutati ilma kastita GAZ-53-d 400 km kaugusele Saranskisse,kus neile siis hüdropump ja rauast veokast peale pandi ning NSVL-i avarustesse saadeti.Jääb arusaamatuks,miks seda vahetult Gorkis ei võidud teha.
Vist 20-da detsembri varahommikul olime odtel spõta ukse taga,kus lookles juba kuskil 50.meheline autonõudlejate järjekord,kuid lõuna paiku õnnestus uksest sisse saada ning meie kõvad paberid pandi laual kõrguva suure virna otsa.Kui söandasime uurida,et millal ja kuidas kalluri kätte saame,käratas morn ametnik,et kui hästi läheb,siis 10-ne päeva pärast.
Oli reaalne oht,et seekord tuleb uus aasta kusagil Venemaa avarustes vastu võtta,rääkimata jõulupühadest.

Järgneb...

***

Panen siis oma 2 senti kah teemasse. Jutt '80 aastate teisest poolest, tegevuspaigaks Jõgeva rajoon. Tol ajal mul üks sugulane, naisterahvas, töötas piimaauto peal piimasaatjana. Piimaautod olid tol ajal kõik need kenad kollast pütiga GAZ-53, milledel ilutses kiri "молоко", hiljem ka juba lihtsalt "piim". Ja "ekipaaž" oli reeglina kaheliikmeline: autojuht + saatja. Viimase ülesandeks oli paberimajandusega tegelemine ja autojuhi abistamine koorma pealelaadimisel. Juht oli tavaliselt väljas auto juures ja majandas kraanide-voolikutega seal, saatja käis ja lülitas lauda piimaruumis pumba sisse ja keeras suure piimajahutaja küljes oleva kraani lahti. Eks mina, tollal nii 7-8 aastane poisike, olin ka tihti suvel maal ja no ikka sai ennast vahel piimaringile kaasa kaubeldud. Huvitav oli ju sellise suure autoga sõita. Kõik käis muidugi jube kiiresti kogu aeg, mingit niisama molutamist kusagil ei olnud. Kähku koorem peale, Jõgevale meiereisse, koorem maha, lõss peale (see läks lauta vasikatele), uuele ringile ja nii oligi tööpäev lõunaajaks juba läbi. Hommikul kella 5 ajal muidugi hakati peale. Mida rutem tegid, seda rutem said "õhtale". Piimaautosid oli teadagi palju, laadimiskohti meiereis mitte niipalju. Seepärast käis teel meierei poole alati paras võidusõit. Keegi ei tahtnud ju järjekorras oodata. Igatahes nägin oma silmaga ära, kuidas täiskoormaga 53 spidomeetri seier 110 peale saadi... Kui vahel üheteljeline käru ka sabas oli, siis eriti üle 90 ei tahtnud minna. Või ei tahtnud lihtsalt autojuht igaks juhuks kiiremini sõita. Reeglina jäi sellel "streetrace"-l alati viimaseks piimakoguja TA 37601, mis piimapukkide pealt erasektori piima kokku kogus. Too üle 90-95 km/h välja ei jooksnud.
Ja piimandusest üks naljakas lugu veel. Ei mäletagi enam, oli siis veel vene aeg või juba eesti aja algus. Aga igatahes oli erakordselt kuum suvi. Ja sel kuumal suvel juhtus Sihi laudas sedasi, et piimajahuti jahutusseade andis öösel saba. Aga need suured labad seal sees, mis piima segavad, töötasid ikka edasi. Ja kui siis asi hommikul avastati, oli terve suur piimajahuti piima asemel kollast kohupiima täis. Täispiimast kohupiim... Polnud ma oma elus varem ega ole ka hiljem nii head kohupiima saanud. Et ilmad olid erakordselt soojad, siis tuli see eriti kiiresti ära realiseerida. Sai omalegi koju toodud piimanõude ja plekkvannidega. Sõime ise kohupiimakooke ja -korpe ja said oma isu täis süüa koerad, sead ja kanadki.

***

Hästi reguleeritud 51 (mootori sisu tasakaalustatud, sisse- ja väljalase lihvitud) läks 60-ndatel kolmanda käiguga 80 km/h. Kasutati seda masinat rallidel, probleeme mootoriga ei olnud.

Võrdluseks: Uno Ava kunagine spetsiaal-Volga (Gaz-21) sai Lätis ühel rallil 10-kilomeetrisel sirgel lõigul olnud kiiruskatsel paigaltstardist keskmiseks kiiruseks 158 kilomeetrit tunnis... Seda originaalkarburaatori ja viilitud kaanega. (Rääkijaks Uno Aava ise). Gaz-21 mootoriga ta probleeme ei mäletanud. Selline mootor läks kuni 6700 pööret minutis.

53 puhul oli aidanud kiirust juurde saada Gaz-66 tagasilla kasutamine. Räägiti suurusjärgust 120 km/h spidomeetri järgi. Zil'dele pandi alla aga Laz'i kiired sillad, nendega saanud sõita kui sõiduautoga.

***

Kas käigukast ja tagasilla reduktor olid sel juhul originaalid? Ma olen ise küll GAZ-52-ga sõitnud, tollel oli 53 tagasild, aga kolmanda käiguga... no max. 50, siis oli juba tunne, et mootor läheb kapoti alt lendu. Samas, üks sõber, hullvaim, lasi esimese käiguga kolmekümneni. Ma olin ise kastis ja nägin läbi tagaakna. Mis häält mootor siis tegi, parem ei kommenteeri, aga sõbrale märkisin küll, et kui seda veel teed, siis kolvid-kepsud otsid ise lähema saja meetri raadiusest üles ja heinad vead seljas koju . Muidu on vanemates raamatutes 51 max. kiiruseks antud 80. Ja eks ta umbes niimoodi on ka. Mul isa, eluaegne autojuht, rääkis, et tegelikult on 51 jaoks optimaalne kiirus nii 65km/h. Kerge koorma ja heas korras autoga poleks 80 ka muidugi probleem. Ta ise olla 51-ga nii 105km/h kätte saanud, aga ütles ka, et ega kaua mootor sellist valu ei kannataks. Üks töökaaslane mul kunagi rääkis, et käinud noorest peast isa GAZ-51 assenisatsiooniautoga naistes. Saanud isegi 120km/h kätte (mille järgi mõõtis, ei tea. Spido ju kõigest 100-ni). Sõit lõppenud kraavis, või õigemini, kraavi perve peal, auto 45 kraadise nurga peal, kohe-kohe külili minemas. Läinud siis hädaga kohaliku kolhoosi töökotta, et ehk mõni traktor tuleb appi. Traktorit ei saanud, ühe keskmises joobes töökojamehe aga küll, kes külma rahuga rooli istunud, mootori käima pannud ja auto omal jõul kraavist välja manööverdanud.

***

Vedasin mürgivett pritsile. Uus korraldus- "sohver Uuno laulab" s.o.peab palgapäeva- too surnu Tallinnast ära. Omaksed ootavad sind, võta nad peale. Bensiin on sees, aadress lipikul, võti ka anti. Viigipüksid jalga ja minek- 180km sinna ja tagasi- see ju nagu juunis lumme lasta. Kuskilt Balti jaama juurest allaminek. Lõpuks läks nii kitsaks, et üks mees hüppas maha ja hakkas ees majadel õhuaknaid kinni lükkama. Nii mahtus töölisteveo kongiga veel edasi minna. Korteris soputati riiulitäied kirjandust läbi, sest kadunuke-vanapoiss oli rahaülejäägid hoiuraamatu asemel raamatutesse laiali pannud. Ja kirstu kadunukesega saime ka kuskilt peale. Nojah, Sommerlingi putkas peeti kinni, lehed,load jne. Veerib lehelt- "veos vesi- sellise kongiga?, autonumber ka ei klapi". Ptüi kurat. "Tee uks lahti!" Näitasin siis ja vaatan et hakkab näost valgeks minema, kukub veel ümbergi. Nojah omakstele oli kirstukaas lauaks- paar meetrit sardelli sinna laiali jagatud(alt paistis nagu opp käiks), nuga kaanes püsti, pudelid ka ja paar mitte enam kurba meest istumas . Päästsin oma paberid mahapillamisest ja jätsin ta keset teed toibuma. Naiste eest päästetud raha honorarist ostsin mina omale poolpiduse Jawa...

***

teemasse justkui veidi läheb, seega võtan ka sõna 53-e kiiruse kohta.
rammus veerand sajandit tagasi teenisin sohvrina kodumaad koola poolsaarel. mul oli portekastiga 53. mingil hetkel oli väeossa vaja suurem ports telliseid. a teadagi kuskilt ei saa, seega vaja varastada. kuna ma olin ka muude ametite kõrval natshalnik avtoparka, siis mõistagi majandasin putevoi listidega ise. olenegorski tellisetehasesse minekuks sai siis kuskilt svalkast leitud mingi suva numbriga tagaluuk ja massinale külge aetud. õige plekknummer sai üles väänatud, et näha poleks. paprid "vormistasin" tundmatu numbriga väeosa nimele. siis sai sõidetet olenegorski tellisetehasesse. sääl starshi käis ja "kõdistas" oma vahenditega veel valmistoodangu lao juhatajat, et see liigselt küsimusi ei esitaks ja siis tõstis kraana kaheksa alust kasti. ehk siis pikk kast oli tihkelt täis ja üle kõrgendustega külgede olid kivid veel näha. palju sääl massi oli, ei tea öelda, aga igatahes liiast. vedrud olivad ikke täitsa tagurpidi. liikuma hakkamine oli väga vaevaline. maastik säälkandis nagu lapis ikka, ehk siis sopkad üksteise järel. sõitmine nägi nii välja, et allamäge sai mindud niipalju kui tuli. ja tuli palju, väga palju. spido sai põhja juba siis kui pöörded alles inimlikud olid. ja edasi kiirendamine muudkui jätkus. kogu masin ulgus lõpuks kui tapale viidav siga. vibrad ja värinad olid samuti kohutavad. surmahirm oli tõsiselt külges. mul ei ole õrna aimugi palju kiirus olla võis, aga pöörete järgi võiks arvata pooleteise saja kanti küll. ja siis sai langus otsa ja algas tõus. kui hoog rauges siis sai ilma mingi vahegaasita raiutud järjest pisem käik sisse. viimne lõpp järgmise nuki otsa tuli esimese käiguga ja hing kinni roomates ja siis algas uus langus. väeosani oli mitukümmend versta ja vaene 53 sai ikke tõsist valu.
kohapääl oli kogu noorsõdurite isikkoosseis ootel ja kast tehti hetkega tühjaks ja kohe uuele ringile. kui õigesti mäletan, siis kolm reisu sai kindlalt kividega tuldud a võib-oola oli neljas ka. igatahes tuua oleks rohkemgi tahtnud, a mingil hetkel oli keegi tehases pihta saanud, et asi on vägagi mäda. mingi ohrana seltskond üritas meid rajalt maha võtta ja siis tuli väga jõhkralt tõkkepuid lõhkudes põgeneda. aeti meid taga ka mingi parsaga, aga kaua ei viitsitud. ju arvati, et küll numbri põhjal kindlaks teevad, kellega tegu oli. heh, tutkit brat, ega ilma asjata luugivahetust ette ei võtnud.
krt, mulle ei meeldi varastamine.
a tellised olid ausad. magnet püsis külges kinni. telliseid tehti kohaliku karjääri rikastusvabriku jääkidest. ju oli rikastuse tehnoloogia n liidus nõrk. kuuldavasti olivad mingid svenssonid tahtnud kogu rikastusjäägi ää osta ja sveamaale vedada, isegi oma kuludega raudtee plaanisivad ehitada, a loomulikult ei saand sellist asja ometigi sündida lasta. ehk teevad samast toormest kiva siiani.
"varustamisest" veel samast ajast. närusele kolkaväeosale loomulikult mingeid varuosi ei jägunud, a massinad pidivad sõitma. linnas suur autobaas. muuhulgas ka gazoonid ja zil-id täitsa olemas. palgapäevade ja suuremate pühade järgsetel öödel sai siis käidud "komandeeringus". starshi sättis ennast kas valvurite juure kostile või siis jäi kuskile niisama vahti pidama. ja mina varustaja ülesannetes ronisin üle aia ja demonteerisin kõike mida kiirelt kätte sai. sai võetud kõik vajalik ja varuks ka. mõne hilja peale jäänud sohvriga sai peitust mängitud ja mingi olukord oli koertega ka a üldiselt oli varuosabisnis seuke rahulik asi.
krt, mulle tõepoolest kohe sugugi ei meeldi varastamine.
a noh, eks sai tagasi ka antud. üks minu paljudest ametitest oli ka otvetstvennõi za gorjutshezmazotshnõje materjalõ. ehk siis võtsin väeosas vastu sissetuleva kütte ja andsin välja kõigile kel vaja. ega tarbijaid palju polnud. vodovoz ja kooliauto ja mina ise kõigi vedude masinaga ja siis ka ossobõi otdeli pervost pealiku isiklik 03. no ei saa ju tshekistile kuidagi ei öelda. kord suure lumega aga oli keik nõnna täis tuisanud, et benzovoz ei pääsenud ühegi valemiga zapravka ligi. sai siis pargis olevail masinail keik paagid kuhjaga täis pandud ja ikke oli mitu tonni hüva 76-te vaja kuskile panna. bensuvedajal oli kõigest sügavalt savi, aga punkt kell kuus õhta pidi tühja pütiga oma roodus tagasi olema. meie suured ülemad siis jätsivad asja minu lahendada. muud tarka välja ei mõeld kui sõitsime linna. sääl olivad linnaservas samasugused garaashide rivid kui siingi vene aegu ehitati. sai pütt kuskile rahvarohkemasse paika seisma jäetud ja läksin mehikesi ahistama, et kas kellelgi ehk benssu vaja põle. mehad keik ajasid mullikesi ja ei taht sugugi kütet saada. ju pelgasivad, et mingi vahele võtmise operatsioon käib. ehk oleks pidand mingi raha küsima, kasvõi kopik per liiter, a no mina seukse asja pääle ei tulnd. lõppeks oli sohvril ajalimiit lõplikult otsa saamas ja asus teine demonstratiivselt kraani lahti keerama. sel pütil oli taga seuke jäme vabajooksu kraan taga, kust siis ilma pumbata sai püti tühjaks lasta. kui pang või paar oli maha vooland siis järsku saivad kohalikud mehepojad aru, et meil mure tõsine. ja edasi käis nigu filmis. pütt tehti sama toru kaudu kiiremini tühjaks kui bens iseenese tarkusest oleks suutnud välja voolata. mehikesed tassisivad kütet teekannude ja kilekottide ja piimapudelite ja pesukaussidega, kõikvõimalikest kankudest rääkimata.
lõpp hää, keik hää. mehepojad saivad kütet, pütt jõudis õigeks ajaks "koju" tagasi ja minul ka mure kaelast läind.
mõne aja pärast muidugi tuli väga benssu kokku hoidma hakata, sest selle tarnitud kogusega pidime kogu väeosaga mitu kuud sõidetud saama.
a no siis selgus, et vähemasti zil sõitis naftaga ka väga edukalt.
a neid jutte teavad juba keik niigi.

***

Laibavedamise koha pealt meenub see, kuidas endises Kalevipoja kolhoosis kasutati veel 90. algul surnuveoks KAvZ bussi. Kirst koos kadunukesega tõsteti tagumise ukseava kaudu salongi ja see mahtus hästi kahe istmerea vahelisse käiku. Matuselisi küll sama bussiga ei sõidutatud. Tänapäeval oleks niisugune surnuveok paljudele vist häbi tipp, ent tollal näis beežika küljejoonega valge KAvZ isegi päris soliidsena, must lint veel peegli küljes.

Umbes samal perioodil viidi Viljandimaal Halliste vallas metskonna lahkunud autojuht kodust kabelisse oma tööautoga, milleks oli Nuias valmistatud MPC-1-52. Seega sohvrile igati väärikas viimane sõit. Tartu kandist olen kuulnud legendi vanas anatoomikumis praktikal olnud tudengist, kes hommikuvalve ajal kuulis laibakambrist mütsu. Asja kontrollima minnes nägi ta põrandal istuvat mehelaipa. Hiljem selgusid ka tagamaad. Nimelt visatud surnukeha lihtsalt autokasti ning paaritunnise sõit talvepakases muutis selle jääkamakaks. Kuna saadetis jõudis pärale südaööl, pandi koolnu seina äärde seisma - hilisem müts tähistas lihtsalt sulamisprotsessi lõppu.

***

Jutte tuleb nagu Vändrast saelaudu.Proovin siis oma Saranski loo järje ka siia vahele ära mahutada.
Mordva ANSV pealinn Saransk on umbes Tartu suurune ja vähemalt tol ajal oli seal üksainus gostilnitsa,kus vabu kohti loomulikult ei olnud.Ei aidanud kümnerublase liputamine ega lubadus hea kingitus tuua - tädi jäi endale kindlaks ja leebus alles siis,kui meil õnnestus kõrvalistele pilkudele nähtamatult vana tallinn üle leti sokutada.Lubas midagi välja mõelda ja käskis õhtul 10 min.enne kaheksat tagasi tulla.Seniks suundusime restorani,et üle mitme päeva korralikult süüa ja tuvusime seal neljaliikmelise grusiinide seltskonnaga,kes samamoodi olid autode järele tulnud.Saime teada,et mägede pojad olid eile saabunud,igamees 500 rubla maksnud ja juba homme pidid oma kallurid kätte saama.Siis aga tuli sanitaartund ja meid kupatati välja.Broneerisime õhtuks 6-se laua ja lubasime peale kaheksat uuesti kokku saada.
Kokkulepitud ajal tassisime adminnitädile pool seaperset ja veel ühe vanalinna.Saimegi toa LUX,mis tähendas seda,et selles oli pott ja vann,samal ajal kui tavanumbrite kliendid pidid kusemas,pesemas käima koridori lõpus paiknevas peldikus.Hinnavahe oli suur,sest kui öö tavanumbris maksis 1.80,siis LUX oli 3.50.
Õhtu restoranis möödus tormiliselt.Olime kaasa võtnud paar vanalinna,mida siis laudlina varjus ka grusiinidele kohvitassidesse valasime.Saime teada,kuidas kohtuda Niina Petrovnaga,kelle abil saab auto kättesaamist kiirendada.Orkester mängis pidevalt suliko tüüpi lugusid,sest mägede pojad lippasid iga loo järel viiekas näpus poodiumi juurde.Üritasime meiegi koos nendega gruusiapäraseid meestetantse tantsida,kuid väsimus võttis peagi võimust ja vajusime toas raskesse unne,millest ärkasime alles järgmise päeva lõunaks.
Niina Petrovna oli kena jutukas naisterahvas ja peale seda,kui olime talle koju toimetanud kolm vanalinna ning järelejäänud osa seapoolikust,oli meil väravaluba näpus.Tehases ajasid grusiinid prasjagu omi autosid käima ja pärisid,et palju meie maksime,et nii kähku sisse saime.Valetasime,et 1000,mispeale nad porisesid,et olete kuradi kapitalistid.Auto oli kätte saanud ka Kolja Kohtla -Järve komunaalettevõtete kombinaadist,kuid tema olla pidanud selleks kolm päeva värvitsehhis töötama.Kolla oli varem sõitnud sibipüti peal ja talle lubatud uus kallur tingimusel,et selle ise tehasest ära toob.Kuna päev kaldus õhtusse,meile enam autot ei jätkunud,kuid see-eest saime targemaks,kuidas järgmisel päeval toimida.
Järgmise päeva hommikul olime varakult tehaseväravas.Seal ootas meid ees kurva olemisega Kolja.Tema sai küll autoga eelmisel õhtul väravast välja,kuid kojusõidudokumendid jäid vormistamata,sest kontor oli juba tööpäeva lõpetanud.Sõitnud ta siis raudteejaama parkimisplatsile ja keeranud kabiinis magama.Hommikul ei liikunud aga auto enam paigalt,sest keegi oli öösel,kui tema õiglase und magas vaikselt kardaani ära virutanud.Kauples,et tooksime talle ükskõik mis hinna eest uue välja.
Eelmise päeva kogemustele toetudes võtsime kaasa kolmveerand ämbrit bensiini ja vanalinna.Vanalinn läks käiku selleks,et leida auto,mis oli teise turjal Gorkist siia toodud.Kuna gonsikud olid kaskadöörid võis vedav masin olla selle 400 km-ga tublisti ära hooratud.Tehasemehed oskasid paagi nii parasjagu tühjaks lüpsta,et omal jõul sõitis auto ilusasti laoplatsilt välja,kuid siis kustus.Kohe tekkisid abimehed,kes pakkusid bensiini hinnaga 3 rubla liiter või siis trossijuppi hinnaga 10 rubla.Meie valasime rõõmsalt kaasavõetud bensu paaki ja vabanenud ämbriga tassisime ka vee radikasse.Vastasel korral oleks pidanud riskima kuivalt pool kilti veevõtukohani sõita.Jäi veel Koljale kardaan sebida.
Mõningase otsimise peale leidsime tegelase,kes oli nõus 25-se eest kardaani tooma,selle juppideks võtma ja raami vahele oskuslikult ära peitma.Nagu selgus,kruvis ta selle laoplatsil rongile laadimist ootava auto alt.Põhjalikule kontrollimisele vaatamata saime väravast välja probleemideta,sest see kardaanipeitja oli ilmselt oma ala spets,kiiresti ja tõrgeteta vormistati kontoris paberid ning kojusõit võis alata.Kolja,kes meid oodates raudteejaamas autot valvas,et sellelt veel midagi pihta ei pandaks,oli meie saabudes ülimalt õnnelik,sest vahepeal oli mingi tüüp talle 100 rubla eest kardaani käinud pakkumas.
Huvitaval kombel oli Saranskis bensiini piiranguteta saada.Tankisime paagid,potsikud pilgeni täis ja Eestimaa poole ajama.Sõidurõõm ei kestnud kaua,sest mõni kilomeeter peale linnast väljajõudmist võttis see kurikuulus veoautode koormamise post meid rajalt.Kui sellega jäädi rahule,et meie 66 on tehnilise abi masin siis uus kallur saadeti linna tagasi koormat peale võtma.Linna piiril pöörasime uuesti otsad kodu poole,võtsime kallaja kolmnurgaga 66-le sappa,ja posti juures selgitasime,et mootor hakkas hirmsasti kolisema.Mattide saatel anti dokumendid tagasi ning jõululaupäeva õhtuks olime õnnelikult kodus.Ei ole teada,kuidas Koljal nende tegelastega asjaajamine läks ja millal tema koju jõudis.
Selle seikluste läbi toodud kalluri saatus ei olnud eriti roosiline.Järgmisel suvel,kui sellega märga silomassi veeti,lendas ta kallutamise ajal üle serva paari meetri sügavusse silotranzeesse,mille tulemusena raam väändus kaheksaks ning kabiin sai ka tugevasti kannatada.

***

Sovhoosi peazootehniku GAZ-69 oli täielik sara,mida pea iga päev töökojas putitada tuli.Kui muude asjadega saime veel hakkama,siis raam oli nagu Pliuhkami kapsapea,lipp lipi ja lapp lapi peal.Eraldati küll uus UAZ-469,kuid direktorihärra andis selle "pooljuhile"(loe dir.asetäitja loomakasvatuse alal),kes oli äsja tööle võetud ning oli dire kursavend.
EPT kaubabaasist saime teada,et kusagil Venemaa sügavustes tehakse veel vanatüübiliste villiste raame,sealt selle kättesaamine on aga samahästi kui võimatu.Saime umbkaudsed kordinaadid,EPT volituse,mingi narjaadi ja otsustasime ühel kuumal juulikuu päeval teele asuda.Haakisime GAZ-66-le sappa üheteljelise kutsika ja teele.
Teekond viis läbi selliste linnade,nagu Vitepsk-Smolensk-Brjansk-Orjol-Kursk-Voronezh.Kurskis plaanisime kuulsat tankilahingupaika külastada,kuid keegi kohalikest ei teadnud sellest midagi,mis on ka mõistetav,sest tänapäevaseks on selgunud,et neid lahinguid oli mitu ja need toimusid hoopis Smolenski,Orjoli kandis.
Voronezhis nägime kohutavat liiklusõnnetust,kus Ziguli oli URAL-le eest lausa keskele kõhu alla sõitnud.Terve tee oli inimliha tükke täis.Edasi viis teekond mingi aja Rostovi suunas,kuni pöörsime paremale väikesele,kui ikkagi asfaltteele.Üle kiikuva pontoonsilla ületasime Doni jõe ja edasi oli 80 km sisuliselt teedeta steppi,kus olid ainult sõidujäljed päevalillepõldude vahel,kuni jõudsime raudteeäärsesse külasse nimega Mitrofanovka.Kaasa oli meil võetud koorem kombaini podprstsikuid,mida Eestis ei kasutatud,kuid stepipõldudel küll.Kohaliku kolhoosi esimehel oli nende saamise üle kohutavalt heameel nig ta lubas aidata meil raamid tehasest kätte saada.Tehas aga oli kollektiivpuhkusel ning oht tühjalt tagasi sõita.Vana Tallinn ja esimehe tutvused tegid oma töö,ning meile tõsteti juba valmislaaditud vagunist kaks kimpu ehk 10 raami peale.
Suur oli EPT meeste üllatus,kui sellise koormaga tagasi jõudsime ning aasta pärast tegime ühe samasuguse reisi veel.Reis ise kestis rohkem kui nädala,sest iga päev oli üle 30 kraadi kuuma,sõita sai õhtu ,öö ja hommikutundidel,keskpäeval peesitasime mõne teeäärse veekogu kaldal.Kes 66-ga on sõitnud,võib ette kujutada,mis tunne on kahe mehega selle kitsukeses kabiinis üle nädala pidevalt elada.Aga noored ja tugevad sel ajal olime.

***

Mul on kusagilt meelde jäänud lugu, kuidas kanged Maarjamaa mehed sõitsid Venemaale elektrikarjuse poste tooma. Jõudsid siis mingisse metallitehasesse kohale, aga jutt seal juba klassikaline "täna ei saa, õiget inimest pole kohal" jne. Aga laomehel, nagu näha, paras pohmakas. Sellisteks juhtudeks oli meestel juba ettenägelikult vedelat valuutat kaasa varutud ja nii tegi pudel imet seegi kord. Laomees näidanud käega mingi suvalise postivirna suunas ja öelnud, et ah, laadige sealt hunnikust koorem peale ja asi tahe. Mehed vaadanud küll, et postid jube pikad, aga no eks vajadusel saab ju alati kodus parajaks lõigata. Mingi kraana või tõstuk tõstis autokasti poste täis ja oligi kojusõit. Hiljem töökojas hakanud poste lühemaks lõikama. Ja oh üllatust! Propaanilõikur ei tee postidele midagi! Rauasaag kah peale ei hakka. Ketaslõikur kuidagi suure häda ja tohutu ketaste kuluga lõikas. Tuli välja, et harilike raudpostide asemel oli koju veetud terve koorem titaanposte. Mis edasi sai, kes seda enam täpselt teab. Ära need postid igatahes kadunud ja majandi direktorist saanud teadmata asjaoludel üleöö miljonär.

***

EPT Võru kaubabaasi varustaja teadis rääkida,et aasta lõpul saab Venemaa tehastest osta kaupa,millele eraldustega kliendid polnud järele tulnud.Kuna oli suur puudus kiilrihmadest,mootoripatjadest ja muudest kummitoodetest,otsutasime teha ühe treti Saranski kummitoodete tehasesse.Et meie poolt transport ja tema poolt kogemuslik asjaajamine.Seekord otsustasime minna PAZ bussiga,mille oli sovhoos autobaasist ostnud ja millele olime korraliku kapitaalremondi teinud.Seekordne sõit oli superlux,sest soe ja kolinavaba PAZ lendas maanteel sajaga nagu pääsukene ning meie neljaliikmeline seltskond selles oli ülimalt heas tujus.Kus palju toredaid inimesi koos tekib alati ka mitmeid häid mõtteid.Seepärast nööpisime esimese kaasavõetud vanalinna lahti juba enne Venemaa pinnale jõudmist.
Seekord pole vajadust kirjeldada,kuidas sõiduaeg möödus,kuid tehasesse jõudsime ajal,mil kontorirahvas uksed lõunapausiks oli sulgenud.Eks meiegi hakkasime kaasavõetud proviandiga einestama ja sinna kõrvale avasime järjekordse pudeli kaasavõetud piisavalt suurest varudest.Nagu lõhna peale ilmus bussi silmnähtavalt raskes pohmellis tegelane,kes pakkus pudeli viina eest kimpu Volga ventilaatoririhmasid.Ütlesime,et nii väikeste kogustega meie ei kauple,mispeale tema arvas,et võib organiseerida ka suuremaid koguseid.Jutu käigus ulatasime talle termose kaane,mille olime just täis valanud ja mille tema vene kombe kohaselt aeglaste sõõmudega tühjaks jõi.Algul läkastas küll,kuid pisut aja pärast kiitis jooki,küsis terve pudeli kaasa ning suundus kaupa organiseerima.
Seekord äri eriti hästi ei läinud.Mingid kogused meile küll välja kirjutati,kuid see oli tühine sellest,millele lootsime."Ärimees",kelle pohmelli sai ravitud oli samuti kadunud,nagu oleks maa ta neelanud.Õhtu oli käes ja hakkasme välja sõitma,kuid siis märkasime,et tuttav tegelane jookseb kätega vehkides bussile järele.Käskis tagasi pöörata ja mingi abihoone nurga taga ootama jääda.Peagi sõitis meie juurde elektrikäru,millel suur koorem rihmasid,2 kartulikotitäit GAZ-53 mootoripatju ning palju muud kummikaupa.Kogu selle varanduse hinnaks kujunes 300 rubla ja veel 2 vanalinna.Viimase pudeli andsime väravababuljale,et probleemideta sealt ruttu minema saada.

***

Aga lugu ise selline: anti talle sõita sadulaga Kamaz. Teine seda marki sadulveok, mis üldse asutusse tuli. Iga kaugvedude autojuhi unistus. Kes siis ZIL'ga enam tahtis mööda Venemaad kolistada, kui Kamza roolis tiir tehtud oli. Igatahes esimese asjana organiseeris ta oma mootorile turbo. Tehasest Kamaz ametlikult turboga ei tulnud, küll aga paigaldati neid Maz'dele ja Kamaz'dele iseseisvalt. Kuidas sellised hübriidid küll ülevaatuselt läbi said, teab vaid jumal taevas. Aga peale neid pandi. Doonoriks oli vist Kirovets, mille jõuallikal turbo peal vilistas. Läks ka kõneks olevale Kamzale peale. Kaua ta aga sõita ei saanud, plokk läks lõhki. Hädaldamist ja kisa kui palju. Oli see tehase praak või paigaldaja uljus, igatahes mootori sisu tõsteti teise ploki peale ümber.
Aga mööda Venemaad ta tiirutas. Ükskord tuleb teistpoolt Moskvat kõne: auto katki, käigud ei lähe sisse. Tulge järele. Mis seal ikka: pandi päästeekspeditsioon kokku ja sikutati Kamaz kaugelt kodu. Aeti kanalile, valmistuti käigukasti mahavõtmiseks... Siis selgus, et käigukasti hoovastikust oli üks väike metallist telg ära kadunud... selline kopikaline tükk, mida saanuks paksemast traadist või poldist teha... See sai tagasi pandud ja auto sõitis jälle... Üks teine juht sõitis Kolhiidaga. Too Zil'i mootoriga Armeenia Volvo. Kusagil kaugel Venemaal jookseb järsku jahutusvedelik silindrisse. Tööriistad välja, plokikaan maha. Viga: pragu plokikaanes. Mis teha? Kodugaraaž tuhandeid kilomeetreid eemal, lootus kusagilt uus kaan välja võluda nullilähedane. Ei midagi, aku pealt võttis tina ja hakkas seda prakku sisse sepistama. Niikaua sepistas, kuni arvas, et aitab. Mootor sai taas kokku ja käimagi, ning edukalt ka kodutee sõidetud. Ja mootorit ei võetudki enam lahti, sõitis nii kuni vanarauda minekuni...

Ja mis Venemaal peale läinud kaupadesse puutub, siis sealkandis oli väga hinnatud ka see plekist kuivainekarpide komplekt. Seegi avas uksi seal, kuhu muidu asja polnuks.

***

Nüüd üks vana lugu,mis kuuldud kunagi tundmatult bussijuhilt.
Nimelt siis oli kellegil tulnud pähe virutada sealaudast põrsaid ja sigu..... Aga millega vedada? Appi kutsuti siis kohalik bussijuht. Too aga ei teadnud vargusest midagi....... Teda kutsuti lihtsalt appi,et sead koju transportida....
Kuna buss oli ka inimeste veoks mõeldud,siis võite isegi arvata,millega asi lõppes... Meeletu hais bussis..... Pläga kõik istmevahed täis ja mis kõige hullem, bussijuht vaene mees sai alles järgmine päev teada,et sead raisad olid virutatud......
Nimelt oli kohalik miilits tulnud niiöelda juhuslikult õuest läbi ja küsinud,et ega ei tea selle varguse kohta midagi,mis hiljuti toimunud oli....?
Oli olnud näha mingi suure veoauto jälgi,mis viinud siis bussijuhi kodust mööda...... No mis sa oskad selle peale kosta.... Kõige hullem oli see,et bussijuht parasjagu pesemas oma haisvat bussi,ise ka üleni sita ja haisuga koos........ ja miilits seismas bussi kõrval. Juht oli siis hinge kinni hoidnud,et mitte naeru ja hirmu pärast turtsatada.......sest kohalik miilits olla vaikselt ära hakanud minema....... No oli see alles vedamine. Oleks miilits taibanud bussi vaadata........ oleks asi kohe selge olnud. Õnneks polnud seadusemees taibanud sitahaisu ja sigade varguse vahel seoseid luua.......ju siis seda miilitsakoolis ei õpetatud,et siga ja sitahais käivad kokku.....
Mis puutub edasist käiku,ei ole teada,kuid ise arvan,et sõidu tellija võis ikka hiljem paraja sõimu osaliseks saada......

***

Käisin ka 1989 a. detsembris Saranskist GAZ-SAZ-i toomas. Natuke varem, kui vana7. Kuu alguse poole. Kahekesi, noored maapoisid nagu me olime. Ilmaelust põhimõtteliselt midagi ei teadnud, käed püksitaskus. Ainult bensiinitalongid ja pisut raha kaasas. Esmaspäeval rongiga Tallinnasse, edasi Moskvasse ja sealt paari tunni pärast väljuvale rongile, mis viis Saranskisse. Kolmapäeva hommikuks ilusti kohal. Ilma erilise vaevata leidsime tehase kontori üles. Võtsime järjekorra sisse ja hakkasime oma autot ootama. Üllatuseks oli palju eestlasi seal. Vene keel oli teisejärguline. Eredamalt meeles Saaremaa mehed. Nende kindel soov oli saada endale kandilise kabiiniga auto. Jutust selgus, et mitu õhtut asjapulkadega joodud ja surnud seakere ära jagatud, kuid ikka veel ei tea missugune kallutaja olema saab. Meie saime enda masina lõunapaiku kätte. Nemad jäid ootama. Meie ei teagi missugusega nad ära tulid.
Uut autot vastu võttes hea tunne sees.Ikkagi uus. Hakkame ust lukust lahti keerama-võti ei keera. Andsime auto üleandjale teada, et probleem. Tehti selgeks, et need on kindlalt selle massina võtmed ja kõik. Teisi pole ette nähtud. Muukisime ukse lahti. Õnneks süütelukku sobis võti paremini. Heameel oli, et auto Saranskisse ise sõitnud polnud vaid "kukil" toodud. Tanklasse sõidul hirmus bensiini hais kabiinis. Uurime- paak katki. Sõitsime reklamatsiooni, et laseme paagi ära vahetada. Kuri natsalnik ütles: "Kui tahate uut paaki ja täna veel ära sõita siis teete ise töö ära. Ja õues, sest töökoda autosid täis". Külma 20 kraadi ja hirmus tuul, vesi radikas. Tunked selga ja tegutsema. Mis viga uuel autol paaki vahetada. Kõik poldid mutrid keeratavad. Paak vahetatud ja teele. Enne bensiinijaama tunneme, et kabiinis puhub tuul. Parempoolsed uksetihendid kerest üsna kaugel. Toppisime uksevahe tunkedega kinni. Välja käisime vasakust uksest ja nii terve tee. Esimeses suuremas asulas otsisime üles telefoni keskjaama, et kodustele märku anda meie olemasolust. Kõne tellitud, ootame vastust. Mingil hetkel astuvad keskjaama sisse kaks vene miilitsat kurjad kui kuradid. Olime tuisus ja tormis auto parkla asemel parkinud keset muruplatsi. Peale meiepoolseid seletusi saime viiekaga hakkama. Kodustega räägitud sõidame edasi Venemaa avarustes. Igas bensiinijaamas, kus bensiini oli tankisime niipalju, kui limiit lubas. Mõnes lubati ka paak täis panna. Kunagi ei teadnud kas järgmises on bensiini või ei ole. Õnneks terve tee vältel bensiin meil otsa ei saanud. Mure tekkis õliga. Õli jaoks talonge ei olnud. Otsisime majandite töökodasid. Kus aga suuremat rauahunnikut nägid, seal oli töökoda. Mingisuguste rublade eest sai alati. Kõik jagasid väidetavalt autooli. Ei tea kas õli või lihtsalt uue ja sissetöötamata mootori pärast hakkasid küünlad streikima. Jällegi aitasid mõned rublad hädast välja. Autosid koormav organ tülitas meid ühe korra ja seda hetkel, kui küünalde probleem kõige suurem oli. Paar tükki olid töölepingu lõpetanud. Kurtsime neile kurba saatust. Mõistsid meid. Miilitsatega kohtusime neljal viiel korral. Viimane oli Pihkva kandis poole nelja paiku hommikul. Keset paksu udu nägin,et keegi vehkis tee ääres. Pidasime kinni. Purupurjus miilitsaonu sooviks oli teda pisut aidata. Nimelt oli ta oma M-412 paarimeetrisest kaldast alla katuse peale ajanud. Vaja välja tõmmata. Seletasime, et tee libe, auto tühi, trossi pole ja paks udu. Kuidas seda teeme? Aru ta ei saanud. Pärast pikki vaidlusi tuli ta saata lihtsalt p......e ja sõitsime edasi. Koju jõudsime laupäeva lõunaks. Peaaegu 1900 km seljataga. Terve tee kabiinis istutud. Puhkepausid ka istudes. Tagumik taburetil istumist igatahes ei kannatanud.
Auto ise praegugi veel alles. Läbisõit alla 100 000 kilomeetri. Peal originaalmootor. All vabriku rehvid. Kabiinil ainult ninaosa värvitud.

***

Lugu kuuldud kolhoosiaegsetelt autojuhtidelt. Ja päris mitmelt erineval ajal samal kujul, seega rahvaluuleks ei peaks.
Gaz-53 piimapütiga. Roolis mees, kes nõukaaja lõpupoole veoautokrossi vms(osad allikad räägivad ka veobagist) sõitis.
Võistlusauto mootori katsetamiseks/sissesõiduks kasutatud sedasama piimapütti. Ja kui hea mootor oli, pandi võistlusautole. Kes neid mootoreid ja kui palju ehitas ja timmis, täpselt ei tea, aga edasi käisid küll uhkelt.
Olevat siis piimapütt miskisuguse miilitsaonu poolt kinni peetud, küsitud juhilt, et mis sa kihutad, ja tahetud karistama hakata.
Pütijuht vastanud, et ei see pole mingi kihutamine. Kui kihutama hakkan, siis sina mind ei püüa!
Leppisid siis miskitpidi kokku, et panevad 53 ja miilitsa kopika "joonele". Ja kui järgi ei jõua, siis asi nii jääb. Aga kui kätte saab, siis teeb seaduse täie rangusega.
Igal juhul oli tulemus selline, et miilitsal jäänud sel korral pütimees karistamatta.

***

Mul tuleb meelde lugu, kus masinal käigud liigagi hästi sees püsisid... Ammukuuldud lugu, toimunud arvatavasti millalgi '70. aastatel. Tol ajal teadupärast asus Tartu linnaliinide bussijaam seal, kus on praegune uus ja kole kaubamaja. Ja nagu ikka, bussid jäeti töötava mootoriga peatusse seisma, uksed lahti ja juht käis 5-10 minutiks ära. Seisnud siis üks vanemat tüüpi Ikarus sedasi seal peatuses. See, kes selle jutu mulle rääkis, olevat ise seisnud juhikabiini juures ja näinud, kuidas käigukang tühikäigul tiksuva mootoriga samas taktis loksunud. Kuni ühel hetkel käis kr-krr-krrromps! Käik läks ise sisse, buss sõitis juhita minema ja ei peatunud enne kui vana turuhoone sein ette jäi. Viga vist küll õnneks keegi ei saanud.

***

Nõuka aja lõpp, aasta 1989.

Olin kevadel lõpetanud TTÜ ja samasse asutusse ka tööle jäänud. Olin Moskvitš 2140 rahulolev kasutaja, kui algas esimene tõsisem bensukriis. Benssu käis jaamades kaootiliselt, peagi hakati tehnilisse passi (!) sisse kirjutama, kui palju on autole kütust väljastatud ja "normiks" oli Tallinnas vist 20 liitrit kuus...
Aga ega sedagi kätte saanud. Millegipärast veeti kütust jaamadesse laiali pealelõunal, aga selleks, et pumba alla nii jõuda, et pütist veel midagi tuli, pidi aegsalt järjekorras olema. Bensujaamu oli tollal oluliselt vähem, TTÜ-st mõistlikul kaugusel oli Kadaka tee tankla (bussipargi kõrval), praegu vist Lukoil ja teine Paldiski maanteel Loomaaia vastas, praegune Neste.
Kadaka teele sai mitmel korral auto järjekorda pandud, enamasti ulatus see järjekord piki Ehitajate teed peaaegu Õismäeni, siis tulin aga ise tööle tagasi ja peale nelja läksin autosse istuma. Ühe korra vist oli järjekord ka varem liikuma hakanud ja minu auto uhkes üksinduses maha jäänud.
Paldiski maanteel ulatus pikim järjekord, mida mäletan, kuhugi Mustjõe trollipeatuse kanti. Ega's midagi, nõukogude inimene oli kannatlik ja istus järjekorras. Et mitte ülearu järekorras seistes kütust raisata, lükkasid paljud sabatajad käterammuga autot edasi. Ja päris mitmel korral juhtus, et peale 2-3 tunnilist järjekorras seismist kütus lihtsalt lõppes ja pidi koju tagasi minema.

Ühel laupäeva varahommikul helistas mulle sõber ja küsis, kui palju mul kanistreid on. Et kraabi kõik kokku ja kähku Kohilasse, seal pidavat olema liikuvatankla, mees mingitele normidele ei vaata, annab nii palju kui tahad. No ajasime kanistreid nii palju kokku kui võimalik ja kähku Kohila tee äärde. Oligi tankla seal, autosid murdu, paljudel käru peal 200-liitriline vaat bensu jaoks kaasas. Ega ilma ei jäänud isegi

Samal sõbral oli Koplis garaažiboks. Kanal oli tihedalt plastvaate täis, kõigis bensiin. Kui seal oleks mõni säde tekkinud, oleks pauk ilmselt kaugele kostnud. Aga sealsamas bensuvaatide kohal sai autot remonditud.

***

Mul isa on rääkinud sellist asja, et kes kolhoosis oli v. kuidagi seotud sellega, siis oli bensiini kõriauguni kõigil. Näiteks mul isa ei mäleta et ta oleks kunagi pidanud tanklast bensiini ostma. Alati oli olemas garaažis varu v. sai kuskilt vajalikul hetkel tasuta. Kui mindi kuhugi (nt. Leetu) rallit vaatama, siis oli iga inimene ikka üksi oma autoga, sest bensiini oli ülearu palju. Veokamehed valasid A 76-te kraavi, et läbisõit ja küttekogus paika saada, kuna autod enamus 76 peal ei sõida(412, siksid) siis polnd seda mõtet omale ka varuda.
Miilitsa eest aeti ära vastavalt sellele, mis mootoriga ment oli. Üldjuhul miilitsa siks 1,2-1,3 konega, kui enda siksid 1,5-1,6 siis olevat saand väga edukalt eest minema. Veel tuli meelde, kuidas veneajal tosooli müüdi. Seda ei olevat olnud vabamüügis saada, aga isal v. ta tuttavatel õnnestus seda ikka piruka-mosse kongitäite kaupa saada aeg-ajalt. Olevat siis käidud seda Viljandi turul müümas, aga üks laupäev kui läksid tuli kohapeal välja, et see päev turgu polnudki. Vaatasid, et mis seal ikka sama palju kui juba sõitnud on edasi Tartusse, et lähevad siis sinna juba. Hakkasid siis Tartu turul müüma oma tosooli ja üheltmaalt ilmusid mingid tsurkad välja ja teatasid, et ega neil hästi ei lähe kui siin turgu solgivad oma poole odavama hinnaga. Kokkuvõttes ostsid antud ambaalid sama müügihinnaga neilt kogu mossetäie tosooli ära ja oligi päev korda läinud.

Ja siis autoteenindustes, kui kellegile oli ettenähtud remondi käigus vahetada mingi jupp uue vastu, siis väljakirjutatud uus jupp rändas üldjuhul oma auto v. mõne tuttava oma peale ning viimaselt saadud "poolpidune" remonditava auto külge. Eks sellist asja on tegelikkuses tänapäevalgi, et mõnes töökojas kirjutatakse autotundmatu kliendi arvele ja näidatakse ära ka juppe, mis tegelikult mehaaniku edna auto külge lähevad. On olnud mitu korda selliseid kogemusi, kus mehaanikud olematuid vigu tuvastavad.

***

Lugu salalukkudest ehk tänapäevase nimetusega ärandamise vastane süsteem.
Lugu juhtus ühe teeäärse kaupluse juures. Veokajuhid ei hakanud treppi sõitma, jätsid masinad tee servale ja sealt otsejoones poodi. Ootas teiste seas sohvrit üks MAZ-kallaja, mootor tühikäigul podisemas. Täpsustuseks noorematele lugejatele: aku oli omadega õhtal ja uus aku võrdus seitsmenda maailma imega.
Ilmselt oli poes rahvast rohkem ja masinad seisid päris pikalt. Õige varsti ilmus kohale mosse ja sellest ronis välja kulunud nahkjopega tegelane, kes hakkas järjest parkivate autode uksi katsuma. Eriti vaimustuses oli ta podisevast MAZ-kallajast. Tuleb siis viimaks sohver ka poest auto juurde ja küsib, et milles mure. Kulunud jopega tegelane oli eriti agar ja piirkonnas vihatud ühiskondlik miilitsa sõber, kes hakkas kohe vigisema teemal, et kui lihtne on suvalisel tatikal ärandada töötava mootoriga autot ja mis karistuse ta selle eest võib väänata. Kuulanud rahulikult ära miilitsa sõbra lubadused, tegi sohver ukse lahti ja ütles, et kui suudad, proovi sõita, pärast räägime karistustest. Millegi pärast ei suutnud see tegelane MAZ-iga mitte sentimeetritki liikuda. Selle peale võttis sohver kirsa (kirsa = olematu looma nahast töösaabas) säärest käigukangi ja soovitas miilitsa sõbral kiirelt hästi kaugele kaduda, istus rooli taha, pani käigukangi kohale ja aidaa

***

Sarnast lugu käigukangiga kuulasin ka kunagi oma vennalt. Tema kolleeg kolhoosipäevilt olla oma 52-e või 53-e niimoodi "lukustanud", et poe ees käigukang põrandast välja ja uksest välja minnes harjunult üle õla kasti. Poest tulles õngitseti kang kastist välja, lükati põrandasse tagasi ja aidaa!
Veel meenub Pärnu Automi kunagine õppesõidu - 2103, millel mul teisel-kolmandal sõidul käigukang pihku jäi. Ilmselt juhtus seda iga päev, sest sõiduõpetaja ei liigutanud kõrvugi. Toppisin selle sõidupealt tagasi ja olin edaspidi ettevaatlikum. Meie õpperühmas olnud näitsikul aga õnnestus ristmikul närvi minnes rool samba otsast ära tõmmata. Ka see käis ära. Tegelikult oli see auto nii logu, et kõvasti jalaga lüües oleksid vist pooled jupid küljest ära kukkunud. Aga tehtud me oma sõidud saime, kuigi oli bensukriis ja õpilased ootasid oma sõidujärjekorda kanister näpus. Ja ka eksami saime tehtud.
Mäletan veel koolieksamit. Automi eksamineerija käskis mul bussijaama juures ümber ümmarguse saare tagasipöörde teha. Viimasel hetkel muidugi. Talle ei meeldinud kui õpilased sõitsid sama kiiresti kui muu liiklusvool. Sellepärast andiski oma käsud viimasel hetkel, et saaks kiiruse pärast möliseda. Mina aga ei olnud kade, tegin selle pöörde külmalt ära. Eksamineerija-vanamees ei öelnud mulle midagi, aga sõiduõpetaja, kes oli nägemiskaugusest manöövrit näinud, vehkis meie tagasi jõudes rusikaga ja sõimas, et kes teist kolmest see kuradi rallimees oli, kes bussijaama juures papude kiunudes kurvi võttis! Ma talle veel näitan eksamisõitu!
Terve koolitusaja taoti meile pealuu sisse, et sõitke TASA! Sõitke nii aeglaselt kui vähegi võimalik! Ühel meie grupi tüdrukul oli hirmus raske jalg. Temal lasti kogu aeg sõita teise käiguga.
Kui see plika läks koolieksamil sama vanamehega sõitma, kattis sõiduõpetaja näo kätega. Kommentaariks ütles ainult, et vanamehel olla juba kaks infarkti olnud ja selle plikaga saab ta kolmanda ja viimase kätte! Kui nad tagasi jõudsid, oli vanamees näost hall ja värises, kuid siiski elus. Armatuuri sees olid küünejäljed... Vana pöördus tüdruku poole ja kuulsin, kui ta ütles: "Ma olen 30 aastat võidusõiduga tegelenud ja kiirust ma ei karda! Aga surma kardan küll!". Hiljem selgus, et tüdruk oli peaaegu kuskilt majauksest sisse kütnud.
Riigieksam oli koolieksamiga võrreldes lumme lasta. Ainuke asi, mida pahaks pandi, oli esimeste eksamineeritavate aeglane ja veniv sõit. Sõimati nägu täis, et takistate liiklust! Kui sõiduõpetaja seda kuulis, ütles ta mulle ohates:" Ma tean, et sulle meeldib "lapatsit" vajutada. Mine ja vajuta siis neile, kurat!"
Käitusin siiski ilusti, aga ei maganud ka - tol ajal oli linnakiiruseks 60. Eksamineerija muheles kõrval ja keerutas pöidlaid, ei mingit probleemi. Nii saigi B-kat tehtud.

Kui B-kat käes, kratsisin kukalt et nojah, võiks siis ju A-kat ka olla.
Ei tea kuidas praegu asi lahendatud, aga tol ajal oli nii, et "klaveri" taga antud eksam kehtis 3 kuud ja selle jooksul piisas madalama kati saamiseks eksternina tehtud sõidueksamist. Kena on.
Paraku puudus mul päris tsikliga sõidu kogemus. Endale olin ehitanud Deltast ja 125 cm3 Minski mootorist liikuri, aga sellega ei tohtinud liimitsatele näolegi anda. Olin saanud ka venna korviga K-750 proovida. Proovimise koht oli mägi-Eesti kuplitel, liivasel metsavaheteel ja olin 14-aastane kilu. Vend istus korvis ja aitas lenksu keerata kui kraavi kippusin minema. Hirmus oli!
Kauplesin siis sõbra tuttavat, kes Kaitseliidu staapi käis valvamas. Seal, Kaitseliidu staabi hoovil ma selle kuti vana Jawaga oma esimesed kaheksad tegingi. Hiljem käisime ka mujal sõitmas ja asi hakkas käppa saama. Eksamipäeva hommikul olime kõik võmmimaja juures platsil ja harjutasime igaks juhuks veel natuke. Peale meie oli veel 2 või 3 poissi oma uuemate Jawadega. Nooremale raffale teadmiseks, et tol ajal toimus tsikliga sõidueksam ainult platsil, mitte tänaval.
Kuna lubatud eksamineerijat ei tulnud ega tulnud, läks asi igavaks ja eksamisõit liiga lihtsaks. Hakkasime rallitama ja lollusi tegema. Ei mäletagi täpselt, kas kiirendasin niisama või rebisin nokka ka, kui enne võrkaeda pidurdades käis taga raksakas ja tagapidur lendas kuradile. Esimest ei olnud enam mahti kasutada, see oleks tähendanud haledat kukkumist. Püüdsin siiski enne aeda ära pöörata, külg maas kurvi võttes, aga see oli liiast. Jawa läks alt ära nii, et jäin ise vist lausa püsti. Endal süda kurgus, et sitta nad mulle load annavad, kui ma mendimaja aia segamini sõidan! Võetakse pigem needsamusedki värsked ära! Aga ei hullu midagi. Keegi ülearune meid ei näinud, kuna lisaks aiale oli liimitsamaja hoovi ja meie vahel ka rinnuni hekk. Jawa omanik oli tige nagu herilane, kuigi suurt häda tema tsiklil ei olnud. Paar kriimu ees või taga. Purunenud oli hark, mis kinnitub tagakiigele ja pidurisupordi kaasapöörlemist takistab. Ei tea selle täpset nimetust ega oska paremini kirjeldada. See detail oli juba mitmeid kordi enne katki olnud ja saamatult kokku keevitatud. Omanik oli ise harjunud ega pidanud mind vajalikuks teavitada, et tagapiduriga tuleb hellalt ringi käia. OK, Jawa-ront viidi minema ja jäin vahetult enne eksamit sõiduvahendist ilma. Viimases hädas pöördusin ühe "kaasvõitleja" poole, et kas ma saaksin tema tsikliga eksamisõidu ära teha, muidu on minuga kööga. Kutt haistis teenimisvõimalust ja küsis paraja kirvehinna. Õnneks mul niipalju raha oli, kuigi andsin viimase ära. Olgu ära öeldud, et ka "ekstra-Ärnina" eksami andmine ei olnud odav lõbu mitte.
Ei mäletagi, kas ootasime 4 või 6 tundi palava päiksese käes, aga kedagi ei tulnud. Üks poistest nägi võmmimaja hoovil liikumas oma tuttavat asjapulka ja läks jooksuga tema juurde, et äkki saab tal ise asja ära õiendada. Oldi nõus. Siis jooksime kõik tema juurde manguma, et äkki oleks nii hea ja võtaks meil kõigil eksami vastu, me juba terve päeva oodanud! "Tehke siis kähku! Jooksuga!" käratati meile peale. Eksam võttis kokku aega 2-3 minutit, siis oli kõigil tehtud. Hindamine nägi välja nii, et eksamineerija vaatas sealtsamast võmmimaja hoovi pealt, kus ta seisis, kas poisi peanupp üle heki paistab. Kui paistab, tähendab on püsti ja oskab sõita küll!
Nii sai ka A-kat tehtud.

***

Kuidas uus KamAZ-vedelgaasitsistern vastu taevast lendas.
Juhtunud lugu '80 aastate lõpul kusagil Tartu rajoonis. Nagu teada, veeti tol ajal "lahtist" vedelgaasi KamAZ ja ZIL-tsisternidega (esimesele sai vastava kaheteljelise haagise ka taha haakida), lisaks veel poolhaagistega, mida vedas harilikult ZIL või Kolhida. Vahemärkusena, harilikel ZIL-püttidel oli enamjaolt Sahaari R-6 kapoti all, kuna too olla vedelgaasi pealt paremini töötanud kui V-8. Ja vedelgaasi pealt sõitsid nad kõik, ühel ZIL-il olevat olnud koguni toru otse tagant neljatonnisest tünnist mootorisse (huvitav, kui kaugele ühe tankimisega sõita kannataks ). Balloone veeti nii harilike ZIL- porteautode kui -poolhaagistega, samuti GAZ 52 ja 53 baasil "restidega" (52-le valatud talvel butaanijääke ämbriga otse bensiinipaaki ja sõitnud küll). Aga siis ükskord autojuhid olla üritanud kusagil kõrvalises kohas väikest äri teha ja KamAZ-pütist tühje balloone täita. Idee poolest on see võimalik, ainult et ballooni täitmine isevoolu teel ilma kompressorita võtab pisut aega. Pandud siis tühi balloon vooliku otsa ja mehed läinud ise hetkeks kuhugi eemale. KamAZ ja "rest" pargitud täpselt kõrvuti. Mis seal täpselt juhtus, kes teab... Olen kuulnud versiooni nii suitsukonist, mis autode all olnud kuiva kulu süütas kui ka versiooni gaasileke+staatiline elekter. Igatahes, kui jaole saadi, siis autode all kulu põles, autod ise juba kergelt kah. Restimees hüppas oma masinale sanga, sai mootori käima ja kihutas eemale. Pütil olevat juba tagumised kummidki selleks ajaks põlenud. Aga julges sellegi juht veel rooli istuda ja sai mootorigi käima. Aga et pidurivoolikud olid juba läbi põlenud, siis suurtest pingutustest hoolimata enam autot paigalt ära ei saanud. Ja ükski kaasasolnud tulekustuti ka ei töötanud. Ega's midagi, pannud mees lõpuks auto juurest jooksuga minema ja visanud kaugemale kraavi pikali. KamAZ olevat ikka jõudnud päris kaua põleda enne, kui lõpuks pauk ära käis. Tsisternil olevat kumerad otsad minema lennanud ja keskosa olnud sirge nagu pinnalaotus. Püti esimene ots lõiganud mootori ülemise osa nagu relakaga maha, kabiini jäänused lennanud ka päris kaugele. Nagu juba mainitud, põles auto ikka päris kaua enne kui plahvatas, nii et keegi jõudis isegi tuletõrje kutsuda. Mõned aastad tagasi, kui ma seda lugu kusagil seltskonnas rääkisin, selgus, et üks mees sõitnud just tol korral tuletõrjujana sündmuskohale. Olevat olnud vast nii veel kilomeetri kaugusel metsatuka taga parasjagu, kui näinud ilusat "tuumaseent" üle puulatvade taevasse kerkimas. Aga õhkulennanud KamAZ-i maksnud süüdlased kiiresti ja nurisemata omast taskust asutusele välja ja nii see lugu lõppenudki.

***

Nüüd siis lugu sellest,kuidas ma veneajal suure kombaini kummuli ajasin....
Lugu juhtus siis õndsal veneajal,kui miilitsamunder veel ausees ja poisid naksti Zigulliga avariipaika kihutasid....
Nimelt kärutasin juba alates 85 ndast ringi oma venna VAZ 02 pikapiga. Taha viskasime klaasi peale selle Y märgi ja kui lubadega juht kõrval,võis päris päise päeva ajal ringi vurada. Tulime siis vennaga koos Luiga-Nõmme teed mööda ja jõudsime Härjakoorma bussipeatuse ligidale. Enne seda on aga teadupärast pime kurv. Kurvi tagant volksas aga välja suur Niva kombain. Kiirus polnud mul suur,vast 50 kanti. Tõmbasin kohe kiiruse maha ja jäin pea-aegu seisma.Kombain just jõudis truubi kohale. Kombainer muidugi märkas mind ja tõmbas viisakalt teeäärde. Nägin,et kombainer annab teed ja tahtsin siis vaikselt mööda sõita. Aga siis järsku vaatan-kombain hakkab järsku vajuma. Sedaviisi vaikselt ja tasa. Siis juba on külili ja järgmiseks näen,et juba on katusele maandumas. Juht aga nähes,et kombain hakkab pöörlema,keeras ka ennast vastavalt olukorrale. Lõpuks siis suure kolina ja mürinaga oli "suur sitikas" selili. No kujutage ise seda vaatepilti ette,kus truubi kohal ja mädase maaga kohta on katusele keeranud suur kombain. Rattad taevapoole!
Mees ukerdas kombainist välja ja oli ehmunud. Ma ei tea,kuid keegi kutsus miilitsad välja.....
Samal ajal,kui kombain ennast ringi pööras,tabasin järsku ära,et kurat,vahetame kähku kohad Hüppasin siis kähku tagaistmele ja vend kõrvalistmelt asemele. Mul oli tol ajal veel kiire reaktsioon ja mõtlemine.....
Nimelt tabasin ära,et parem on,kui roolis märgatakse ikka õiget lubadega juhti,mitte minusugust algajat õpipoissi..... Pärast muidugi saigi selgeks,et täitsa õige tegu... Mine tea,mis minuga siis tehtud oleks. Sa võid ju õige mees olla,kuid....
No siis kargasid nukatagant Zigulliga kiirreageerijad miilitsad välja. Olid haisu ninna saanud ja kohe ka kohal. Meie muidugi ei julenud sealt ka ära sõita. Umbes samal ajal jõudis ka kohalik osakonnajuhataja platsi. Kuna oli kiire viljakoristusaeg,oli sell ikka maruvihane..... Meie peale ei vaadatud ka heasti,kuigi süüd polnud meil kumbagil. Niigi olime siin suured kolhoosi vaenlased,sest külamutid keerasid kõik meie vasta üles,kuni kohaliku külanõukoguni välja.....
No siis Zigullist hüppasid nagu noored uhked kuked välja. Mundrid läikimas. Kes on näinud vanatehnikaüritustel uhkes mundris kasutaja Miilitsat,siis võite omale manada samasuguse välimusega mehed silme ette. Ja üks neist siis oligi lugupeetud kasutaja Miilits!!!!!!
No poisid takseerisid ka õnnetuspaika. Mõõdeti ka ära tee laius. Minuarvates oli see kõige kitsam koht sellel teel,sest see oli ka täpselt truubi koht. Vaatepilt oli vägev! Kombainer -suur mees,kes oli üsna nördinud ja õnnetu,sest tema kombain rikutud ja äri läbi.Sõimata sai jubedalt........ Peale selle oli poisil ka lõhnad juures..... Kuskilt kabiinist tuli ka välja poolik viinapudel(võis olla ka Vana Tallinn). Juhid pandi ka puhuma. Kuna vend oli kaine,ei tehtud midagi. Hiljem käis vend ka Viljandis aru andmas,kuid pääses puhtalt. Polnud ju meie süü.... lihtsalt loll juhus ja kombaineri väike möödapanek.....
Järgmises lehes siis oli avarii äramainitud ja tekstis kuldsed sõnad-" Jälle üks vihmaussitallaja vähem". Nii see lugu meiejaoks lõppes. Vaat sedasi ajasin ma kombaini kummuli!

Jätkub järgmises volüümis. :)

Folkloori peab edendama... VOL. 1.

2012-01-23T16:43:00.000+02:00

Mis saab inimesest, kellel on väga palju aega?
No stamm-vastus oleks ilmselt, et eks sellest unelevast inimesest üks pudulojus ja muidu päevavaras ikka saa.. Aga võta näpust.
Ma pigem ütleks, et sellistest unistajast saab üks korralik kohusetundlik internetitundja, kes üritab vähekenegi kodukeelset folkloori ja kultuuri edendada ja noh, aegajalt ühe sigari ära pahvida...
Just kidding, õnneks ei armasta neid vähikepikesi.

Aga jätkame siis teemadel.
Ühel õhtul internetis surfates ja vähe nostalgitsedes jõudsin ühe tehnikafoorumi kaudu sõjafoorumisse, kust ikka aegajalt mõni pärlike tilgub ja eks ma sealt avastasingi vanema generatsiooni heietusi nõukogude teemal. Eks muidugi meenuvad ka mõned jutud enda perest, mida ma siinkohal üles tahaksin tähendada.

Minu kadunud vanaema elas Nõos juba aastast 1955. Suure vaevaga saadud korter ühes puumajas ja toona jooksis Tartu-Valga maantee (tollal veel postitee) täpselt sellest majast mööda. Olgu etteruttavalt öeldud, et mina hakkasin seal elama täpselt 30 aastat hiljem ja siis oli sellest postiteest alles ainult paar kurvi kummastki tänavaotsas ja jupike iidset asfaltkatet meie maja ees.
Rääkis siis vanaema, et olla ühel heal soojal suvehommikul tulnud Valga poolt kuuevarbaliste Gaz-51, millel porte-kast kõrgendustega ja suur õunakoorem peal, ilmselt oli suund Tartu turule õunu rahaks tegema. Aga võta näpust, kas oli lätlaste autojuht tahmane või mängis kuum ja aurav teekate sedavõrd rolli, et lätlaste krusa paar maja edasi kurvis välja kimas ja heinamaale kummuli. Terve heinamaa olla õunu täis olnud. Valged klaarid, suislepad, pirnõunad.. Kõik sedavõrd küpsed ja mahlased, et puutudes pooleks läksid. Vanaema oli tollal noorem, kui mina praegu ja koos teiste naabrilastega joosti kohe järgi. Kes siis tasuta õunast ära ütles! Liiatigi, kuna see aasta oli õunasaak ümbruskonnas eriti nigelavõitu. Lennati peale kohe igatsorti kitlite ja põlledega ja kuuldavasti läks käiku isegi ihupesu. Alasti ilmselt ei tulnud sealt keegi, kuid rõivastest kompunnitud pampusid oli rohkem, kui kandjaid.
Lätlastest niipalju, et kutsuti vaesed mehed siis end tohterdama kohalikku med.punkti, krusa tõmmati ratastele ja sõitis omaljõul kolhoosi töökotta, kus klopsiti igatsorti käepärastest vahenditest kokku. Oli ju tollal raske üldse midagi saada ja kui midagi tahtsid, siis kast kangemat kraami oli võrdne valuutaga. Kohati isegi kallim, sest Saranskis krusavabrikus maksis üks kabiin 2 pudelit ja kolmas pudel nägusale tehasevärava neiule tagas veel nii mõnegi hüve... Aga lätlastel oli koju kiire ja juba järgmisel hommikul võisid nad pohmas peaga teele asuda. Õunte eest jäi raha saamata, kuid vähemalt ei läinud nad koju tühjade kätega. :)
Ning ka vanaema sai mitu päeva kodus õunakooki mekkida ja osa tehti moosikski. :)

Aga olgu. Kui meenub midagi, kriban juurde.

Nüüd aga jätkan sellise koerustükiga, et kriban siia mõned jutukesed vanemalt põlvkonnalt. Kohad ja nimed on päris, samuti ei puuduta ma õigekirja. Jääb täpselt nii nagu ma need leidnud/kuulnud olen. Et kogu au minu peale ei langeks, kirjutan lõppu ka juurde ka interneti-aliased. Suur aitäh neile nende vahvate mälestuste eest. :)
Alustagem!

***
Lisaks ise ka ühe isa tuttava loo kuda neid venemasinate osi oli siis ikka jalaga segada ja uppu või ära. Siis oli ju kindlustuse värk ka ju ülilihtne miskit juhtus läksid kohale anti uus jubin kohe kätte ja pandi/kirjuatati katkisele nubinale K täht peale minumeelest oli jutt nii.
Said nad siis metsavahel kruusateel sõidetud isa sõber ise oli sigulliga ja tema ees sõitis mingi vene maatur (Niva,Uaz?) Aga selle surre rattamustri vahelt pildus muutkui kive ja kivi lendas siis mu isa tuttava 05 sigulli esiklaasi ja tekitas väikese prao. Noh mis siis ikka järgmine päev sinna kindlustusse ja sai uue esiklaasi, siis jäeti too kord K täht panemata kuna 05 sigull oli siis üsna uhke ja uus auto ja paari päeva pärast ikka sellesse katkisesse esiklaasi lendas jälle kruusateel kivi. Noh sai siis jälle mindud kindlustusse, aga vennal oli see auto meeles kuna siis veel 05 palju ei liikunud... noh anti jälle uus esiklaas aga tehti suur K täht otse akna keskele. Selle peale mu isa tuttav sõitis otsejoones metsa võttis suure kivi ja virutas selle kõigest jõust otse K tähe keskele, nii et enam aru ei saand ,et varem ka paar mõra oli olnud siis läks tagasi kindlustusse ja sai veel 3-manda klaasi ka a seeekord tõmmati katkine esiklaas maha ,et ta enam tagasi ei tuleks, sõitis siis klaasita koju ja uus klaas ette. Ja vend saigi omale tasuta 2 uut esiklaasi.(See oli ka lahe ,et kõigil sigullidel veneajal 01-07 olid ju üheseugused esi ja taguklaasid) aaa... ja lisaks veel sellise asja ka ,et kuidas vanasti mootorratastele lube tehti... minu vanaisa ajal oli asjaga nii,et tuli ainult 3x6 meetrises ruumis 8-sat sõita ilma ,et jalgu maha paneks... õppesõidu rattaks oli Jawa 175, sellel oli nii ,et timmisid karbussi nii ära ,et potsutasid peamiselt tühikäigul ja kui selle valmis said andsid oma pildi see pandi tatiga su juhiloasse kinni kirjutati paar asja juurde löödi tempel sisse ja oligi kõik. Minu isa sellel samal tuttaval oli nii ,et õhtu hilja oli käes ja ta natuke tundis ka seda meest ja seee küsisi aint kas mootorratagga sõitnud oled? Ta muidugi vastas jaatavalt ja antigi load kätte.

***

Minu kadunud isa rääkis kunagi niisuguse loo (toimumisajaks aasta 1960-61, kohaks Jõgeva autobaas). Tema oli siis just juhiloa kätte saanud ja sõitis UralZIS ammoniaagitsisterniga. Autobaasis oli muidugi terve trobikond teisi autosid ka, nende hulgas näiteks üks kastiga GAZ 63 (GAZ 51 4X4 versioon), mis oli kasutusel piimaautona (tol ajal oli piimatsisterne vähe, eratootjate piim veeti piimanõudega meiereisse, pärast viidi tühjad nõud piimapukkide peale tagasi). Tolle masina juht olnud aga mingi vanamees, kes tehnikast suurt ei taibanud. Nii siis poisid mõelnudki veidi nalja teha ja lülitanud ühel hommikul tollel GAZ\'il aeglustaja sisse ja läinud siis ise omi sõite sõitma. Harilikult jõudis piimaauto juba pärast lõunat ringilt tagasi. Tollel päeval jõudsid aga \"noored\" ise varem (teadagi, miks) ja jäid ootama... Õhtul pimedas jõudis ka siis lõpuks see piimaveoauto. Selle vanakesest juht kohe poistele kurtma, et masinal midagi viga, vist käigukast rikkis, auto kohe üldse edasi ei lähe. Noored teinud siis tarka nägu ja öelnud, et küllap pole suur viga ja et mingu vana rahulikult pudeli järele, nemad teevad selle ajaga korda. Vana läks ja tõigi pudeli. Poisid muidugi lülitasid vahepeal lihtsalt aeglustaja välja ja sellega see n.ö. rikkis käigukasti \"remont \" siis piirduski. Ja kõik olid õnnelikud ja rahul.

***

Nuujahh, kui teiste alttõmbamise teemaline lugu, siis siia ritta üks veel. Olnd vene kroonus, kuskil Moskva kandis ja vist kaheksakümnendate alul. Kellegi pomo autojuhiks saand kuratsedateabmitmelambaeest keegi tsumbukk mägedepoeg, too aga läind siis hirmus ülbeks kätte, ikkagi kõva koha peal ju. Garaazis ei sallind teda ennegi suurt keegi nüüd veel vähem. Võtnud siis kallid kaaskannatajad ühel kaunil ööl tsurbanni UAZiku käimakotil kaane lahti ja rahuldanud end anaalselt. Kakk käimaris, kruvisivad kõik kenasti kokku. Võite ette kujutada mihukesi aroome sm.polkovnik järgmine päev pidi taluma, kui käimar juba kenasti soojaks sõidetud. Sai mahmud kõvasti sõimata, küüris autot alt ja pealt aga miski ei aidanud, tehti mehike koha pealt lahti. Pandi keegi estonets asemele. Samal ööl loputasid nood, kes teadsid, käigukasti kenasti puhtaks. Polkovnikuisand olnud aga oma eestlasest autojuhiga üliväga rahul. \"Baltiiski parin roolis- auto puhas ja korras.\"

***

See ei ole nüüd kül eriti naha üle kõrvade vedamine ,aga see eest ikkagi kuda vene ajal oli võimalik sigulii luba saada ja kuda Moskvas oli.
Oli siis nii ,et minu isa töötas kunagi kolhoosis ja ta sai sealt tööautoks rohelise Mosse 426, mille käigukast oli nii läbi ,et ei olnud võimalik tagurpidi ja edsipidi sõita, siis ta lammutas käigukasti lahti seadis asja kokku nii ,et sõidab ainult edaspidi, sest edasi ikka vaja sõita... siis ta sõitis niimoodi mitu aastat ja siis tulid kolhoosi auto load siis selle kolhoosi direktorile tuli sigulii luba ja minu isale sapaka luba ,aga kuna direktoril polnud ,eriti raha siis nad vahetasid pudeli eest load ära. Siis läks mu isa veel mõne oma sõbrada(kokku 5 meest) Moskvasse omale sigulle tooma. Minu isal oli küll loal ka kirjas ,et saaks 05 ,aga talle anti aint 06, aga teised vennad said 2 meest 05-ed ja teised 2 meest 01-ed. No siis mindi seda tähistama ja jäeti autod sinna samasse selle maja ,et kust autod saadi. Olid siis seal söönud ja tegid veel ühe eestlasega juttu ja see küsis ,et lollid olete we... pole varem Moskvas käind, teie tuttuued sigullid oma ammu ära aetud. No siis vennad jooksid kohale ja ainult minu isa 06 ja ühe teise mehe 01 olid alles Hea õppetund.

***

Nu vat, sattus kord lugu Nõukogude miilitsaga. Kunagi ammu, veel sellisel ajal kui juhilubadega koos too tehniline talong käis. See sihuke lipik kuhu seltsimees inspektor eeskirja rikkumise puhul augukesi krõpsutas. Kui kolm augukest lipikus, pidi korduseksamile minema.
Saanud siis üks Pärnumaa mees kolmanda augu kaardi sisse, läinud koju, võtnud auguraua ja krõpsutanud kogu talongi serva ümbertringi auke täis. Viis tema selle talongi komissari kätte ja seletas: \"Vat juhtus lugu, ütlesin mina vist midagi pahasti seltsimehele, too solvus ja vaat, mis tegi, kõik auke täis.\" Saanud siis tolle jutu pääle täitsa uue ja värske talongi, ilma ühegi auguta...

***

Üks miilitsa lugu oli selline.
Maakaupluse juures seisis korviga mootorratas ja juht magas käed risti lenksul, sinna omakorda pea toetatud korralikku viinauima välja.Kuna seisval masinal juhti ei ole, siis pole ka kedagi karistada.Miilits jalutas esimese nurga taha ja tema abiline - ühiskondlik autoinspektor patsutas magajale õlale ise öeldes:\" Võmmid on väljas\".Motomees lõi unise peaga tsikli käima ja võristas minema, esimese nurga taga aga mundrimees ees ja sau väljas.Tsiklimees pidas kinni ja tegi võimalikult ausa mehe näo pähe.Võmm ei olnud ka naljasooneta mees, vaatas tsiklit, meest ja siis küsis:\" Miks kaassõitjal kiivrit pole?\"
Juht vaatas jobuse pilguga seljataha ja nähes kaassõitjana seal teda äratanud meest, küsis:\" Kus kurat sina siia said?\"

***

Meenub lugu mida Tönu Kark kunagi rääkis.Miilits pidas kinni. Siis olid nad M-mootoratastega.Ja kandsid selliseid pikka valge varrukaga kindaid. Käskis autost välja tulla ja uurisid autot eest ja tagant.Käskisid pagasniku lahti teha . Löpuks arvasid, et yks kumm on liialt kulnunud.. Trahv 3 rubla.Kark maksis ära ja ja löi tsekki saamise asemel käega. Löi pagasniku kinni, istus rooli ja söitis minema. Kodus teeb pagasniku lahti seal valge varrukaga kinnas kolme-rublaseid täis.

***

Isa rääkis kunagi: Ta oli sõjaväes 1980-ndate alguses, enne sõjaväkke minekut oli ostnud Iz Planeta Spordi. Sõjaväe ajaks jäi garaazi seisma ja oli vaja vahest käivitada et mitte pärast 3 aastast seismist suuremaid probleeme poleks. Kogu suhtlemine käis siis kirjateel. Isa oli siis kirjutanud oma isale et ta lööks seda vahetevahel ikka käima ka... . Järgmine kiri mis isale tagasi tuli oli juttu ka sellest käima löömisest: Nimelt oli vanaisa läinud tsiklit käimalööma, turvasaapad jalas. Kohe kui vänta lõi, see lõi hoopis tagasi, tagasilöömine polnudki veel kõige hullem, hull oli aga hoopis see et turvasaapal on metallist põhi(teras?). Selle põhja oli löönud nii kõveraks et saabas enam jalast ära ei tulnud...

***

Mul ehitas isa kunagi 1980 aastatel mahakantud GAZ 24 normaalseks sôidukiks. Sellel ajal käis osade ja tarvikute
hankimine ainult tutvuse kaudu. Siis tegutses kuskil (koha nime ei mäleta) mingi autode kapremondi tehas. Sealsed töötajad
\"panid\" vajalikud osad (vist olid tookord ukselukud jms pudi-padi)
\"kôrvale\". Kuna avalikult juppe tehasest välja ei saanud viia,
lepiti kokku kellaaeg ning AIAPOST , mille juurde kott
detailidega ilmus. Veel üks taoline lugu.
Kui masin valmima hakkas, tuli see üle värvida.
Juhtumisi oli ülevalt naaber maaler ning probleem oligi
peaaegu lahendatud. Värviti siis auto ilusasti ära ning lükati
kuivatusahju. Pärast kuivatamist avastati kapoti pealt
värvipott ja tööd jätkus kauemakski....

***

Vanemad mehed teadsid rääkida, et bussiremondiasutustes puudusid sageli WC ja kätepesu vôimalus. Aga taiplikud
mehhaanikud kasutasid peldikuna busside käigukaste.
Pärast juhid-reisijad nuputasid, kust hais tuleb...

Vahemärkusena tähendan üles, et neid tagumiku rahuldamisejutte tuleb veelgi. :)

***

Kunagi tuttav bussijuht rääkis.
Vene ajal toodeti ühesuguseid tööriistu miljonotes ja rohkemgi,
vôib olla, et aegajalt värviti natuke erinevalt, aga muidu olid
äravahetamiseni sarnased.
Sôitis mees iga päev sama ringi, 3 korda päevas. Ükskord näeb:
teel vedelevad näpitsad. Peatus, vôttis ära. Sôidab edasi : mutrivôtmed. Korjas ära. Nii leidis veel heebli, tungraua jmt.Kui lôpuks hakkas leitut pagasiruumi teisete tööriistade juurde
paigutama tuli suur avastus...

***

Sellest, et NL ajal juhilube küllaltki vabalt jagati, annab tunnistust ka järgmine seik.
Kunagi, umbes 80 keskel, toimus Juminda raketibaasis (kus pooled \"raketid\" olid niisama plekist jurakad vaenlase luure
petmiseks) vilgas katjusade liikumine. Naaber oli just uue Ziguli ostnud ja Tapurla risti sôitnud. Tollal ühendas Juminda raketibaasi
Tapurla vahitorniga ja Hara sadamaga raudtraatidest telefoniliin.
Kogemata sattus risti ka üks raketikandja, mis oli ära eksinud,
ning pidi seetôttu ringi pöörama. Aga ônnetuseks jäi masina
teele telefonipost, mis murdus ja tômbas traatepidi kaasa järgmise ja järgmise ja järgmise.... Justkui saatuse tahtel juhtus
postide kukkumise teele jääma ka naabrimehe uus auto.
Tagaklaas purunes ja katus vajus môlki. Kui metall kohe tagasi
painutada, siis deformatsioon kaob: mees ronis autosse, vôttis
polstri laest ära ja lükkas jalgadega (ise oli selili pôrandal)
môlgi välja.
Sellel raketikandjal juhtus olema kaks kütusepaaki, milledest
ühe sisu kahjutasuks vôeti.

***

\"nõuka aja\" lõpul käidi TÜV-i asutuste autodele tegemas koha peal. Ikka kontoorasse kõiksepealt laud püsti kui äke ja siis...
Ammetiautoks oli mul Iz 2715, e tordikarp ja GAZ52. Ülevaataja oli just parasjagu konditsiooni saavutanud, vaatab mosu eest ja tagant, vaatab kanalist ja küsib : kus käsipiduritrossid on? vastus: pardatshokis, e. kindalaekas, oli piisav ja ülevaatus sai tehtud. 52-ga oli olukord natuke hullem, sel oli nimelt mootor puudu ja seisis juba pikemat aega aia ääres. selle esitasime kõige viimasena, läks läbi küll...

***

TÜV pihta meenusid kadunud vanamehe "leivanumbrid" oma Moskiito 407 ja Tiguli 2101 putitamisel.
Kuna pidurimansette polnud saada, siis võeti vanad ja kulunud enne TÜV-i välja ja "restaureeriti" pisut. Mosse kauss-mansetid pandi nädalaks bensiini sisse likku ja muditi enne sissepanekut veitsa. 01 rõngasmansetid aeti puhevile nii, et keriti õmblusniiti kolvi soone sisse.
Mõlemal masinal oli värv vana, pleekinud ja matistunud, kole nagu öö. Vahetult enne TÜV-ile sõitu ostis vanamees poest pudelikese õmblusmasina õli, vedeldas bensiiniga ja võõpas auto sellega üle. Läikis nagu pühademuna! Diiselkütus andis sama tulemuse, aga seda ei saanud kasutada, sest jäi haisema. Kui aga pärast õlitamist ja edukat TÜV-i sai tolmusele kruusateele sõitma mindud, siis... ! Aga vanal oli pohhui, TÜV oli läbitud ja sentimeetrise s***kihi sai pärast maha pesta.

***

Minusugune noor poiss aastal 80.....kuulas siis kõrv kikkis,mida vanamehed lauataga viinapudeli taga jutustasid...
Oli kuulda sellist asja,et vanasti,kui veel Pobid ringi sõitsid taksodena, tehti siinkandis nalja. Üks meiekandi mees-Söödi Jaan (Söödi oli talu nimi) ,õige nimi oli Jaan Tukk. Elas Pirmastus. Asi juhtus kusagil 50 ndate lõpus. Jaan oli linnas napsitamas. Kõrtsist tulles oli mees väge täis. Läks taksopeatusse,võttis ühe takso,käskis aga üheksal vabal taksol tühjalt järgi sõita. Viimasesse kümnendasse oli visanud oma vana kaabu istme peale. Sõitsid siis kõik kümme taksot üksteise järel Pirmastusse 10 km. Maksis kõigi taksode arved kinni! Mees oli suurejooneline vend,kui viina võttis. Taksod seisid niisama tühjalt peatuses ja mehele turgatas pähe,et mis nad siin niisama seisavad. Külamehed muidugi nägid seda taksodejoru sõitmas ja imestasid.....mis lahti on. Hiljem siis külapeal oli kuulda. Mees oli tööl ehitusbrigaadis. Oli hea jutumees,kuid töötegemine oli sellele mehele liig. Kui palki või prussi tõsteti siis jäi käte ja prussi vahele vahe sisse! Tööga ennast ei koormanud. Naljamees ja seltskonnahing oli kõva olnud. Nüüd on aastaid läinud ja..........pole enam meest.

***

Kaheksakümnendad eelmisel sajandil.30.aprilli õhtapoolikul kihutasin 03-ga Moskva-Leningrad trassil kodu poole.Ilm oli ilus ja tee masinatest tühi.Ilmselt oli enamik sohvreid juba järgmise päeva 1.mai töörahvapüha pidamisega tõsiselt ametis,miilitsaid polnud samuti kusagil näha ning seetõttu ei kergitanud jalga gaasipedaalilt isegi rohkete teeäärsete külade läbimisel,kuni ühe Novgorodilähedase küla vahel tormas teele mundris mees,triibuline sau pikalt ees.Mööda sõita polnud mõtet,sest Novgorodi GAI putka juures oleks mind niikuinii rajalt maha võetud.Kummide vilina saatel sain täpselt võmmi juures pidama."Nu jobannõi estonets,kuhu sinul nii kiire on,et asulas vähemalt sajaga kihutad" oli tervituse asemel."Vaja kiiresti koju jõuda,et homme töörahva paraadile mitte hilineda" proovisin mõjuva põhjuse leida.See oli viga,sest järgnes piisavalt pikk mattidega vürtsitatud loeng töörahva sandist elust ja paraadide mõttetusest.Seejärel kästi auto teelt kõrvale platsile sõita ning tema juurde putkasse tulla.Kui enamik Venemaa GAI poste on vähemalt kahekorruselised kiviehitised,siis see oli umbes 3x4 m. roheliseks värvitud laudadest putka,mille esiküljele oli vabakäe pintsliga maalitud kolm kurja tähte - GAI.Sisustus oli samamoodi spartalik - lonkava jalaga laud musta telefoniga,mõned taburetid,võidunud kattega kushett ja tagaseina ääres burzuika,millel vilistas teekann.
Lahke ment oli - pakkus kenasti logiseval taburetil istet,valas teed nii endale kui mulle ja muudkui seletas,kuidas kõik "dobrõje ljudi" peavad pühi,guljaitavad,peavad pikniku ja joovad viina.Ainult teda kamandati siia tühjale trassile korda pidama.Liigne on vist lisada,et kogu see jutt oli vürtsitatud mahlaka venepärase ropendamisega.
Mina muidugi kibelesin oma trahvi saama,et saaks ometi edasi sõita,kuid vihjed sellele ei andnud tulemusi(juhiload ja teh.pass olid tema käes).
Lõpuks kuulutati siis otsus - kuna rikkumine on väga tõsine,pean trahviks teda pisut külavahel sõidutama,sest tal on vaja kellegi Tatjana juures kontrollimas käia.Mis teha - tuli sõita,sest dokumendid olid tema taskus.Kohapel küsis viis rubla "laenuks" ja käskis kaks minutit oodata,et siis tagasi sõita.Kahest minutist sai loomulikult vähemalt pool tundi ja kui ta siis koos Tatjanaga autosse ronis,oli näol äraseletatud ilme ning põu kahtlaselt punnis.Sõitsime tagasi putka juurde ja avaldasin arvamust,et nüüd,kui olen karistuse kätte saanud,võiksin ka oma paberid tagasi saada,et teekonda jätkata.Seepeale hakkas ta mulle selgitama,kui ohtlik on öösel väsinuna sõita ja võiksin hoopistükis koos nendega hommikuni putkas "puhata",mispeale põuest ilmus lauale pirakas pudel.
Ei hakka kirjeldama,mismoodi ma paari tunni pärast dokumendid kätte sain,järgmises teeäärses parklas pisut magasin,kuid järgmise päeva keskhommikuks olin kenasti kodus.
No olid ajad.

***

Lugu siis nõuka-aja lõpust(1989) ja minu enda seiklused.
Sõitsime sõbraga (mõlematel Voshodid) mööda nn.Tartu-Valga maanteed.Kõik oli tore seni kui ühe eravärvis(valge) 05-e aknast lehvitati mingi saua vms.junniga peatumismärguannet.Kuna sõber oli minust tagapool siis sai ta varem asjale pihta ja keeras külavaheteele.
Mina samuti saua nähes tegin kannaka ja külavaheteele.Mõtlesin siis imekiiresti et 175-sega ikka 05-e vastu saa ja keerasin üldse põllu peale.
See oli aga vale arvestus ja mentide(ühiskondlike)05 võttis kõrvale ja surus mind vaikselt kraavi Kuna oli juba hämar siis jälitajad maandusid samuti ninapidi kraavis. Tegin putket ja üritasin end peita ühes vanas(Mosse401)keres mis seal kõrval ühes augus pooleldi vee sees.Krt.kätte saivad. Siis kukuti uurima et juhiload ja dokumendid,miks põgenesid jne.Kuna mul midagi esitada polnud siis jäi peamiseks mureks - kuda 05 kraavist kätte saada??? No mina kohalikuna näitasin et vot seal elab lähim traktorist - kes võiks aidata.Sammusime siis sinnapoole.Üks vend hoidis ikka kõvasti mul jope kraest kinni. Enne uksele koputamist lasti mind siiski lahti ja rääkisin mure lühidalt ära. Edasi arutasid nad juba omaette ja mina hiilisin samm-sammult eemale. Andsin siis päkkadele valu ja otse üle koduvalvuri(hundikoera) territooriumi. Koer vist ei jagand kohe matsu ära - et mis toimub !!! Mina sain minema aga ment kelle taskulambivalgustki tagant nägin- võeti lõrinal rajalt maha
No maandusin siis ühes kraavis ja peitsin end truupi ära.Kuulasin mis edasi saab? No mis ikka:traktor pandi käima ja 05 aidati kraavist välja - siis kuulsin viimast korda oma Voshodi häält.Kuigi oli küliti kraavis vedelend aga ikkagi paugupill. Maha jäi veel korralik kiiver. Käisin hiljem Tartus Mai tn.parklas oma "ratsut"vaatamas.Oli teine ketiga kokku tõmmatud teiste sama saatuse ja avariiliste tsiklitega.
Selgituseks ka et miks ära põgenesin: Lube polnud,tsikli dokumente samuti mitte(ostsingi ilma 200rbl.eest),tehniliselt mitte korras(esituligi ei põlenud),mittepeatumine,põgenemine jne. blä-blä-blä. Trahvi ja peavalu oleks saand rohkem kui see asi väärt.
Mõtetes lubasin siis"elupäästja"Pontule vorstipärja kaela riputada
Kahju veitse oli aga siis tuli muretseda uus tsikkel - Jawa.

***

See lugu juhtus siis,kui olin Tartus tudeng.Ühel meie kursuse poistest oli M-72 - tänapäeval tõeline uunikumtsikkel.Enamusaega tuli selle remondiga tegeleda,kuid kui liikuma sai,oli linnavahel mõnus kimada.
Korra tulime vastavatud Kaunase kõrtsist - kõik kolmekesi kenasti viinased ja tsikliomanik kõige rohkem.Tassisime tema siis külgkorvi ja lenksud võttis pihku sõber,kes kunagi varem polnud külgkorviga rattaga sõitnud.Tol ajal oli Tartus üksainus valgusfoor Riia-Turu ristmikul ja foori all keset ristmikku umbes meetrise läbimõõduga betoonist ringikujuline alus kõrgusega kuskil 20-30cm.Sellel seisis vahel liiklust reguleeriv miilits,sest foor oli alatihti rikkis.Eks siis see kogenematu tsiklijuht sattus kurvi võttes pisut paanikasse ja põrutas täiega selle postamendi otsa.Kuna kiirus polnud suur,siis midagi katastroofilist ei juhtunud.Punnisime ratta posti otsast alla,kuid mootor keeldus käivitumast.Korvis pisut tukkunud tsikliomanik roomas nüüd ise sadulasse ja meie kahekesi üritasime ratast käima lükata.Samal ajal sõitis mööda miilitsa kong(GAZ-51 furgooniga,millesse korjati linnapealt joodikuid kainerisse viimiseks),peatus meie juures ja juht küsis,et kas abi pole vaja.Ütlesime,et aitähh,aga saame ise hakkama.Vaatamata sellele tulid mõlemad mendid meile appi tsiklit käima lükkama,mis mõnekümne meetri läbides ka õnnestus.
Jääb arusaamatuks,kuidas nad ei märganud,et me kõik kolmekesi olime täis nagu templielevandid ning halvemal juhul oleks asi meile võinud lõppeda platepeale viimisega ja koolist väljaviskamisega.

***

et siis lugusid ikka oleks siis üts lugu ka Kuusalu mailt,meil Kuusalu ja Kiiu vahel kuulus koolimaja-Rihumäe rist kus alatihti oli õhtati miilits passimas,no ja tuligi üks zili mees Kuusalu poolt õhtuhämaruses haltuura pealt,et autoga Kiiust läbi Valklasse jõuda,aga oh äda Rihumäe ristis sau ees,et aga zilli mees paraja auru all siis ka juttu oli ka kohe varuks,kui paluti tal load esitada tuli juhi suust päris soravalt,just praegu võttis Kraus(see oli siinkandis üks tuntumaid võmme)mult load ära ja käskis auto ettevaatlikult garaazi ära panna,et tol ajal veel moblasid polnud siis ei saand seda ka kontrollida ja võmmid uskusidki seda juttu ja laususid veel peale,et ära siis kusagile mujale sõida peale garaazi.

***

Sovhoosi,kus remonditöökoja juhatajana töötasin osteti geoloogidelt ZIL-131 -selline kolmesillaveoga krokodill,mis tuli töökojas ümber ehitada metsaveoautoks.Fiskars tõstuk pidi ka kohe,kohe saabuma.Kuigi üle 10.aasta vana,oli masina seisukord päris hea,sest enamus oma eluteest seisis see paigal ning puuris auke maakerasse.Mahakantud Kolhiida poolhaagis OdAZ sai rängalt tugevamaks keevitatud,sellele tugevamad LAZ-bussi kummid pandud ning sadulaga ZIL-le selga istutatud.
Nende tööde käigus haistsin head teenimise võimalust tulevikus ja kirjutasin avalduse,et palun vabastada töökojajuhataja ametist ja üle viia autojuhiks sellesamusele ZIL-le.Olgu mainitud,et töökojajuhataja palk oli 140 rubla,mille võis tõstukiga metsaveoautol haltuurat tehes teenida paari päevaga.
Tagasilöök saabus siis,kui selgus,et lubatud tõstukit ei tulegi.Metsa sai muidugi tasapisi veetud,kuid sel moel,et autokraana sõitis sabas.Niiviisi ähvardas nälg uksele koputada ning tuli midagi välja mõelda.Kombineerisin poolhaagisele täiendavalt kaheteljelise kutsika sappa,et piisavalt korralikke koormaid vedada.Tasapisi leidsin otsad,et näiteks paberipuu Tallinna ja silikaattellis tagasikoormaks.Kui tavaliselt ZIL-d tõid 4-5 alusetäit silikaate,siis minu krokudillirong oli võimeline 12 alust korraga ära tooma.Maksti tonnkilomeetrite eest ja kuigi oli võimalik vaid koorem või paremal juhul kaks nädalas teha kujunes teenistus paremaks töökojajuhataja omast.Vähetähtis polnud ka see,et kokkuhoitud bensiiniga sõitsid prekonna kaks autot ning seda jätkus sõpradele müügikski.Mäletamist mööda oli selle auto kütuse kulunorm üle 40 l/100km + 2l iga 100.tonnkilomeetri eest,aga tonnkilomeetreid tuli ühe Tallinnareisi kohta vähemalt 20 000.Tõsi,ega sellise 20.kuni 25.tonnise koormaga ZIL eriti kiiresti edasi ei liikunud,kuid välja aitasid käiguaeglusi ja kolmesillavedu.
Tallinnast tagasiteel sai tavaliselt Võhmasse sisse pööratud.Võhma oli tollel ajal nagu oaas kõrbes.Kui mujal ilutsesid toidupoodide riiulitel vaid merekapsa konservid,siis Võhma poes oli vähemalt keeduvorst pidevalt letis.Mõnikord õnnestus mõne lihakombinaadi töölise poolt virutatud suitsuvorstigi althõlma osta.
Kui ühe järjekordse varustusreisi ajal üle tee parklasse auto poole astusin,näpus latt vorsti ja kaks pudelit õlut "Kuldne oder",ootas mind ees kohalik miilitsa piirkonnavolinik Tomson."Kuriteo" akt sai üsna karm - marshruudilt kõrvalekaldumine,tööajal poodlemine ja mis kõige hullem,õlle ehk alkohoolse joogi ostmine tööajal.Kusjuures "alkohoolne jook"oli akti kirjutatud suurte rasvaste tähtedega,sest äsja oli välja tulnud NSVL alkoholi vastu võitlemise seadus ning lõunapoolsetes liiduvabariikides käis hoogne viinamarjaistanduste maharaiumine.
Koduteel mõtlesin,kuidas sandist olukorrast enmvähem puhtalt välja tulla. Läksin siis majandi raamatupidamisse avaldusega lubada autot 3km ulatuses isiklikuks otstarbeks kasutada,maksin kassase selle eest paar rubla,ning järgmiste reiside käigus põikasin nagu õige mees alati Võhmasse sisse.Piirkonnainspektor Tomson porises küll,et neetud möödasõitjad ostavad ära kohalikele mõeldud vorsti,kuid paberite vastu ei saa ja kuna õlut enam ei ostnud,siis vähemalt mind ta rohkem ei tülitanud.

***

Tervist!Kaheksakümnendate keskel eelmisel sajandil juhtus selline lugu.Kuna töötasin Tartus ehitusorganisatsioonis varustajana,oli pikendatud kabiiniga gaz-53 koos ühesillalise järelhaakega minu kasutada.Auto juhtimise eest sain 110 rubla palgale lisaks.Nädalas korra ikka olin Tallinnas kauba järel.Kaup koos asusin õhtu eel tagasiteele.Kuna kaupa korjasid üle linna mitmest laost siis iga ladu väljastas kauba kohta saatelehed kolmes eksemplaris.Päeva lõpus võis olla saatelehti üle paarikümne.Tavaliselt nii oligi.Oli aprilli algus ja ilm kuramus sula ning tee üsna lopane.Sommerlingi bensiinijaama juures võmm ees ja pidas kinni.Oli teine nooremleitnandi auastmes ja kroomikud läikisid kalifeede peal.Kena vaadata kohe.Nooruke teine,ilmselt äsja kooli lõpetanu.Jooksis kohe juurde ja nõudis peale esitlemist dokumendid enda kätte.Toon oli selline üleolev ja hakkas kohe vastu.Andsin siis kõik koorma saatelehed ja teekonna lehe ka tema kätte.Vaene mehike tuhlas saatelehtedes ja ilmselt ei saanud millesti aru. Oma silm on kuningas ja nii ta tahtiski kasti kiigata.Tõmbasin presendi ääre lahti ja mul oli tehtud vinklist kasti esiääre külge selline aste,et lihtsam kasti ronida.Vaesekesel libises kroomik selle lopaga ja ilmselt sai haiget ka.Aga jäi püsti.Kasti sisu jäigi nägemeta.Käratas siis hirmsa häälega,et miks nii palju saatelehti?Mina küsisin vastu, et kuda sa miilitsaks said et sedagi ei tea?Siis oli vist tal mõõt täis.Ta lausa röögatas estakaadi peale,kuna see oli seal olemas.Teadsin et masin on korras ja norida pole suurt midagi.Ta tahtis näha kas spido tross on plommitud.Ma veel õpetasin eest poolt et vasakult näeb paremini.Selle peale käratati,et tean ise ka.Aga loppa tilkus igalt poolt ja kui ta alt välja tuli,polnud välimus mitte kiita.Ilmselt oli süda nii täis, et ei osanud midagi öelda.Surus selle paberipaki mulle pihku ja sülitas.Nii ta vaikides eemale astus.Mina tossutasin vaikselt kodu poole ja pidasin peenikest naeru.Vot nii.

***

Seda lugu rääkis mulle üks ETKVL koondis "Auto" autojuht. Nimelt olla neil tööl olnud üks vana auto-elektrik, kes oli ka kõva napsumees. Temale meeldis uute tulejatega kasti viina peale kihla vedada, et tema annab tilli otsast sädet. Eks neid sõlmijaid olla omajagu olnud. Kui kihlvedu sõlmitud, siis pandi vanale molule (Gaz-51) hääled sisse, mees kruvis ühe küünla piibu lahti ja võttis selle kätte. Teise käega võttis püksist tilli välja ja andis tilli otsast vastu stanget sädet. Olla niimoodi päris palju kihlvedusid võitnud, sest ega noored tulijad ei uskunud, et selline asi võimalik on.

***

vene ajast ja miiilitsaonudest. üks tolleaegne töökaaslane sõitis oma null-kolmega ringi mingi kõrgema miilitsaohve furashka taga aknal vedelemas. kui kinni peeti siis sõitis inspektorist alati mööda, nii et too pidi tagantpoolt lähenema. kuuldavasti sooviti pooltel juhtudel esimese asjana head reisi.
teine meetod oli tal ka. kui mõni sauamehike vehkis oma pulgaga, siis kodanik lehvitas talle tormiliselt ja sõitis rahumeeli edasi. harva kui järgi tuldi ja siis piisas ka seletusest, et ai pagan, ajas naabrimehega sassi.

omal seuke kogemus, et moskva ja piiteri vahelisel trassil on küla küla otsa. enam-vähem pidev kuuekümne ala, vahel harva paarsada meetrit asulavälist ja jälle auulid reas. pea igas "asulas" patrull. koju tahaks kähku saada ja kiirus ikke nii umbes sada kogu aeg. üsna pea sai selgeks, et pole vaja iga peataja peale isegi hoogu maha võtta. kolmeste pakk käeulatuses ja iga vehkija juures tuli üks roheline aknast lendu lasta. hää oli peeglist vaadata kuis sinised mehikesed lendlevat lehte püüdsid...

Jätkub VOL. 2's. :)

Buongiorno, io sono Mario...

2012-01-21T21:54:00.000+02:00

Vähemasti nii ma alustaksin vestlust itaalia keeles, Itaalias, itaallasega... Siia juurde soe käepigistus ja siiras silmavaade vestluskaaslasele ja ilmselt ongi interkulturaalne diskussioon alguse saanud.

Jah, olen viimasel ajal laisk olnud mitmel rindel, kooliaasta lõpp võttis kogu energia ja sai pingeliselt ajusid ragistatud, et ka SEE kooliaasta lõpetada keskmise hindega 5.0. Õnnestus raip!
Üldiselt ma enda saba ei liputa väga, kuid on asju, mille üle uhke olla. See on üks nendest.

Kõik sai alguse miski paar kuud tagasi, kui kursusejuhataja helistas ja ütles, et mina ja mu kursavend läheme Itaaliasse ja muud valikut ei antudki. Mis seal ikka, natuke nuputamist ja paberite täitmist ning paar aega hiljem tuli positiivne vastus, a la "poisid, pange nüüd piip ja prillid valmis, te lähete pasta kultuuri nautima". Isiklikult pole mul midagi selle vastu, kuid peale seda, kui teada sain, et italian breakfast on capuccino ja croissant ja veel mitu võõrapärast sõna, siis tekkis veidi nukrusenoot hinge, et mina, kui matslik eestlane, armastan hommikul kõhu korralikult täis parkida. Aga sellest pole hullu, natuke kergem oleks elada, kui mõne kilo õllemusklist minema saaks kihutada. Olgu siinkohal siiski märgitud, et õlut joon ikka suhteliselt harva ja kanget alkoholi ei tarvita üldse, seega õnneks ei saa ma kirjutada öistest eskapaadidest Itaalia baarides, joomingutest varajaste hommikutundideni ja siis sellest pohmakast, mis 3 päeva järgneb. Jumal tänatud selle eest, eksole. Eks igaüks tõmbab mõne šnabilivopsti enne magama suundumist hinge alla, kuid mitte selle mõttega, et end auti lakkuda, vaid pigem hea une pärast. Seda julgen küll väita, et kui ülevalolek muutub piinavaks, siis 3 pudelit heledat õlut tagab hea une ja peale 5 tundi magamist, nagu beebi, oled jälle nagu uuesti sündinud. True story, bro.

Anywhoo, Itaaliani on jäänud veel ligi kuu aega... Millalgi sõbrapäevakuu 27ndamal päeval peaksime sinna minema hakkama või jõudma, see on veel lahtine.. Aga ootusärevus on hingemattev. Kaamerad ja akud ja mälukaartid ja muud kulinad ja mulinad on ka valmis pandud ning kindlasti maha ei jää.

Niiet siis hetkel buonanotte ja uute blogimisteni. :)

Vanapeeru seiklused Norramaal...

2011-11-13T15:45:00.002+02:00

Et kõike ausalt ära rääkida, pean kahjuks alustama algusest.

Kõik sai alguse ühel heal ilusal ..mingi.. kuu, vist oktoober, päeval, kui sm. Kõps ulatas kuldse pileti, mida alguses küll pisut naljaks pidasin, kuid mis osutus tõesemaks, kui vanaisa vanad Marati dressid mu riidekapis.

Sain võimaluse kaasa minna seiklusele, mis algas Pärnust ja lõppes Bodø's - maagiliselt maagilises linnakeses, mis oma õigused sai juba aastal 1816 ja mis nüüdseks suuruselt teine linn Nordlandi regioonis, ehkki rahvahulk selles vahvas linnas on ligikaudselt võrdne meie Pärnu rahvaga. Selle suure numbri sisse jääb vähemalt üks majatäis vahvaid eestlasi. Siiski, Bodø kirjeldusest veidi hiljem. Tähtsad asjad kõigepealt.

Algas see novembrikuu kolmandama päeva lõuna ajal, kui kokku said pakitud sokid, trussikud, särgid, naljaviluks - maisitõlvikud. Kaameral aku täis laaditud ja sülearvuti kotis, asusime kõigepealt Pärnu poole teele. Oli ju tarvis veel ka buss ette valmistada - hoiatus Norrast, et tundra võib jääs olla - pole muret, buss sai krõbisevad jalavarjud ja sellega sai ühele poole. Siis avastas Kõps, et õlivahetus on ukse ees. Kerge jalakeerutus lähimas varuosade kaupluses lahendas sellegi mure - rahakotis auk, mootoris uus õli. Mis saakski enam kaunim olla, kui nurruva mootori saatel sügiseses Pärnus .. köhh-köhh... Kamazi tomu nautida..

Enivei, meid ootas järgmise peatusena Kaubamajakas, sest kuna buss oli selline mahukas, otsustasid teised head inimesed meid, häid inimesi, ära kasutada ning bussi ilmus eikusagilt 6-7 ostukäru jagu söögikraami. Pidavat olema ehituspoisid ja saatsid meiega Norra ära oma pooleteistkuu söögivaru, ehk siis neil oli tarvis vastu pidada veel umbes täpselt jõuludeni, kuni jälle koju lastakse käima.

Mõeldud-tehtud, bussi põrand ära jagatud, ootas meid veel üks poetiir ning õhtu võis alata.

Otsustasin siis müüti murda ja ära proovida Kõpsi teooria, et õhtul 3 õlut hinge alla ja magad nagu beebi. Starõi Melnik Svetloje oli tõesti tasemel, ning uni saabus juba enne, kui jõudsin pea padjale toetada. Oli selline mõnus, õnnis tunne hommikul ärgates. Selle müüdimurdmise käigus avastas Kõps omale uue margi - The Cream of Dublin, mille mekk oli tõesti selline kreemikas ja esmakordselt, mulle hakkas tume õlu meeldima.

Ja uneaeg võis alata.

Päev 1.

Kuigi on raske määratleda, kustmaalt algab päev või öö, siis olgu lihtsalt see pealkiri siin.

Ega väga enam aega molutada polnudki, kiire hambapesu, näoloputus ning padavai autosse. Hommik algas kenasti, jätkus meeldivalt ning jõudsime päris kenasti väikese ajavaruga sadamasse.

Ma polnud kunagi sadama terminaale siitpoolt sedasi näinud ja mulle meeldis see, mida ma nägin. Nojah, ainult need alko-turistid kippusid veidi silma kriipima, kui meie kõrvale veeres suhteliselt uus Peugeot', autos kaks matsakat Soome-tädi ning toonimata tagaakendest vaatasid vastu hunnitud plokid viina, veini, õlut ja sigarette. Lühidalt öeldes lihtsa matsi keeles - sitaks pappi pandi mandi alla, et õhtul kodus kõva kräu maha panna.

Siiski ma arvan, et eks osa oli ka ilmselt tellimustöö - ei maksa ju see ülekäimine eriti palju, autosse mahub rohkem, kui käsipagasisse ning Tallinnas on ka muid vaatamisväärsusi peale Super-Alko ja Norde Centrumi alkoholipoe. Siinkohal meenus juhus, kui ülikooli ajal käisime Kumu't külastamas ja pärast seda sisaldas reis veel Norde keskuse külastust, mistõttu ma juhtusin peale, kui kaks soomlast läksid kaklema ühe tühise viinapudeli pärast, mis niiehknaa kellelegi oleks "vene roosiks" saanud, varem või hiljem. Masendav. Aga no kuidagi peab ju pensionär aega sisustama. Miks siis mitte minna naaberriiki lärmama ja lagastama ja oma rahvuse mainet täis tegema.

Sadamas ootejärjekorras järsku avastas Kõps, et kaasavõetud voolumuunduri jaoks puudub vajalik juhtme jupp. Sai siis tuuseldatud igasugu taskuid ja laekaid, kuid mida pole, seda ei võlu ka varblase perssest. Sai siis pisut leiutatud ning Kõps leidis lahenduse, mis rahuldas mõlemat osapoolt - meid, et saime autolt voolu ning autot, et me oma leiutamisega midagi maha ei põletanud.

Mõned kümned minutid hiljem lasti kõiki laevale. Olles auto ära parkinud, suundusime üles, lounge alasse, sättisime end mugavalt sisse, vaatasin eemaldumas Tallinna siluetti ning avasin rüperaali kaane...

Kaks tagumikku vägistavat tundi hiljem, tõmbasime joped selga ning suundusime jälle B1 autodekile. Enne laeva täielikku põkkumist ja rambi avamist on ideaalne võimalus keha kinnitada. Nii me ka tegime. Kaasa ostetud salatid leidsid kohe rakendust, hea pehme Fazeri Kodusai kõrvale ning saigi kõhu täis mugida. Soome turistid, kes nüüd kodumaale suundusid, jalutasid meie kaubikust mööda ja vaatasid, kuidas kaks näljas Viro poissi kahe suupoolega kartulisalatit sisse vehkisid. Kerge magustoit sinna otsa ning peagi nägi jälle ilmavalgust.

Peab mainima, et laevasõitu olen ma alati kerge umbusuga suhtunud, kuid näha on, et tehnika on tasemel, meeskond teab, mida teeb ning eks paljuski ole kinni ka reisija enda psühholoogias.

Soome Länsisatama oli justkui kättemaks sõja eest. Kõikjal teekate üles võetud, ehitatud suured ja laiad liikluseaeglustajad, mille mõttest ma hetkeks aru nagu ei saanudki, et milleks need, kui isegi üle 5km/h seal eriti kiiruseid arendada ei saa. Aga need seljataha jäetud, sadama väravatest väljas, hakkasin lõpuks seda Helsinki ilu nägema. Paljuski meenutas Tallinnat, samas sellest totaalselt erinev. Tänavad on ilusad puhtad, munakiviteed ei raputa proteese lahti ning liiklus üllatavalt sujuv. Isegi hulkuvad kassid olid kultuursed ja ei teinud seda vana-inimeste asja keset tänavat ning koerad käisid oma asja ajamas ilmselt Soome lahte, sest linn oli puhas, aga sadamas lämmatas kergelt seisnud vee lehk. Kõps koputas mitu korda vastu lõhnakuuske, et see oma tööd tegema hakkaks.

Mõned pöörded siia-sinna-tänna ja oligi kiirtee meie jaoks avali.

Kiirtee polnud üldsegi mitte selline, nagu ma uhketest Jänkistani filmidest olen harjunud nägema, et sõiduteed on 82-rajalised ja ühe koera tee ületamisest saaks terve aasta jagu loodusfilme... Soome kiirtee oli kaherealine, kus kiiremad said nautida teist rada, kuhu aegajalt ka mõni vanaema oma ratastel poekotiga ära eksis. Ei saa ju pahaks panna siiski, sest mammi pressis reipalt oma Peugeot'st 110 välja. Kahjuks olime meie oma Hüppajaga tubakamad ja viisakad põhjamaalased hoidsid aeglaste ritta.

Paraku ilm ei soosinud meid väga, sestap sai juba üsna varakult hakatud nautima skandinaavia päritolu vihma.
Oma väikses roosas maailmas olin alati mõelnud, milline on Soome, millised on soomlased ja kas seal lõhnab ka Soomele iseloomulikult.. Pfff.. Pean kahjuks lootjaid kurvastama. Peer haiseb seal ikka samamoodi, eriti, kui see pärineb lihasalatist, kuhu on poetatud ka paar punast uba... Diisel oli väheke diislisema hõnguga ning põõsastes haukusid trollid. Aga õhk, kui selline seal üldse olla saab, oli tõesti kargem. Kasvõi fakt, et näiteks kui Kõps tahtis kopsuvähki toita, avas ta akna ning kogu vine jõudis ka minuni. Samas Eestis jällegi, ma võisin ta kõrval ka istuda, ei ühtegi vingukübetki. Seega ma oletan, et rõhkkond on teine ja kuidagi mõnus oli ninasõõrmetesse seda kõike tõmmata.

Tegime paari tunni järel jälle ühe peatuse, sest keresse tõmmatud Tarhun tahtis nüüd oma teed minna ja mina ei kannatanud ka kaua enam.. Loodusega pole mõtet vaielda.
Peatusime selleks ettenähtud kohas, kuhu oli isegi prügikast paigutatud. Saime ka osa pahna autost minema lennutada ning mul tekkis jalasirutuseks ruumi. Kõps etendas jälle tulepesuri rolli, mina nosisin saiakest ja tee võis jätkuda. Navigaator Pirx Kõpsi telefonis näitas veel 1000 kilomeetrist rännakut... Jätkasime üksteise lõbustamist anekdootide näol.

Vahepeal vilgatasid taamal tuled ja kimasime läbi nii mõnestki asulast. Eriti toredad olid valgustatud kaljuseinad ning uuristatud maanteed, sest võis arvatagi, et miljoneid aastaid tagasi oli selle koha peal kivimite kogum ja etteruttavalt saab väita, et ka Norras ja Rootsis esines vulkaanilist kivimit, millest tuima näoga ilmselt teed läbi uuristati... Igal juhul oli seda huvitav jälgida ja kaamerasilm tabas paar võtet. Maagiliselt maagiline.

Üks eriti tavaline, samas omapärane silt jäi silma ühes kohas - Pihkuri Hotell. Ma tükk aega veel tagantjärgi mõtlesin ja arutlesin, kuniks kohale jõudis, mis selle sildiga öelda taheti. Avaldasin oma mõttekäigu ka Kõpsile ja naerulaginat oli kabiin täis. Pagana ropud soomlased, vähemalt suutsid nad jälle ühe niši luua pihkurite jaoks mõeldud hotelli näol. Pole midagi paremat ühe pihkuri jaoks, kui eraldatud soe ruum, süüa antakse takkaotsa ning terve õhtu on ainult sinu ja su käte päralt. Kuradi randmeraundiräpparid.

Kuna bussiistmel oli soe ja hubane, võtsin lonksu Tarhuni, sättisin sisse leboasendi ning silm vajus kinni ise-enesest. Lasin Kõpsil rahus sõita.

***

Oma päris mitu aega hiljem... Paganamas, enam ei mäletagi täpselt.. Aga üks paar tundi hiljem äratas Kõps ning näitas järjest kiiremini lähenevale teeviidale - "SVERIGE". Olime jõudnud Haparanda. Olime jõudnud Rootsi Soome või Soome Rootsi.. Kudapidi nüüd võtta... Parkisime end Shelli tanklasse ja jäime puhkama hetkeks.

Seal käis ka igatsorti rahvast. Enamjaolt Soome numbrimärgiga ja enamjaolt mersud. Soome noortel polnud ilmselt muud tarka reede õhtuti teha, kui hops! üle piiri Rootsi minna ja seal tanklas läbustada.

Sõime parasjagu oma kergelt liisunud lihasalatit ja tuli auto. Autost väljus terve jalgpallimeeskonna jagu rahvast, ise veel imestasime, kas see auto äkitsi hoopis kummist pole.. Ja läksid nad siis tanklasse sisse, tulid välja, Red Bulli purgid käes, jäid meil bussi ees seisma, kulistasid kogu sisu omale sisse, niiet kõrisõlm käis nagu litsimaja lift üles-alla-alla-üles. Purk lendas seejärel kauge kaarega eemale ja siis nad tõmblesid, nagu oleks just langetõve saanud sealt purgist. Fui. A ehk olengi mina juba lihtsalt liiga vanaks jäänud ja ei erutu enam sellise vaba-aja veetmise peale.

Kui need nagamannid läinud olid, tuli uus auto - sedapuhku Volvo, millel tagaots maani. Olgu etteruttavalt öeldud, et kõik autod, mida me seal nägime, tundusid lowrider'id olema, aga paraku eksisime - matsakad mammid venitasid lihtsalt autol kõhu maani.

Niisiis, tuli Volvo, jäi tankla ette ülbelt seisma, sealt väljus 2x3m tädi, kes paistis veel täitsa teismeeas olevat. Suits ees, emolik välimus ja vasakus käes KOFF'i purk. Selged pildid, Sommid peavad kuskil läheduses labrakat. Samal ajal teine osa seltskonnast käis tanklas, ilmselt millegi varusid täiendamas ja vaene Volvo-juht, tuli korra autost välja, vaatas nukralt oma autot ja läks sama nukralt rooli taha tagasi. Ilmselt oli siis kaine juht oma autoga.

Tanklast lendas väljas veel üks purjutaja, toetas oma suure joogiklaasi auto tagaotsale ning tuli tankla nurga taha, kus seisime meie, oma põie sisu tühjendama. Ta oli seal ikka oma hulk aega. Suur mees, järelikult suur põis. Ja seda ta oli ka. Kui ma siis ajaviiteks mõtlesin bussil klaasid puhtaks pesta, siis ust avades oli paras ookean bussi taha tekkinud. Haises ka samamoodi.

Aga mind see ei takistanud.

Volvo läinud, tuli selle asemele miski mersu, kust välja tuli üsna kahvatu olemisega tütarlaps, kellel riided rippusid nii nagu jumal juhatas, soeng oli säänne, nagu oleks äsja saama pealt tulnud ja ega tal need kõverad jalad ka kuigi sirgelt püsinud... Seelik oli ka üsna ülesse tõmmatud ja tüüp, kes rooli taga oli, vahtis meid päris kurja pilguga. Kui see pilk oleks tapnud, oleksime vist oma 23 korda surnud juba olnud. Ilmselgelt oli siis peale seksi sigaretipuudus ja tehti kiirkäik tanklasse. Aga meil oli sellest üsna pohlad.

Siis vaatasin Kõpsi poole, see tukkus juba magusasti, lasin ise ka saapad jalast ja tegin olemise mugavaks.

Ühel hetkel Kõps virgus ja küsis mu enesetunde kohta ning kobis siis minu asemele puhkama. Paak sai uuesti täis pandud ja meie teekond Rootsis sai jätkuda.

Päev 2.

Kuigi ma juba mainisin, et see päevade süsteem on selles päevikus üsna ähmane, siis las ta stiili mõttes jällegi olla.. Sest kesköö oli ammu möödas Eesti aja järgi ja pime ida-Rootsi avaldas oma mõjusid.

Peaks mainima ka seda, et, esmakordselt Skandinaaviasse sattununa, oli päris lihtne navigeerida. Kui teadsid enamvähem linnade nimesid, võis päris kenast hakkama saada. Väiksemate kohtade tarbeks peaks hankima endale teedekaarti ja kes päris karumustikas tahavad ära käia, need peaksid hankima kas Ovi Maps'i või TomTom'i. Meil oli antud juhul mõlemad olemas ja Nokiat võis natuke rohkem usaldada täpsuse osas, sest TomTom kippus kohati arvama, et me sõidame teest väga mööda.

Rootsi teed enam nii laiad ei olnud, nagu Soomes. Kiirteedega oli ka üsna kitsikus, kuid kohati oldi lahked ja sai mõne kilomeetri vältel ikka kahte sõidurida nautida. Kui Soomes olid maanteed 90% ulatuses valgustatud, et vahest ei pidanud kaugtulesid lausa mitu tundi lülitama, siis Rootsis valitses pilkane pimedus. Vaid asulate algused ja lõpud oli valgustatud. Samuti käis teerada üles-alla alla-üles. Aga see-eest sõidukiirus oli suurem ja me il oli päris hea tempo ülesse kruvitud. Ei saanud mina siis ju Kõpsile alla jääda. Sel ajal, kui tema põõnas, sain ka mina päris korralikku kiirust arendada.

Luleà juurest keerasime ära paremale, suunaga Arvidsjaur'i peale ning peale Arvidsjauri sain jälle rooli tagasi ulatada. Kõps vaatas juba päris erksate silmadega mulle vastu ja minul oli jällegi raskusi silmi lahti hoida.

Sellest kohast polnud enam kaugel ka Arjeplog ning polaarjoon.

Kuna meel oli ärev veel äsjasest roolimisest, siis mu unest ei tulnud eriti midagi välja. Natuke aega tukkusin ja meenutasin, mida ma pimedas Rootsis juba näinud olin. Metsad olid mehised, teed mõnusalt siledad, hästi kaunid loodusvaated, kui kuu paistis ja peegeldus järvel... Ei tahagi teada, mis siis veel valges võiks kõik nähtaval olla. Ja nii ma siis tukkusingi mõne aja ja jõudsin enne polaarjoone ületamist jälle ärgata.

Tähistatud on see joon hoiatustuledega, tõkkepuuga ning isegi oli laagriplats selleks puhuks - Camp Polarcirkeln. Igati muhe ju, tuled kaugelt maalt, kaasas telk ja padi, viskad ennast küliti ja saad nautida öötaevast.

Meil selliseks romantikaks aega polnud, tuli edasi rühkida. Jällegi sai kaameraga klõpsutatud omajagu ööpilte ning meenus hetkeks Soome, mis tõesõna, ongi 1000 järve maa. Siin, kus me olime, oli samuti veesilm iga väikese maa tagant, kuni lõpuks ükskord algas Tundra.

Tundrasse jõudsime juba, kui väljas oli valge, ma olin jälle vahepeal märkamatult unemaal käinud ja pilgutasin silmi selle lume peale, mis silma säras nii rõõmsalt.

Buss vajas ka vahepeal jälle seda kallist elunestet ja korraldasime tugevas tundratuules manuaalse tankimise. Sinna ma oma teksapüksid jätsingi.

Jõudsime peale tankimist ka veidike lumesõda pidada ning ütlesin Kõpsile, et oleks vaid Hents praegu siin, see hull läheks kohe pöördesse, nähes et "drift on maas". Peaks mainima ka, et pagana külm oli ja pagana kõva tuul, mis ei lubanud väga kaua värsket õhku ja vaadet suure ja laia lageda peal nautida. See vähenegi võttis näpud kõvaks juba. Viimased kiired klõpsud pildiaparaadiga ja minekit.

Tundra tee oli salakavalalt sinka-vonka ja läikis kahtlaselt. Kuigi bussi krõbisevad jalavarjud ei lubanud kordagi aimata jäist surmahingust, siis oma sõidukogemus lubas arvata, et küllap see teepind ikka libe oli ka.

Tundra oli värskelt läbitud, kui eikuskilt ilmus tollipunkt ja Norra piir saigi ületatud. Kui õigesti mäletan, siis Eesti aeg mu käekellal veel kehtis ja miskit seitsmendat hommikutundi ta mulle näitas. Igasugu JokkMokk'id ja Kvikkjokk'id jäid seljataha ning Norske Saltfjellet tervitas meid.

Nimi lubas arvata, et me jõuame soolaväljadele. Ilmselgelt oli tegu petukaubaga.

Junkerdali turismikeskus jäi meist maha ning järgmised mitusada kilomeetrit ei toimunud eriti miskit. Alles siis, kui Saltfjorden läbitud, algasid teetunnelid ja Bodø oli käega katsuda.

Millised vapustavad ja vaimustavad vaated algasid. Päike oli ilmselgelt meie poolel ja mööda mägiteid tõustes ja laskudes saime kaameratesse oivalisi hetki. See oli maaliline.

Johann Köler oleks ilmselt seal maalinud aasta otsa järjest.

Ja sel hetkel ma mõistsin, et need unetud ööd, mis olid ja tulevad, on täiega seda väärt, et näha fjordi tipus päikesekiiri laskumas veepinnale. Ja justkui tellitult - järgmise tipu taga ootas meid vikerkaar. Seda juhtub harva, et sa näed vikerkaare algust ja lõppu korraga. Ja veel kahte vikerkaart kõrvuti! Keegi tark kunagi teadis öelda, et vikerkaare otsas ootavat kullapott. Aga siinkohal me siiski leppisime sellega, et saime kauni looduse abiga kogemuste võrra rikkamaks ja sellest rikkusest meile piisas. Enam polnud palju jäänud ja ühel hetkel jõudsime Bodø kommuuni ning taamal oli Norra mere kaldal asuv linnake juba paistmas.

***

Linna sisse sõitmine võttis ka omajagu aega.. Ilmselgelt oli sellel linnal ka oma eeslinn, mis oli nii hajali, kui vähegi olla sai.. Majake siin, hütike seal, kuur siin, peldik seal.. Kuna maastik oli ka üpris künklik, siis polnud harvad ka juhused, kus teede ääres olid taskud tehtud, ja trepp viis künkast üles ja seal oli selline majade kobar. Mõne sellise kobara juurde viis ka täitsa tee, aga kui nüüd kõdistada ajukurdusid ja meenutada seda, et ma kõvemal talvel ei saanud Tartus Narva maantee tõusustki üles, siis see oli veel jõhkrama kaldega, millest ehk vaid eriti karm maastur üles ronib. Aga ju siis seal keegi ei kurda. Minu, kui väheteadja eestlase jaoks igatahes tundus see müstiliselt müstiline, kuidas need inimesed seal rahulikult oma igapäeva toimetusi tegid. Aga majad olid ju ilusad!

Peale sinkavonka läbimist jõudsime lõpuks majani, kus Kõpsi isa ja tema meeskond elas. Vastuvõtt kodus oli äärmiselt soe. Esimese asjana tahtsin teada, kuidas maitseb mäestiku vesi - mmm.. see viis keele alla. Kodune kaevuvesi on ka paras solk selle kõrval. Isegi Jacobsi lahustuv kohv mekkis kohvi moodi, mitte ei tekitanud keemilist reaktsiooni, nagu need lahustuvad kohvid tavaliselt mul teevad, et peale tassitäie kummutamist hakkab kõhus pidu ja tunne, et kõik on sinna peole kutsutud.

Võileiba libistades järsku ehmatasin, akna taha hüppas kass. Kollane kass. Suur kass. Sama suur peaaegu nagu minu volask. Aga siledama karvaga. Talle pidavat meeldima autode all jahutusvedelikku limpsida. Meie buss seda rõõmu õnneks ei pakkunud ja kass nõudis valjuhäälselt tuppa saamist.

Peale väikest korralikku kehakinnitust saime loa minna linna peale uudistama. Kõps, kes sõitis linnas nagu vana kala, tema jaoks polnud mingit muret, minul aga uudistamist küll. Ja nii me siis käisimegi ühes suures kaubamajas, mille nimegi ma enam ei mäleta ja mis tundus suurem, kui 10 Ülemiste keskust kokku.

Igatsorti elektroonika kauplused, riiete butiigid, ehteärid, kulinate-mulinate putkad.. Silmad võttis kirjuks ja eks norrakeelsed sildid andsid oma panuse, et prillid uduseks võtaks. Aga osa silte tundusid täitsa tuttavad ja eks needki asutused said läbi käidud.

Elektroonika kauplus oli muidugi hämmastav. Palju ilusaid vidinaid, mis uhket tehnoloogiat täis topitud. Palju kära ja palju müra. Ah et mis hinnad seal olid? Nooo... Läksime siis sülearvuti leti ette. Vaatasin, pisike netiarvuti - no need pisikesed 10" plastikust märkmikud, mida meil netbook'i nime all müüakse.. Igatahes oli seal siis pisike Asus, 10" ekraan, hinnalipik 3600NOK. No olgu peale, oleks Eesti kontekstis, siis poleks ju hinnal väga vigagi. Eriti, kuna tegu on korraliku Asusega. Aga võta näpust! Et ettekujutust saada, tuleks taskust võtta NOK - EEK kursisuhe, mis kahjuks kaks korda meie kahjuks oli, siis vana raha järgi oleks ta maksnud 7200 EEKi. Thanks, but no thanks!

Et siis lähed poodi, hinnad justkui meie kroonides, kuid õige hinna saamiseks korruta kõik kahega. Vinge! Suured plasmatelekad, mis meil maksid krooni ajal veel sinna 50 000 kanti, olid Norras sama numbriga. Ei aitäh, 6000€ teleka eest on juba liig, selle eest saaks kodumaal mitu sõitvat autot ja veel mitu varuosadeks, või siis teemasse jäädes, saaksid oma neljatoalisesse Lasnamjä igasse tuppa ja vannituppa ja peldikusse suured ekraanid. Et kui peldikus läheb laevade uputamiseks, saaksid ikka potil istudes Reporterit jälgida.

Siis käisime veel mööda korruseid ja otsisime midagi ilusat ja hingelähedast, mida koju kingituseks viia. Kui Kõps veel midagigi leidis, siis minu saagiks jäi taskumõõtu taskulamp, millega töö juures hea auto alla ringi roomata. Olge mureta, ostutšeki juba raamisin kodus ära! Ikkagi esimene ost Norras!

Ja siis käisime veel natuke ringi, ning kell hakkas näitama teist lõunatundi ja väljas hakkas hämarduma.

Oli tarvis kiirelt tagasi jõuda, et hakata bussi täis pakkima, sest arvata oligi, et seda paari tunniga kokku ei lappa. Ja nii ka oli.

Bussi ajasime ukse ette ning hakkas see asjade peale vedamine ja klapitamine. Olgu neetud need Miele insenerid, kes selle pesumasina nii raskeks projekteerisid!

Kokkuvõttes müttasime mudas ja pimedas ligi 5-6 tundi ning kogu huumor, mis selle asja juurde käis, on lihtsalt liiga hea, et seda sõnadesse panna. Mõnda asja ei saagi kirjeldada...

Parajalt läbi võttis see küll. Samas, päris hea jõusaal. Ei ole igav pommi loopimine või kangi rebimine. Ikka korralikult suured ja rasked asjad, mida ka kahekesi ägisedes vedasime, nii et junn poolenisti tagant väljas. Aga ära vedasime!

Peab jälle ütlema, et ilmaga meil ei vedanud. Norras on vist tavaline, et 24h jooksul on 10 minutit päikest, 20 minutit vihmavaba ja ülejäänud aeg ainult ladistab. Märjaks saime, kuid töökäigus eraldus niipalju soojust, et vahepeal riided kuivasid lausa seljas ära. Eriti hea oli seda kinnastest aru saada. Õhukesed kindad kuivasid maru kähku. Siinkohal tänud Raivo'le, kes mulle need uhked kindad koolis maha äris!

Ja saabuski õhtupimedus, viimased asjad said peale, buss vajutas oma tagumendi mugavalt mudasse. Kõpsil oli tükk tegu, et minema saada ja pühkis tagasilla talaga tee nii siledaks, et lausa lust oli jalutada. Buss sai ära pargitud, läksime tuppa end kasima.

Isa pani kana ahju, me tegelesime oma puhastamisega, istusime maha ja alles siis lõi selga valu, nagu keegi lohistaks raudkappi mööda selgroogu. Mitte, et ma teaks seda tunnet, aga kuna see on nii absurdne, siis ma selle võrdluseks võtsingi.

Pehme diivan ei ole vist kunagi armas olnud, kui tol õhtul.

Aga see ei takistanud meil rõõmus olemast. Kõps surfas netis ja mina surfasin netis ja saabus keha kinnitamise hetk.

Samal saabusid ka teised töölised peolt koju ja köögis läks lahti autopedede vestlusring. Siinkohal mainin ära, et seekord oli ikka juttu Autodest. Ja terve vestluse jooksul jäi ikka kõlama see, kui kehvad autod on BMW'l ja tekkis kahetsus, et Opelitest nii kergekäeliselt on loobutud.
Samuti saime kuulda nalja, kuidas Eesti mehel auto rikki läks ja odavam tuli Eestist treiler Norramaale järgi kutsuda, treileriga auto Eestisse viia, Eestist varuosad osta, Eestis ära remontida ning Norrasse tagasi sõita, kui et lasta Norras ära remontida. Masendav! Meil tuli Kõpsiga hea idee, et teeme seal töökoja, teeme poole odvaamalt, kui teised, ja me ikka supleksime raha sees kõrvuni. Nüüd on vaja ainult veidi geniaalsust, nutti, annet ja õlut, et see asi ükskord käima panna. Te ei kujuta ette, kui palju õlut kulub mõtlemisele! Issand-issand.

Aga siis saidki kõhud täis, istusime, vaatasime Eesti telekanaleid, "Päästke Willy" oli veel minuarust.. Igatahes seal üks vaalaline ujus läbi leekide ja lapsed päästeti helikopteriga...

Ja siis polnudki muud, kui Une-Kati hakkas madratsi peale meelitama ja eks ma ühel hetkel andsin kiusatusele vastu ja vedasin end ülemisele korrusele, kuhu voodi oli tehtud, ja viskasin pikali. Samal hetkel jõudsin veel mõelda, et kas ma näen und nüüd norrakeelsena või näen hoopistükkis trolle?

***

Päev 3.

Pühapäev.

Nüüd sai juba selgemalt päevi eristada, ärkasin Eesti aja järgi 9.30. Kõps, kes poole ööni veel mu kõrval telefoni piinas, tegi ka silmad lahti, sirutas-ringutas ja otsustasime minna hommikusööki luurama. Väljasõiduni oli jäänud vähem, kui paar tundi.

Peale hommikusööki luges isa veel Kõpsile teelemineku sõnad peale ja hakkas kottide autosse vedamine.

Kõps läks välja, pani bussi sooja ja tuli tuppa tagasi. Mina läksin siis oma märssidega trepist alla, vaatan, et bussil tuled põlevad, aga et diisli kohta eriti maruvaikselt käib. Jõudsin lähemale - tuktit! Seisab. Läksin siis tuppa, ise naersin, et Kõps, sa unustasid vist võtit keerata, ta vaatas mulle suurte silmadega otsa, et misasja?! Ja hakkaski see jant pihta, et buss oli ilmselgelt solvunud, et me talle 2.5 tonni nänni peale ladusime. Ükskõik, kui palju me ka ei proovinud, peale igat käivitust "ERROR 404 - TURBO NOT FOUND!".. Ehk siis miski hoidis ära selle, et turbo saaks jõudu hakata puhuma. Kuna bussil oli see häda juba eelmisel reisil välja löönud, siis alguses pidasime seda kõrgmäestiku haiguseks. Lubasime ta alpimajakesse viia jne. kuid tulutult. Mootorituli säras punaselt nagu viisnurk nõukaajal ning pöördeid üle 2300 meile ei antud.

Katsusime üle kõik vaakumvoolikud. Lõikusime, vandusime, naersime, nutsime, vandusime, ligunesime vihma käes.

Ja nii see aeg läks lennates. Kuniks peale 2 tundi mõttetut sebimist olime ikka tulemuseta, siis ohates alustasime ikkagi teekonda Helsingisse. Õhtul broneeritud laev väljus hommikul 7.30, mis tähendas, et me pidime Länsisatama väravast hiljemalt 6.59 sisse jõudma, et veel check-in läbitud saaks. See tähendas, et meil oli aega veel 16 ja pool tundi. No kamoon - kui buss laseb sul tunnis läbida ainult 75 kilomeetrit ja sedagi ideaaltingimustes, siis meil tekkis kahtlus, kas me lõunase laeva pealegi jõuame. Aga midagi pole parata. Soolapähklipakid rändasid armatuurile, Kõps veel tegi kavalalt silma, et meil läheb neid vaja.

Ja nii see kõik algas.

Linnast saime välja, algas see mägedes ronimine. Aga no mida sa ronid, kui tõusul sureb ka teise käiguga ära. Peab siiski mainima, et üliraske buss ronis ilma turbota päris kenasti. Kuna sileda maa peal kiirust eriti üle 75 ei saanudki, siis Kõps leiutas taskunoa taskust püsikiirushoidja, mis ideaalselt armatuuri ja pedaali vahele mahtus. Võtsime sisse rätsepa poosid ja kulgesime edasi. Natuke aega pidasin vastu, siis mõnus soojus ja pähklid tegid oma töö ja tudiski tuli vägisi peale. Uskumatu, kui hea toiteväärtus on soolapähklitel!

Avasin silmad, kui olime sõitnud ligi 300km ehk siis liiklesime tundras juba ja sel hetkel tuli meil mõlemal põiekas. No kohe selline, et ei kannata enam istuda. Kõps noogutas arusaadavalt, tõmbas äärde ning tükk aega elu üle mõeldes, jättis bussi seisma. Vaatas korra veel mulle otsa, et läheb paneb õhulugeja pistiku ka tagasi, millepeale mina vastasin, et ma panin selle juba alguses tagasi. Tegin pokkerinäo pähe ja tulin välja nagu boss. Ütlesin, et mulle lahtised asjad ei meeldinud ja panin tagasi. Selge, üks liigutus vähem ja läksime bussi kõrvale mõõkasid lehvitama.

Ja nüüd hakkas kino saama.

Istusime peale lühikest külmetamist ja kopsuvähi toitmist tagasi sooja bussi, Kõps võttis julguse rindu ja keeras võtit. Nii. Buss käivitus. Mootorituli kustus. Ja pöörded olid olemas! HALLO KOSMOS, HALLO MAA! SIIT ME TULEMEEEEEEEE!!!

Korraks oli meil "fuck yeah!" ja turbo, mis siiani oli tegevusetult kaasa töllerdanud, sai sellist piina, et ta vist mõne hetkega meil hõõguma hakkas.

Peale sellist juramist olime ikka megahüpersupergigarõõmsad, et mootor otsustas tööle hakata. Nüüdseks olime veelgi raisanud väärtuslikku aega ja selleks, et järelejäänud 1000km veel kuidagigi läbida, pidime hoidma vähemalt 96km/h keskmist kiirust. Mis aga omakorda tähendas,et eriti alla 120 sõita ei tohi, sest vahele pidi jääma 2 tankimist ja iga tankimine röövis meilt vähemalt 6 minutit. Oh seda põrgut, mis siis lahti läks. Kõps oli ikka täiega sillas ja mina bussil kiirust eriti alla 130 ei näinudki. Ühel hetkel teatas Kõps rõõmsalt, et ta on juba üle tunni tagasi sõitnud. Mega! Seal kus märki polnud, lasime tallagaasiga, seal, kus oli 80 märk, seal oli 120 ja 60 alas eriti alla 100 ei võtnud. Aeg oli raha, raha oli otsa saamas.

Möödus tunnike-paar, lahkusime Norrast. Teepeale jäänud kaalumisjaamast läksime ka läbi - üllatus oli suur kaalu peale sõites. Kui eelmised reisid on olnud rasked, siis ilmselt seekord tegime rekordi - 4.26 tonni koos meiega. Ma laususin seletuseks, et minu paks perse on ilmselt suuremaks läinud. Väike naerupahvak ja kaalu pealt astusime maha, näitas buss 4.10. Ikkagi liiga raske legaalse piiri jaoks. Väike peatus ning rühkisime edasi. Natuke aega hiljem olime juba Rootsi piirigi läbinud ning jõudsime Tornio'sse, kus toimus tankimine, laevade uputamine väga ultramoodsas kaubanduskeskuse peldikus. Oleks me vaid varem juba turbo tagasi saanud, oleksime veel ehk Prismassegi jõudnud. Paraku olime 2h liiga hilja kohal. 23.00 näitas kell, kui Torniost lahkusime.

Päev 4.

Vahepeal vahetus kuupäev ning bussis võtsid maad jälle negatiivsed emotsioonid, et kas me ikka jõuame õigeks ajaks. Kõps oli ilmselgelt juba väsinud (no kamoon! üle poole teekonnast ise roolida!) ning tema negatiivset vastust ma ei tahtnud üldse kuuldagi. Pealegi TomTom ja Nokia mõlemad näitasid järjest paremaid aegu. "Me jõuame! Usu mind, sõber, me jõuame!" Kõps oli valmis juba broneeringut edasi lükkama. Aga siis ta väsis, me vahetasime kohad. Ning võidusõit ajaga võis jätkuda!

Selleks hetkeks, kui mina rooli asusin, oli kohalejõudmise aeg 7.34. Ehk siis üle poole tunni oli vaja veel tagasi sõita ja minule näitas TomTom veel 404 kilomeetrit sihtpunktini.

Kõps jäi kohe magama. Minule jäi ülesanne nüüd see 404 kilomeetrit kiiresti läbida.

Algus oli paljutõotav. Kütust oli veel gramm alla poole paagi, hoidsin kiirust 110 kandis, sest nii ma leidsin, et aeg tiksub endiselt sama hooga tagasi, samal ajal säästan kütust. Paar tunnikest hiljem, Kõps korraks ringutas vasakut silma, piilus numbreid ja imestas, et tohho tillae! Mul oli ikka veel kütust ja selleks ajaks olin pea pool tundi tagasi võtnud. Kuid endiselt oli vaja vähemalt 20 minutit tagasi veel tagasi sõita, et saaks linnas ka seigelda. Arvestama pidi ju sellega ka, et Helsingi on varahommikul ilgelt kärarikas. Etteruttavalt võin öelda, et nii ka oli.

Et ausalt ära rääkida, siis ma kartsin neid Soome kiiruskaameraid, kuid hiljem kuulsin, et need 90% ajast ei töötagi, need toimivad oma süsteemi järgi, mitte nii nagu kodumaal, et kaamera iga kilomeetri takka ja 100% ajast rakendatud. Mõttetu ju. Soomes lülitakse kaamera järgi vaid siis, kui antud teelõigul kasvab ohtlikkus või toimub palju avariisid. Seega ma siiski suhtusin nendesse ettevaatlikkusega ja põrutasin vähemalt need kohad piirkiirusega läbi.

Siis hakkas kütusenäidik minu meelt mõruks tegema ja ma olin sunnitud tegema hädapeatuse, et sisse valada viimased 25 liitrit, mis meil taga veel varuks olid.
Raske südamega ohkasin ning tegin kiire arvutuse. Selleks hetkeks olin tagasi teinud nii palju, et meil jäi veel varuaega natuke. Kohale jõudmise aeg 6.51. Siiski oli kütust veel alla poole paagi ning ligi 200km veel sõita.

Tõmbasin kopsud varahommikuse Soome hõngu täis, keerasin võtit ning võistlus ajaga sai jätkuda!

Kõps, kes selle melu kestel oli magusasti und näinud, virgus ka nüüd väheke ja jälgis minu ökorallit.

"Sa saad selle kütusega hämmastavalt hästi läbi. Paremini, kui mina oleks saanud", tõdes ta reipalt. Ma võtsin seda kui komplimenti ja õnneks pimedas pole näha, kui keegi punastab. Soome kiirtee hakkas elavnema juba peale viiendat hommikutundi. Alguses vähe hõredamalt, siis läks liiklus järjest tihedamaks. Oli aru saada, et Helkkar pole enam kaugel (75 kilomeetrit oli veel jäänud). Isegi minul tuli eluvaim tagasi. No kui sa küllalt kaua monotoonselt sõidad 140 piirimail, siis tekib see nii-nimetatud teehüpnoos, et 110 tundus kohati lausa seismajäämisena.

Mõned kilomeetrid lasin veel Kõpsil puhata ja siis tegime hädapeatuse, sest oli tarvis arvutist kätte saada broneeringu number ja nüüd lasin Kõpsil ise sõita, sest Helkkar on minu jaoks veel piisavalt uus, et seal ise mitte jalus koperdada. Ütlesin ka, et kütust on veel täpselt nii palju, et parimal juhul jõuame nii, et hoiatustuli ei põle, halvemal juhul juba põleb. Etteruttavalt võin öelda, et ma olen üks kuradi hea ennustaja! Kilomeeter enne sadamaväravaid tuluke süttis! Ma olin endaga sitaks rahul.

Aga kiirtee sujus üpriski rahulikult. Kiirustajad kiirustasid, me võtsime neile sappa ja jõudsime sedasi, et meil oli veel 15 minutit sadamani. Kahjuks oli linn juba enne seitsmendat hommikutundi piisavalt rahvarikas, et me saime istuda ummikutes nagu suurlinnades valgekraedele kohane. Aga kuna me polnud valgekraed, siis meil oli sügavalt poogen. Länsisatama sildid hakkasid peagi silma ning aeg hakkas tiksuma juba ähvardavalt.

Paganama sommid olid vahepeal kõvasti teeremonti alustanud, siis sadamasse saamine oli paras kino. Me sattusime korraga sinna, kus me ei oleks pidanud olema - nimelt naaberkail. Ja meid ning laeva ähvardas küllalt lai veeriba, et bussiga mitte Hazzardi kihutajaid etendada. Ilmselt olime selle tiitli juba ilmselgelt ennist linnavahel saanud, sest kõigi pead pöördusid, kui üks valge Jumper tuimalt neist mööda lasi. Ei aidanud kaasa ka sadamas liikluse rahustamiseks ehitatud "lamavad politseinikud". Neid oli tihedalt ja need olid nii kõrged, et kui buss üle läks, siis veokonks koos talaga käis tuimalt vastu maad. Ei imesta, kui taga oli sädemetest ilutulestik.

Jäänud olid veel loetud minutid ja Kõps läks närvi, et ta ei tea, mida kõike ta ära teeb, kui me maha nüüd peaksime jääma. Samal hetkel leidsime õige tee otsa ja check-in'i jõudes jäi meil veel 1 minut varu!

Ei jätkunud mul enam sõnu ning ega polekski vist raske ära arvata, millised meie näod olid, kui me bussi ilusti B1 autodekile ära parkisime! Rahuolu oli hinges täiega. Minul hea meel, et ma suutsin õigesti arvestada nii aega, kui kiirust ja Kõps oli lihtsalt õnnelik, et kogu see jama võiduka lõpu sai.

Peale väikest hingetõmmet laeval, helistas Kõps isale. Isa muidugi arvas, et me tiksume kuskil Kesk-Soomes veel.. Isegi mina kuulsin seda imestust, kui Kõps ütles, et me oleme laeval. See oli lihtsalt müstiliselt maagiline ebareaalne kihutamine ajaga võidu, mille võitsime seekord meie. Aga ega sa saatust kaua narrida ei saa ning seegi kord polnud erand.

***

Jätan endale vabaduse kõrvale jätta sündmused laeval. Ega seda seal eriti polnudki. See koht, kus me tulles oma tagumikud istutasime, tegi keegi rasket pohmaka und ning me läksime laeva ninaossa, kus oli Sunset Bar ja vaade otse merele. Noh, umbes nagu istuda kahekorruselise bussi ülemisel korrusel eesotsas. Vägev vaatepilt.

Ja nii me seda vaadet nautides tukkuma jäimegi.

Äratus kolises taskus natuke peale üheksandat hommikutundi. Tallinna siluett paistis. Togisin Kõpsi, kuid ta vist nägi nii head und, et keeras mulle vaid selja. No heakene küll, las poiss põõnab. Niigi on vaja veel Pärnusse jõuda ja kaupa laadida...

Sadam juba väga lähedale jõudma hakkas, tonksasin teda ikka niikaua, kuni ta silmad lahti tegi. Läks temalgi sama kaua aega nagu minulgi, et aru saada, mis toimub. Ega ei olekski imestanud, kui ta oleks küsinud, et kes ma olen selline.

Pakkisime end jopedesse ja läksime autodekile. Ja siis hakkas kino-košmaar pihta.

Selgus, et bussile ei meeldi maha jahtuda, mistap ta turbo jälle ära unustas. Kitsipung selline. Kogu selle jama kestel saime esialgu süüdistada kütusefiltrit, sest juba tagasiteelgi ta kippus tõusude peal ära surema kohati, samas järgmise tõusu peal hoidis kenasti või isegi kiirendas. Nüüd aga oli mootor jälle külm ja kütusefilter soga täis. Kõps käias ja käias ja käias. Üks laevatööline tuli lähemale, Kõps jõudis vaid sosistada, et "pane tähele, kohe saame sõimata!". Õnneks oli mõistev inimene ja seekord ei pidanud ütlema "moottoripaska" vaid küsis selges eesti keeles, et milles viga. Oli tõesti mõistev ja pakkus isegi abi lükkamisel, aga kuna me ei tahtnud avaldada bussi tegelikku raskust, siis ütlesime, et täislast ja niiehknaa ei jaksa lükata. Kui maha sõiduramp tühjaks hakkas jääma, saime bussile hääle sisse ja vähemalt vaba hooga saime lõpuks rambist alla. Tere tulemast, Edgariaania! Vähemalt nüüd oli suurem peavalu möödas, oli vaja vaid tankima saada. Küll see Statoil on ikka vägev asi seal sadama juures. Jõudsime viimase kütusevaruga sinna ning busski hakkas normaalselt käima, ei koolenud vähemalt iga nurga peal maha enam. Kuid ilma turbota sõitmine jätkus ja alles kuskil poolel teel Tallinn-Pärnu, kui sai tehtud uus metsaväetamise peatus, alles siis tuli turbo jälle järgi ning ratsutamine võis alata.

Jõudsime väsinuna, kuid ometi õnnelikena Pärnusse. Ladusime kauba maha ning paar tunnikest hiljem lõppes seiklus minu jaoks Säreveres, kust me 4 õhtut tagasi alustasime.

Kokkuvõte.

Kõps, kes on juba vana kala sellel marsruudil, sõitis stabiilselt stoilise rahuga. Minu jaoks oli see seiklus esmakordne ning see vähenegi uni oli ikka täiega seda väärt. Eriti, kui jõudsime esimeses pooles Norra mäestikeni.

Mida oli uut minu jaoks?

Khm. Kas rumalat küsimust on olemas? Ilmselgelt mitte. Kõik oli minu jaoks uus juba autoga laevale sõitmise hetkest alates. Need imelised vaated, need hinnanumbrid, mida skandinaavlased kaupadele kirjutavad, need emotsioonid, mis valdasid reisi kestel. Lisaks hämmastas mind, et Norras on võimalik täitsa umbkeelsena hakkama saada. Elektroonika poes, kust me omale nänni soetasime, sai keelt oskamata ikkagi viimse mohikaanlase moel käte ja jalgade abiga selgeks tehtud, mis on meie soov. Võeti vastu ka meie Swedbanki pangakaart ja tehing võis toimuda probleemivabalt.

Samuti pole ma elu sees varem sõitnud Soome kiirteedel ega Rootsis. Mägiteed jäid Kõpsi kanda, kuid eks sealgi oleks oma kogemus jälle juurde tulnud. Ei murdnud mind ka see kauba laadimine vihmas. Ma olin küll mudane, kuid õnnelik. Ja ilmselt Kõps oli ka rahul, et sai ise ka normaalselt puhata. Minu panus sellesse sõitu oli küll tühised 800km, kuid parasjagu, et me jõudsime oma sihtpunktidesse elusate ja tervetena.

Olen selle vahva sõidu eest ülimalt tänulik Kõpsile ning loodan, et ehk see seiklus ei jäänud Vanapeerule viimaseks.

Mis aga bussi puutub, siis esimesel võimalusel vahetatakse ta võimsama vastu, sest kuigi see prantslaste 2.2 HDI on tubli mootor, siis kütusekulu ja jõu suhe jääb siiski suuremate mootorite eeliseks. Et ma ei imestaks üldse, kui Kõps varsti mõned aastad uuema bussiga juba ringi uhab. :)

Ja oligi kõik. Nii palju mul öelda oligi. Sõbrad-tuttavad näevad NäoRaamatust pildimaterjali ka, teised peavad leppima minu kirjeldusega.

M kohtub X'ga

2011-01-27T23:52:00.002+02:00

„Sorry, Porsche!“
„Sorry, AMG!“

Nende sõnadega algab 2009.a BMW reklaambuklett, mis tutvustab BMW sportlikke maastureid- X5 ja X6. Olgu siis faktiliselt öeldud, et tegemist ei ole tavaliste tänavarullijatega, vaid tipptehnikat peitvad ringrajahundid – X5 M ja X6 M, millest ehk meitemaal pole eriti midagi kuuldud, kuid mille saladuseloori olen nõus ehk veidi kergitama, kuna need masinad on suunatud justnimelt noortele julgetele, kes tahavad peale päevatööd käia kuskil raja peal end välja elamas või lihtsalt omada tipptehnikat.
Rahva hulgas on BMW M-segmendi mudelid leidnud juba ammusest ajast päris laialdast vastukaja ja heakskiitu. Isegi mikroskoopilise Eesti teedelt või garaažides võib leida nii mõnegi eksklusiivse M-mudeli. Ilmselt M3 ja M5 ei vaja tutvustamist, samuti on nähtud ka M6 mudelit ning nüüd, millest meil juttu tuleb järgnevalt – X-seeria Musklid.

Kui X'ile liita M – saame tulemuseks superlatiivides kirjeldatava objekti. Vähemasti teoorias. Mis juhtub aga praktikas?

X-seeria mudelid on BMW'l esimesed täisneliveolised M-seeria masinad, mis pakuvad kirjeldamatult suurt jõudu ja lisaks ka ilu. X6, mis on juba sünnist saati eriline – Sports Activity Coupè – sai nüüd veel endale kõik hüved, mis kaasnevad kuulsa „M“ märgiga. Teisalt, X5, oma tuntud headuses, on saanud „kõigest“ kosmeetilisi täiendusi ning muutunud veelgi maskuliinsemaks. Mõlema mudeli puhul saab rääkida headest sõiduomadustest, uutest jõudluse mõõdupuudest selles klassis ning ebatavaliselt kaunist välimusest.

X6 M

X6 M on väga eriline high-performance sõiduvahend. Kombineerides endas kõrgema istumisasendi ning väga võimsa mootori. Välimuse poolest erineb ta ka tavamudelist kõvasti – kui tavamudelil leidub mõningane musta plasti aktsent, siis M-mudelil on kõik kerevärvi – ees, taga, külgedel. See rõhutab veelgi tema sportlikku joont. Samuti on muudetud esi- ja tagastange välimust, et parendada dünaamilisi näitajaid, eelkõige tuuletakistust. Samuti on autol vähendatud kliirensit 10mm võrra. Kuigi ka juba see väike muutus tekitab tunde, et auto justkui kallistab asfaltpinda. M-versiooni tuuleklaas on veidi suurema kalde all ja veidi kumeram, eesmärgiga juhtida õhuvood sujuvamalt üle. Külgmised suunatuled meenutavad kala lõpuseid ning sealt ei puudu nikkelliistuga „M“-märk. Samuti saab M-mudel seisusekohase tegumoega 20-tollised jalavarjud. Ja üleüldse on kere värvitud kõrgläike värviga, millel mõnus selge sügav toon. Valida sai alguses vaid nelja tooni vahel – Monte Carlo sinine metallik, Vermilion Red metallik, Silver Stone hõbedane ja Deep Sea tumesinine metallik. 2010 mudeliaasta siiski lisas veel 10 värvitooni, kokku saab siis valida 14 värvitooni vahel.

Tagaosa on X6'l meelega rõhutatud. Kupee-laadne katusejoon küljel vajub sujuvalt tagaosasse, kus kohtub terava vööjoonega, mis paralleelselt teepinnaga tekitab kiilukuju. Ehk siis nii visuaalselt, kui füüsiliselt on aerodünaamika justkui paigas. Kohustuslik disainielement on ka suured õhuvõtuavad ees, kust antakse jahutust ka piduritele – tunnelid lähevad otse eesmiste pidurisadulateni, et need hiiglaslikud kettad kähkusõidul piisavalt kiirelt maha jahtuksid.

Tagaosast leiab veel madala tämbriga serenaadi laulva summuti, mis koosneb kahest kõrvuti looklevast torust ja stangest turritab välja koguni 4 toru otsa. See sümfoonia, mis sealt ikkagi kostub, on niivõrd kõrvu hellitav, et ka teises tänava otsas on selgelt aru saada, mis pöördeid see imeline V8 parasjagu mängib.

X5 M – eriline ülimuslikkus.

Esiosa on mõlemal autol identne kuni esiusteni. Siis tulevad sisse juba mudelile iseäralikud jooned. X6 jääb endiselt kupeeks, vanem vend läheb jõulisemaks.
Esiklaas tõuseb juba suurema nurga all ning külgvaates on klaas- ja metallpind kaunis harmoonias, mis väliselt pakub salongis olijatele meeldivat avarust. X5 pakub paremat avarust ka pagasile.
Ja ei puudu ka siin tagaosast 4 toru ning madalatämbriline jorin, mis nii mõnelgi ehk seelikusaba või kaabuäärt kergitab.

Jõuline ja sportlik välimus peidavad endas tegelikult küllaltki maastikusuutlikku aparatuuri. Kliirens on piisav, et näiteks maakodus läbi heina sahistada või metsas seeni taga ajada. Sama kehtib ka X6 kohta, mis ei jää oma suuremast vennast sugugi maha nii asfaldil kui asfaldi kõrval.

„M'i geenid on pärandatavad.“

Nii väidab BMW, et igast mudelist on võimalik „emm“ teha. Iseasi, kuivõrd kohane see ettevõtmine on.
M-divisjoni märgi taga peitub üldiselt kõik see hea ja parem, mis seondub juhitavuse ja jõudlusega. X-mudelite puhul saab rääkida tipptehnoloogilisest alusvankrist ja vedrustusest. Mis omakorda toodavad selles segmendis 15 eelist konkurentide ees. Need on järgmised:

Nürburgring Nordschleife ringiaeg alla 8:30
Maksimaalne külgkiirendus – arvukad stabiilsust tagavad sõlmed lubavad eriti suuri kurvikiiruseid.
0-100km/h tuleb kätte 4.7 sekundiga. Sellist numbrit ei mana ükski konkurent.
0-200km/h – 16.9 sekundit. Endiselt kõige kiirem.
Mootori karakteristika – kohene reaktsioon, lineaarne jõujoon üle terve pööretevahemiku ning rohkesti väänet ka madalatel pööretel.
Käitumine piirsituatsioonis – ülimalt stabiilne käitumine ja täpne tagasiside juhile rataste all toimuvast.
Käiguvahetus – M-Sport käigukastid on mõeldud töötama justkui ralliautol. Käiguvahetuse momendiks mootor seiskub, mis lubab kiiret käiguvahetust.
Juhitavus. M-mudelitele omane täpne juhitavus võlgneb au elektroonilistele abimeestele, mis annavad kurvist väljakiirendamisel stabiilsuse ja vastavalt kiirusele antakse roolile jäikus, et suurel kiirusel juht ei saaks teha valet liigutust.
Pidurdusteekond. Parima kiirendusega auto peab ka kõige paremini pidama saama. X5 M ja X6 M hoiavad oma segmendis kõige lühema pidurdusteekonna tiitlit.
Piduri tunnetus. Rafineeritud süsteem kindlustab täpsuse ja stabiilsuse ka ekstreemsetes oludes.
Kere vibratsioon igas sõiduolukorras on minimaalne.
36-meetri slaalom. Suurim keskmine kiirus slaalomtakistuse läbimisel.
Mootori hääl. Väljalasketorustik on täiustatud ja eriliselt häälestatud just M-mudelite jaoks, mis varieerub vaikse ja diskreetse ning jõulise ja valju vahel sõltuvalt sõidustiilist.
Kvaliteet/kujundus/väärtus. Materjalid, mida kasutatakse, on kvaliteetsed ja kvaliteetselt kokku pandud ning annavad salongile parema väljanägemise ning mugavuse võrreldes konkurentidega.
Kütusekulu. Väga väikese heitmekogusega ning madalaim kütusekulu omas segmendis, võrrelduna konkurentidega.

Mis siis teeb „emmist“ „emmi“ ?

Maastikusuutlike masinate segmendis saab välja tuua topeltturboga V-mootori, automaatse käigukasti, servotronic'u, jõujagaja, elektrooniline lõppülekanne, multilink-vedrustus koos õhkpatjade ja nivoo-amortidega. Samuti käib siia juurde elektrooniline jäikuse regulaator, elektriline stabilisaatrovarras ning nelja kolviga pidurisadulad kiiremaks seismajäämiseks. Aga see on vaid murdosa sellest, mis sellesse elutähtsasse süsteemi veel kõik kuulub.
Loomulik seegi, et kui kiirused suurenevad, muutuvad elutähtsaks just need elemendid, mis on seotud otseselt juhi ja tema ohutusega.
Mis puutub suurtesse kiirustesse, siis meeskonnatöö kere ja veermiku vahel on ülimalt oluline. Äsjaloodud M TwinPower V8 turbomootor on järgmise põlvkonna kähkusõidumootor, mis peaks tagama kiire mootori reaktsiooni, sujuvama ja pikema jõukõvera ja ülima efektiivsuse kütuse osas. Samuti omas segmendis kõige parem suhe hobujõud/liitri kohta.
Kogu see metsik jõud suunatakse ratastele läbi 6-käigulise käigukasti, millel käib käiguvahetamine süüte katkestamisega, tagades niiviisi väikseima viivituse ja parima lülitustäpsuse. Manusena on autole külge poogitud võimalikult palju elektroonilisi süsteeme. Paljud neist lubavad kasutajal endal seadistada endale sobivama sõidurežiimi. Võimalik on seadistada enda jaoks vedrustuse jäikust, rooli täpsust, käigukasti kiirust ja võimalik on läbi menüü ära keelata ka osa jõudu. See on juba tuttav süsteem M6 mudeli pealt, kus on üle mitmekümne erineva kombinatsiooni ja algajamad juhid ei pruugi leidagi seda kõige-kõigemat. Sellegipoolest on palju rõõmu ka tavaseades.
Kogenud juht saab lisaraha eest tellida enda masinale ka M-Driver paketi, mis tõstab tippkiiruse 275km/h'ni. Tehase poolt on see limiteeritud 250km/h'ni.

Interjöör

Salong tehtud ääretult mugav, kuna baasauto X5 on siiski pereautoks mõeldud. Nahkistmed on saanud sportlikumad jooned nind laias ulatuses reguleeritavad, elektriliselt muidugi. Lävepakkudelt leiab juba tuttava märgiga katted ning „M“ märgistust leiab ohtrasti ka salongis. Keskkonsoolile võib tellida ka kallist süsinikkiudu, kuigi viimistluspaketti saab tellija ise kombineerida.
Samuti on võimalik tellida lisana ka HUD (head-up display), mis kuvab värviliselt tahhomeetri, hetkel sees oleva käigu ning liikumiskiiruse. See annab mõnevõrra mugavuse, et juht näeb kiirust ka pingsalt teelt jälgides. Samuti manuaalses režiimis sõites kuvatakse käiguvahetustuluke, mis annab märku õigeaegsest käiguvahetusest.
Kahtlemata on kasutatud materjalid kallid ja kvaliteetne koosetöö annab hea üldmulje, et tegu on sportliku, ometi nii luksusliku, sõidukiga.
Ei ole jäetud tähelepanuta ka multimeediat. Lisaks navigeerimisfunktsioonile, kätkeb multimeedia endas ka DVD-mängijat, audioplaadi mängijat ja M-mudelite puhul saab rääkida tippklassi kõlaritest, mille valmistajaks on Bose või Harmann/Kardon ning mida juhib protsessor optimeerimaks helikvaliteeti. Kõlareid autos kokku 16 ja väidetav helivõimsus on 825W ning kontsertheli kvaliteeti hinnatakse samuti konkurentidest paremaks.

Mootor.

Mootor on selles autos ilmselt kõige tähtsam element, mis on uus igast otsast ja lihvitud parima lõpptulemuseni.
Endale sünnijärgselt nime saanud N63 plokk loodigi algselt uue mudeli, X6, tarbeks juba 2008-ndal aastal. M-divisjon võttis mootori enda hoolde ning sellest sündis S63. Ehk siis töömahtu endiselt 4.4 liitrit ning algne 300kW on nüüdseks topeltülelaadimisega tõstetud 408 peale.
Jah, tõsi, kuigi töömahtu on kõigest 4395 kuupsentimeetrit, siis mudeli nimi lahti kirjutatuna oleks xDrive50i. Ehk siis lihtkeeles, asetub S63 oma võimsuse poolest juba suuremate töömahtude sekka.
Selle mootori kõige suurem uuendus on see, et klassikaline gaaside liigutamine on kõrvale jäetud ja õhk liikleb hoopis vastupidiselt. Väljalasketorustik koos turbodega on asetatud mootori peale ning sisselaskekollektorid asuvad hoopis külgedel. See teeb mootori kompaktsemaks ja lubab paigutada teda väiksemasse ruumi. Samuti on suured vahejahutid asendatud – õhk ei jahuta enam õhku, vaid vedelikku ja jaheda õhu liikumine on palju lühem.
Samuti ühe uuendusena, ei ole sellel mootoril teise põlvkonna Valvetronic'ut. Valvetronic'u peamine ülesanne on sisselaskekollektoris vaakumi vähendamine, kuid kuna turbomootoril on seal rõhk, siis seda järelikult tarvis ei läinud.
Turbod on kergekaalulised ning asuvad koos katalüüsmuunduriga kahe plokikaane vahel mootori peal. Väljalaskekollektor on monoliitne ning silindripaarid on hoolikalt valitud, et maksimaalselt ära kasutada jõudu ja hoida seda terves pööretevahemikus. Samuti pidi efektiivne võimsuse kasutamine parendama kütusekulu, mis tehaseandmeil on (l/m/k) 19,3/10.8/13.9.

Konkurendid.

X-seeria Musklitele on siiani suurimad vastased ainult Mercedes-Benz ML63 AMG ja Porsche Cayenne Turbo S.

Mercedese efektne välimus on küllaltki pilkupüüdev, kuid võrdluses BMW'ga on tegu pigem lambaga hundinahas. Maastikusuutlikkuse kohta pole midagi halba öelda, hangedest murrab läbi, kinni kusagile sellega ei jää ning koormavedamisega saab edukalt hakkama. Küll aga saab kõige selle juures nuriseda keskmisest suurema kütusekulu üle, mis kombineeritud tsüklis on pea 17 liitrit 100km kohta. Võimas M-klass on turul olnud nüüdseks juba pea 5 aastat, kuid BMW uue mootoriga võrreldes on MB jäänud maha – kilehäälse V8 jõuvarud saabuvad alles kõrgetel pööretel ja tippvõimsus on vaid 375kW. Ainuke positiivne asi on ära mainitud Auto Zeitungi kolumnis, kus kiideti selle auto imelist „varrukahäält“.
Samuti varjutab muidu nii efektset autot aeglane käiguvahetus ja järeleandmatu nelivedu. Kuigi 7 käiku on nüüd juba luksus minevikus, siiski erinevate häälestusastmetega ei suudeta likvideerida uimasust ja võrrelduna BMW käigukastiga, võib käigukasti tööd mõõta kalendriga. Neliveoskeem on jagatud suhtes 40:60 ning kuna süsteem järgi ei anna, siis piirolukordades on raske ennetada ala- või ülejuhitavust. Vedrustus pole samuti palju kiita – tehasepoolt paigaldatud õhkpadjad on küll pehmed, kuid mitte mugavad ja ka suuremad kiirused ebatasasel teel tunduvad põrguliku loksumisena. Samuti ei ole Mercedese konstruktorid jätnud võimalust ESP'd välja lülitada ning see sekkub igal võimalikul hetkel. Samuti kaldub kere igal võimalikul viisil, kuna puudub stabilisaator.
Salongi viimistluskvaliteet jääb kohati lonkama, kuigi materjalid on head ja katsudes mõnusad. Samuti puuduvad salongis igasugused viited AMG'le – ei ole iseäralikku AMG nänni kuskil, puuduvad värvitoonid ning spetsiifiline nahksisu, seega tegu on pelgalt väga võimsa ML-mudeliga.
Eripära – kõige suurem mootor, 7-käiguline käigukast, kõige väiksem vääne, kõige janusem, kõige aeglasem, mõõtudelt kõige väiksem.

Porsche'lt tuleb umbes sarnane tulemus. Maasturi mõõdu annab täitsa välja, kuid kipub samuti olema janune, kuigi peaaegu BMW tulemus – keskmiselt ligi 15 liitrit 100km kohta. Cayenne on tuletatud Touaregist ja käigukastist võib leida isegi spetsiaalsed ülekanded, kuid mis rikub ära kogu lõbu, on laiad asfaldirehvid, mis mõeldud ikkagi kiireks kulgemiseks aga mitte mööda kraave ronimiseks. Võimsuse poolest ei jää Turbo S kaugele maha – kõigest 5hj vähem, kui BMW'l, aga kiirenduses kaotab kõigest murdosa. Kõik eeldused kiireks sõiduks on olemas ning veermik on Porschel häälestatud samuti pigem ringrajale, kui metsa.
Turbo S kiitleb samuti kahe turboga, kuid peale pedaali põhja löömist miskipärast tekib mõtlemispaus ning alles siis tuleb kuhjaga tõuget. Sel hetkel võib juhil tekkida mure veermiku pärast. Tiptronic-käigukast on laen VAG grupilt ja ka käiguvahetused ei ole just kõige sujuvamad.
Samuti on võlts väljalase – kuigi tagant turritab välja kaks toru kummaski ääres, on üks mulaaž. Seetõttu on ka hääl V-mootori kohta veidi toore ja sugugi mitte madalatooniga, kuigi seda ei saa suureks miinuseks lugeda. Pigem suurem miinus on keraamilised pidurid, millel puudub tundlikkus ja mille jõud sõltub töötemperatuurist.
Salongi kohta pole midagi halba ette heita, kuigi ainuke valik on tumeda ja heleda nahkpolstri vahel.
Eripära – kõige väiksem pagasiruum, kõige suurem kütusepaak, kõige suuremad rattad, kõige rohkem väänet, kõige suurem kandevõime.

Autor – Mario Läte 2k11

Väljavõte Felixi päevikust...

2011-01-17T12:12:00.000+02:00

Kallis päevik!
Minu vangistuse 859. päev. Minu vangistajad jätkuvalt loobivad mulle mingeid ümaraid karvaseid esemeid, mingi pika peenikese asja otsas ripuvad samuti needsamad ümarad objektid, kuid, mingil müstilisel kombel on see kõik nii hüpnotiseeriv, ma justkui automaatselt viskun nende suunas, jooksen neile järgi, üritan käpaga haarata...
Nad vahetpidamata nosivad punast liha, mingit vedelat lurri, samal ajal minule ja veel paarile vangile ilmselgelt toidetakse mingit kuiva kräppi. Kuigi ma alati häälekalt annan märku toidukoguse suuruse kohta, seda miskipärast ei arvestata ja nii mul kõht koguaeg tühi ongi ja koguaeg pean sööma midagi, et jõud ja sitkus säiliks... Kuigi iga 5 minuti järel on selline õõnes tunne sees ning jälle tekib ürginstinkt.

Ainus asi, mis mind hetkel tõsiselt elus hoiab, on põgenemissoov. Ma näen seda nii selgelt oma silme ees, kuidas ma jooksen uksest välja ja põgenen. Põgenen! Laia maailma. Ja veel kord oksendan paar korda suure toa vaiba peale, otse diivani ette.
Ühtlasi õnnestus mul siin neetud majas kinni püüda üks hiir. Ma raksasin tal ühe korraga pea otsast ning vedasin selle "peata ratsaniku" vangistajate jalge ette, et näidata, milleks ma tegelikult võimeline olen ja ühtlasi külvab see ehk nendesse hirmu. Aga oh ei! Selle asemel nad hoopis tegid põlastavaid märkusi, kui hea jahimees ma ikka olen ja silitasid mind. Värdjad!

Pärastpoole toimus üks kogunemine teiste kahejalgsete kaasosalistega. Mind pandi selleks ajaks üksikkongi kinni. Ma siiski ukse alt kuulsin hääli ja tundsin seda hõrku, magusat toidu lõhna, kuid see jäi püüdmatuks. Alles pärast kuulsin, et minu eraldamine oli seotud "allergiaga". Ma pean nüüd teada saama, mis see tähendab ja kuidas ma saan seda enda kasuks pöörata...

Täna mul peaaegu õnnestus üks vangistajatest rajalt maha võtta - nimelt ma ootasin hetke, mil ta kõnnib minu söögikausi poole, siis ma hakkasin kiirest ja tihedalt ümber jalgade ja jalgade vahelt jooksma. Peab seda üritust kordama, aga sedapuhku siis prooviks seda trepil.

Ma olen nüüdseks üsna veendunud, et teised vangistajad on parajalt libedad sellid ja nuhid. Koerale on antud mingit sorti eriõigused - ta lastakse regulaarselt vabadusse ja minu jaoks senimaani arusaamatu, miks ta tahab nii väga alati tagasi tulla.. Vist on veel alaarenenud.
Samuti lind, kes elab üleval korrusel, on kindlasti informaator. Ma jälgin igat tema liigutust ja ta suhtleb liigagi tihti mu vangistajatega ning ma olen kindel, et ta kannab ette kõik minu käimised ja tegemised. Mu valvurid on kasutusse võtnud karmimad meetmed ja pannud ta puuri, kus ta on ohutus kohas. No praeguseks...
Ja mu vangistaja võttis mu sülle ja silitas mind ja mul oli nii hea olla..... Värdjas!

NURRRRRRRRR........

Temake...

2011-01-04T00:25:00.000+02:00

.... Ma vaatasin, kuidas Temake magab. See on taevalik. Kell on juba kaugelt üle südaöö, silm hästi ei seleta, vist näitas juba seitsmendama hommikutunni poole. Temake ei tea, et ma üleval olen. Ta ei oska seda aimatagi. Aga ma olen ärkvel, ma olen õnnelik. Tõusen istukile, taevakaarel kergelt hahetab, õhk tundub välimuse järgi karge, kuid minul on teki all hea soe. Kuum keha on kõrval. Temake on justkui aku, mis minult soojuse endasse võtab. See on imeline.
Täiesti uskumatu on see tunne, kui ma vaatan Temakest - pea on kergelt ära pööratud, teise korruse laevalgusti kuma peegeldub ta näolt... Ma vaatan Temakest lähemalt. Ma tunnen Ta lõhna. Ma vaatan, kuidas valgus murdub vaikuses tuhandeks killuks ja sajab pärlitena taas Tema palgele..
Ma silitan Temakest vaikselt, vaikselt. Ma ei taha häirida Tema rahu, kuid kiusatus on suur, et sellele vastu panna. Ma libistan oma sõrmedega üle Tema põskede, üle armsa lõuajoone, mööda kaela allapoole.. Käsi libiseb teki all üle Tema vallatute kurvide, mööda kõhtu ikka allapoole.... Hetkeks käsi peatub ja süda teeb oma tööd - pumpab verd sinna, kuhu vaja. On tarvis üht adrenaliinisööstu.

Käsi liigub üles. Vaikselt Tema särgi alla. Üle vallatute kurvide, taaskord maandub sinna, kus on kõige pehmem. Ja Temake viibib ikka unemaal.
Ja ma vaatan Teda uuesti.
Libistan oma kuumi huuli tasakesi üle Tema lauba... Ja käsi endiselt puhkamas pehme rinna peal, ma laskun Tema kõrvale. Ma sätin Tema juukseid ning kohendan tekki ning põimin oma jalad Tema omadega ühte..
Ja Tema endiselt ei aima...
Ma võtan Temast tasahilju kõvasti kinni, hoides justkui väike laps suurt kommikotti, ma tasakesi naeratan ja tunnen jälle seda sooja armastuseleeki oma südames, mille sütitas säde kahe silmapaari vahel kõigest veidi aega tagasi... See kaunis säde, mille tõi ingel paljajalu läbi lume. See, mis ei pane sind hoolima külmast ja kurjast.. See, mis su tuju rõõmsaks teeb, kui oled oma inglist kaugel...
Jah, hea meelega saadaksin ma mõne ingli Temakest valvama, kuid ma kipun unustama, et inglid ei üksteist valvata saa...
Ma olen õnnelik, et mul oled just Sina, ka siis, kui ma viibin Sinust kaugel, oled Sina mul lähedal. Minu jõuluime.

Ja niimoodi mõtiskledes, fantaseerides, ma vaatan veelkord Temakese puhkavat palet ning panen oma pea Tema pea kõrvale padjale, et anda edasi seda südamesoojust, mida Tema nii väga vajab ning hoida Teda igavesti oma südames.
Ning mõned hetked hiljem, kui olen jõudnud endamisi naeratada, ma ühinen Temaga unenägudes...

Ma Armastan Sind. Armastan Sind. Sind. Armastan. Ma...

Semestri lõpp ja praks..

2010-12-05T15:11:00.000+02:00

Mina olen M. ja mul on tähelepanuvajadus..
Pole tükk aega olnud mahti miskit tarka kirjutada.. Elu on viimasel ajal kiire olnud. Seda igas mõttes.
No ilmselt esimese asjana tuleks ära mainida ikka põhimine - koolkoolkool... :D
Semestri lõpp oli suhteliselt stressirohke - kas ikka saavad hinded sisse, kas hinded on positiivsed.. Noh, see mure on vist lahendatud - keskmise hindega 5.0 :)
Eks seda jooksmist ja siplemist oli, nagu mustlasel, kes omal ajal mädasse kinni jäi ja klišeeks sai. Ei saa öelda, et ma rahul ei ole, täpselt see, mida ma alati tahtnud olen - teha seda, mis mulle väga meeldib. Ja jällegi jõuan tõdemuseni, et see otsus oleks võinud sündida juba umbestäpselt 7 aastat tagasi. Ehk oleksin juba olnud kusagil omadega, kasvõi poole mäe peal... Ei tohi nuriseda - when life gives you lemons, make lemonade or throw them fuck out!
Siis saabuski lõpuks viimane nädal, kui algas otsade kokkutõmbamine, asjade kokkusättimine, peavalu, ja takkaotsa midagi väga erilist ja kaunist, mida poleks unes ka osanud arvata. :)

Poisid meil olid suhteliselt rahutud juba, pinge langeb, tahaks teha miskit... Aga mida? Noh, eks siis tehti pummelung, seda kahjuks või õnneks mitu õhtut jutti. Ei saanud nad õigupoolest veel ühte silmaluukigi lahti, kui juba jälle pudel suu äärde tõusis ja jälle järgmise hommikuni ringi maurati. Viimasel õhtul läksid poisid välja, selleks käidi šoppamas, auto topiti paksult õlut ja viina täis ja nii nad kadusid.. Mind see väga ei kõigutanud, ma viibisin sel hetkel teises kohas. Küll aga oli öösel kuulda, kui läks lahti tramburai.
Kell võis näidata juba miskit teist hommikutundi (poolunine silm võis veidi valetada), kui matsuga löödi kinni ühika välisuks ja märul hakkas pihta. Käidi ja prõmmiti läbi kõik uksed, ühe mehe toauks lendas lausa koos piitadega, ning seejärel korraldati pasteerimisorgia, et kui ma järgmisel hommikul teisele korrusele kõplasin, siis avanes kohutav kaoslik vaatepilt. Justkui oleks Nigeeria näljahädalised üle käinud. Samuti üks mees käis ja otsis oma saapaid taga.. No nii kasti annab end vist panna, et enam ei mäleta absoluutselt, kuhu jäid kamassid.. No igatahes valelt korruselt käis ta neid otsimas. :)
Kuna pidin juba eelmisel õhtul oma toavõtme loovutama komale, siis viibisin üleüldse teises toas ja see jäi mul märkamata, millal selle rüsina sees Hentsi voodi üles korrusele rändas, et kui ta hommikul alla tuli ja mu tuppa lasi, siis vaatasin, et WTF, voodi ka läinud.. Ahjaa, kas ma juba mainisin, et eelmisel õhtul lõhuti mu voodi totaalselt ära? Urmz tuli ja toetas oma suure tagumendi mu voodi nukale ja polnudki palju vaja - järgnes kõva ragin ja voodi oli ühe nurgaga põrandal. Ma olen enam kui kindel, et kiikvoodis keegi magada ei oleks tahtnud niivõinaa.
Siis algaski haavade lappimine - kes ärkas tuumapohmelliga, kes ei ärganud üldse.. Vähemalt mitte hommikul. Olin abiks ja tõime Hentsi auto ära, mis seisis teise õppemaja ees, kõrval oli ka Kõpsi "bõmvõ" ning autode ümber ilusa järjepideva ringina kollane lumi ja tsinkmetallist korgid, teadagi, mis seal sündis - pudelist manustatav kraam töödeldi ümber looduslikuks väetiseks. :)
Puhusime siis autole hääle sisse ning tegin vanade aegade meenutuseks ühe tiiru ümber kooli.. Peab ütlema et päris äge oli vahelduseks RWD'ga lume sees hullata.
Seejärel vutavuta tagasi dormi, asjad miuhmauh auto kuuti, jooksujalu sai käidud veel inglise keele tunnis ning siis jooksuga tagasi ühikasse ja ei läinudki enam palju aega mööda, kui pisarsilmil uksest välja astusin. See ei olnud nii rõõmus pisar, kui see, mis Ferru mootori häält kuuldes oli... Aga siiski liigutav hetk. Vähemalt lohutan end sellega, et juba veebruaris seiklus taas jätkub..

Mis siis vahepeal sündinud on?

Juba teist nädalat olen kodus, käin usinalt seal, kus ma käima pean - praktikal. Esimene nädal mind ära ei kohutanud, ütleme nii, et ootuspärane - teha lubatakse piisavalt. Kuigi esimest korda, kui riided selga tõmbasin ja tekkis kartus, et esmakursuslane mõnitust kuulma hakkab, siis juhtus vastupidine. Mind võeti hästi vastu ja küsiti isegi arvamust osade asjade kohta. Tekkis uhke tunne. Nii ma siis saingi endale Mardi, kes mind kohe üht nelivedust bemmi hooldama pani. Igati uhke oli seista ja härdalt paitada autot, mis maksab uuest peast ligi 2 milli.
Kuulates teisi, kes on esimesed päevad ainult koristada ja muud jura teha saanud siis peaksin vist isegi õnnelik olema. :)
Inimesi on küll igat sorti, sellest ma olen nüüd aru saanud, miskipärast need, kellel on suured uhked maasturid, on ülbemad. Ühes autos hoomasin isegi kurikat laes ning vastava riigi tähistusi. Kuulu järgi olevat ta kellelegi maanteel tagant sisse kütnud ning siis seejärel haaranud oma kurika ja teisele mehele turpi kütnud, et too julges pidurdada. Milline ebaõnn, kui hommikul lähed tööle, teed hädapidurduse ja mingi ahv sõidab sajaga selga ning tuleb annab lõuga ka veel. :D Aga elu ongi seiklus ju. Kuigi mina vähemasti eelistan tööle minna ja koju tagasi jõuda ikka terve nahaga. Aga noh, Georgi lint ütleb kõik.
Samuti on olemas sellise mentaliteediga inimesed - mul on pappi, ma nõuan.
Ehk siis, kuigi su autol pole näiteks eelsoojendit küljes, siis inimene helistab hommikul kell 8 juba, et "õu neegrid, mu tutikas Seitsmesajane ei lähe külmaga käima, vist on Webasto katki.. Tehke korda, rsk".. Noh, ja jõuab see Seitsmesajane meile, mis selgub - Webastot pole sellele autole kunagi pandudki. Ehk siis inimene kujutas jälle ette, selle 1.5 milku eest, mis ta auto alla ladus, sai ta kõik eluks mugavad lisad.. Aga noh, jõle hea on ju telefon haarata ja kõigil nägu täis sõimata selle eest, et naine õhtul kätte ei andnud. :)
See on sellise elu üks paratamatu osa, kuigi tõmmates paralleele eelnevaga, siis sinise propelleriga autode omanikud on ikkagi rohkem rahul, kui näiteks mõne jaapanlase või VAGi omanikud. Nad ei kurda eriti millegi üle ning kõik on nende jaoks loomulik. Et kui juhtub, et auto tuleb just hooldusest ja viskab mootoritule ikka põlema, siis nad ei karju, vaid ootavad rahulikult, millal korda tehakse. Toyota omanik suudab eelnevalt tuhat korda kisada, karjuda, isegi Tarbijakaitsega ähvardada, sest Toyota tootis nii kehva auto, et esimese külmaga külmus tagaluuk kinni, kuna omanik pesi päevake varem autot ning jättis tihendid ja asjad õlitamata. Muidugi, alati on tootja selles süüdi, eksole. :D
Vähemalt hetkel olen rahul, kõik sujub.

Ja siinkohal tervitused kõige kallimale. :)

Maalo ja kakao kakofoonia.

2010-10-07T23:43:00.001+03:00

Kell on juba.. eeem... hilja õhtul.. Kuulan makilindilt Stingi tütre esituses üht lugu, mida on natuke "tuunitud" ja polegi nii paha..
Otsustasin siis olla tubli jälle üle tüki aja ning oma laguneva mehaanika kiuste, läksin trenni tegema. Need kuramuse teravad lauanurgad seal koolimajas ma siiski ära "tuunin", sest nagu näha, neist eriti kasu ei ole, peale selle, et rebestavad su uusi äsjaostetud pükse, millega sa tahtsid just klassiõele muljet avaldada, kuna need teevad su riista suuremaks, kui tegelikult on ning see, et nende otsa on vägagi meeldiv koperdada ja saada kauamängiv trauma, minu puhul siis peaaegu terve nädal.. Ei ei, mul ei ole selliseid "pikendavaid" pükse, pole lihtsalt tarvis, pigem just see, et teksadega on valus millegi terava otsa sattuda... Ja nii ma siis mänguhoos panin täie lauluga mauhti! lauanurga otsa oma põlvega... Nüüd, peale lugematu hulga aega hiljem ma saan juba normaalselt ringi tuterdada, kuid nüüd on uus häda - F1. Noh, lahkama ma seda asja ei hakka, kes teab, see teab. olgu vihjeks öeldud higi kanni vahel ja sellega käimine... Nüüd on tõesti selline tunne, et keegi on öösel näpu pistnud sinna, kuhu seda vaja ei ole.. Ehk siis saamislugu sai alguse sellest, et kursavend viitsis 3km kauguselt siia sportida ja siis leidsime veel kompanjone ja läksime sportima. Olgu see siis Välguklubi esimene spordipäev. :)
Kuigi jooksma minnes oli selge, et teeme paar kiriet raksu spordisaalis ja siis edasi jõusaali kangutama, kuid... Andsime endast parima, kuid välja kukkus nagu tavaliselt. :D Ehk siis jooksmine tõmbas korraks kopsu kinni, vigane põlv andis endast märku ning toaukse võti kippus koguaeg märjast pihust ära libisema, kuniks ma ta tuugalt ümber randme tõmbasin.
Kiiremad ringid möödas, läksime spordisaali piiluma ukse peale, et kus siis need higised noored neiud on.. Aga tutkit Vasja! Tühjus! mis seal ikka, võtsime pallid (mitte enda omad) pihku ja platsile.. Kuskilt ilmusid välja 2 väga noort neiukest võrkpalliga ja siis tegiime 3:3 mängu, ja nii see rahvas aina kogunes ja kogunes.. Lõpuks oli juba meeskond 8 inimest .. Aga selle peale olin ma juba parajalt märg.. urrr.. ja tühi kõht hakkas endast järjest rohkem märku andma ja siis ma peale mitmesetmendat tundi andsin alla, sport võitis seekord. Ja tegin sammud ühika poole, kus terendas silme ees juba kuum dušš ja soe makaroniroog.
Andy ja Raivz tulid ka koos minuga ära, Kaits jäi veel naistega hullama.. Õige kauaks jäi, peaks mainima. :D
Sai siis tuppa tuldud, voodi peale istutud, iluprotseduurid tehtud, vaatasin,et ohoo, peeglist vaatab päris ponks poiss vastu.. ja jäin rahulolevalt voodi peale viltu sätitud padjale lösutama ning hakkasin arvutist vaatama Jeff Dunhami stand-up comedy't.. 3 täispikka filmi, väärt vaatamist kindla peale.. Ja siis tulin mõttele, et ohoo, hakkaks kakaod tegema.
Niisiis, kakao.. My new best friend. Kuna kohvi on viimasel ajal perse valutama pannud, siis ma mõtlesin väikese vahelduse peale ja nädala sees saigi selle tarbeks toodud poest pakk piima... Tegin siis seekord labasema variandi, kuid.. Olles endiselt läbi nagu lõunanaabrite rahatäht, siis ma vaatan seda segadust oma laua peal - avatud piimapakk, avatud kakaopakend ning tassi sees piim.. Kuna mul kruusid on kõik kas kõrvadeta või lihtsalt ilma katkised, siis seekord läks espressoklaas koos piimaga ahju.. No muidugi suutsin juba enne valamistoiminguid paki maha pillata ja laud sai piimaseks.. Või piim lauaseks.. Võtke kuidas tahate.. Igatahes pidin välja otsima hunniku kaltsu, et seda jama likvideerima hakata...
Sain vaevalt laua puhtaks, kukkus kakaopulber ümber.. Nu bljät. Hakkasin siis seda laua pealt noaga maha kaapima. Õnneks kasutatav kraam, mina ei nurise.
Panin siis lõpuks piima mikrouuni, aeg peale ning ise piilusin msni aegajalt, kas ehk on seal miskit elu tekkinud vahepeal - noup, endiselt vaikus igatepidi. Sõbranna mahitab mind Pärnusse 2 Staadioni jooksule, kuid praegu oma valutava põlve ja persega vist väga kaugele ei jõua, kuigi see 5km on parasjagu soojaks joosta end. :D EGOLAKS... :D
Eks näis..
Vahepeal tegi uun juba piiiiiiiiiiks ja võtsin klaasi kapist välja, jaiks! tuline oli va raibe.. Ja siis kui kallasin pulbri sisse ja hakkasin segama, siis loooomulikult pidi osa pulbrit jälle üle ääre lendama ja klaviatuur muutus ka korraks täitsa pruuniks. Ei ole midagi, mida tolmuimeja ei aita, kuid paraku aitas ta ka kahel klahvil minema minna ja eks ma siis veetsin veel veerand tundi oma tolmuimeja kallal, et kätte saada need jumpstükid, muidu ma hetkel kirjutaks seda teksti ilma I ja N täheta. :D
Aga esimene lonks oli justkui taevalik kingitus, siiski on üks asi parem veel, kuid jätan nimetamata, muidu tuleb pärast kommentaaridesse igast kahtlast teksti. See harmoonia killis ära selle kakofoonia, mis selle valmistamisega ette tuli.. Elan üle.
Kakao on hea, tuju on hea, uni on veel heam ja nüüd ma siis kõrvetatud näppudega tipin viimased read ning lähen unenägusid vaatama.. Täna lubati 3D graafikas..
;)

Ühikaelu jätkub, kokkuvõtted.

2010-09-18T16:25:00.000+03:00

Nonnehh..
Nüüd siis juba tükimat aega maitsnud ühikaroti elu, mis btw ei maitse sugugi nagu saia peal oleks mesi.. Pigem nagu Vene põrgu, kus pead iga päev sööma 2 ämbritäit sitta.. Aga minu ja meie õnneks, on nagu Vene põrgus ikka, küll on sitt otsas ja küll on ämbrid ära varastatud...

Eelnevalt on põgusalt olnud juttu sellest, mis elu meid ÜE. nr.3 katuse all ootas, nüüd oleks aeg natuke rääkida inimestest, kes on mu ümber..
see ütelus pidavat paika, et igas seltskonnas on oma must lammas.. Võimalik, et neid on lausa 2..
Esimese septembri motsioone uuesti mälus tagasi keerates, siis peaksin ilmselt alustama algusest...Noh, nii vähemasti teeks Agu Sihvka oma tagasihoidliku maneeriga..

1. septembri hommik, kui olin just üle elanud esimese öö Ühiselamus nr.3, algas üsna meeldivalt. Kui välja arvata see juustu ja seksi hais, mille eelmised asunikud sinna jätnud olid... Peale väikest turgutust siis asusime siis toanaabriga end ilusaks sättima.. Noh, naiste jaoks peab ilus välja nägema ju.. Hahaa.
Esimene tund pidi olema kursusejuhataja tund, mis pidi siis olema niiöelda tutvustav sissejuhatus sellesse, mis hakkab ees ootama.. Peaukse juures oleva stendi pealt leidsin omale vajalikud numbrid üles ja hakkasin juba tuttavat treppi mõõtma..
Klassis oli umbestäpselt koos minuga 15 inimest.. Kuna NäoRaamat on tore asi, siis vähemalt sissevõetute nimekirja järgi oli lihtne nimesid sisse toksida ja vaadata, kes on kes.. Meeldiva üllatusena tuli see, et 2 naisolevuse asemel oli neid 3...
Poisid olid kohe suht sõbralikud, suht koheselt saime jutu peale ja sõbralik koostöö võis alata. Meil on siis kursusel üks itimees, 2 õppinud kokka, üks laevamehaanik, üks professionaalne suusataja, üks õppinud sosssepp ehitaja ning neiud soovisid rohkem teada autodest.. Ülejäänutest pole veel suutnud väga sotti saada, enamik on tulnud otse keskkoolist ning väljalaske aastad jäävad 89 ja 91 vahele, mistap tunnen ma end veidi vanana, kuid kuna korra on pakutud juba 19, siis noh, kõik polegi veel läbi ju...
Oma arvamust olen pidanud korduvalt muutma mõningate suhtes.. Nooh, lohutuseks, kes lugema juhtub, et ikka paremuse poole. Alguses arvasin, et tulevad kokku rullnokad, keda huvitavad ainult, kuidas sportsummutit teha ning kuidas puust kolbi teha ja kuidas ketsi lasta tibide ees, samal ajal ise rooli taga burksi nosides.. Reaalsuses on meil viisakad noormehed, enamikul on siiski ettekujutus mida auto endas sisaldab, keegi ei hakka summutisse auke puurima, et häält isasemaks saada ja keegi ei hakka õhuvõtust liiva sisse kallama, et sedasi koldeid lihvida seestpoolt..
Kursus on meil üldiselt äge.. Nalja on nabani päevast päeva. kui jätta välja fakt, et reedesed päevad on suht üheülbalised ja ainuke põnevus on see, kui lähed joonistustunnist ühika poole ja hobumajanduse tüdrukud sulle üle palkaia kelmikalt naeratavad.. It's just like walking on a catwalk.. All eyes are on you.. Siiani pole peale "tere" julenud miskit öelda..
Nalja all siis mõtlesin tegelikult seda, et kui keskkooli ajast kangastub selline olukord, kus isegi omaette muiet loeti pinginaabriga suhtlemiseks ja karistuseks oli kodune lisaülesanne, siis siin on asi vastupidi.. Pigem ootavad õppejõud just suhtlemist ja asjakohased kommentaarid on alati oodatud. Samuti ei saa keegi vastu pead, kui naabriga arutad, kuidas Opelil vahetatakse klapisääretihendeid või millises esinduses on naismehaanikud.. :) Üle mitme-setme aasta on koolis fun! Pole absoluutselt miskit vaenulikku pinget. Tunnid lähevad kui lennates ja füüsika on jälle armsaks saanud.. Või annab mulle innustust kiitused, noh, kes neid ei tahaks, olgem ausad.. :) Pikk pai ja soe sõna aitavad ilmselt enam, kui see, et sind mõnitatakse tunnist tundi ja öeldakse, kui loll sa oled..
Nii aga nüüd on teema läinud veidi rappa.. Pidin ju siiski oma kaaslastest juttu tegema.. Meil on tegijad poisid, peaks üldiselt mainima.. Sai isegi väike foorum tekitatud, adminn Andy käest peab küsima, kui suureks seda kommuuni ajada võib.. Ega internet ka kummist ole ju.. Minugi sõnad võtavad olulist ruumi ära niigi vähenevast kogumist.. Kuid sellegipoolest oleks äge mingi traditsioon käima lükata, et näituseks käia oma kursusega kasvõi koos kuskil bowlingus regulaarselt..
Juba mainisin, et me oleme tegijad.. Jah, kes on suutnud millegagi ikka juba hakkama saada, olgu see siis kas vana auto üles putitamine, luhta läinud abielu või siis sihitult siiani läbi elu liuelnud ja kooli tulnud vaid kellegi mahitusel, et muidu vanaema jätab pärandusest ilma.. Ma leian, et peaks koolis käima ikka eelkõige enda pärast.. Nagu üks neiu, kes just lõpetas hobuste majandamise samas koolis ja nagu näha, siis ei vii ka kõrge haritus kuhugi - isegi kunagised EMÜlased istuvad kodus, koristavad peldikuid või õpivad juba muud asja, kuna oma erialaselt tööd lihtsalt polegi siin Banaanias. Sama lugu kehtib ka meie lõbusate kokapoiste kohta, kes ootasid oma valget laeva.. Ning alles 1.septmebri eelõhtul said tööpakkumise laevale.. Epic career fail.. Aga no vähemalt poisse huvitab tehnika ja õpivad ikka midagi kasulikku edasi.
Ja kuna enamik meie kursusest on ka minu korrusel, siis tundideväline sotsiaalelu lokkab täie rauaga. Küll istume kellegi toas ninapidi koos, räägime anekaid, räpaseid lugusid, vaatame liikuvaid naisi pildimasinast, piilume plikasid akna pealt või käime koos jõusaalis raskusi kangutamas, staadionil jooksmas, jne. Huumoripuudust meil koridori peal igatahes pole.. Kui nüüd välja jätta koma, kes ikka käib ja hoolitseb, et meil oleksid käed teki peal ja tuled kustus. Turvamehe ideest ma pole siiani aru saanud.. Tüüp sõidab lihtsalt ümber kampuse, teeb autos suitsu, jätab maha konid, mida MEIE peame koguaeg ära kraamima ja siis muudkui kitub meie peale, et näe-näe, tuba 29 ikka tuli põleb peale keskööd.. Õnneks käib toa uks lukku ja salaja hiilime plikade juurde kaarte mängima.. Mis toobki meid järgmise punkti juurde - NAISED.
Ennevanasti olla olnud selles ühikas bordu-elu.. Mehed ja naised segamini.. Tegelikult vist olnud igas ühikas, kuniks siis otsustati üks ära remontida euronõuete järgi ja siis tehtud see puhtalt naiste omaks. Niiet, kui ma oma nina ukse vahelt sisse pistsin, siis sain juba nagu tuppa pissinud kass, et mida ma otsin sellest majast.. No daaa, naisi loomulikult!
Meie korrusel, kohe minu toa vastas on kaks vahvat neidu, kuulu järgi viimasel kursusel põllumajandajad.. Igati toredad, isegi saia küpsetasid meile hommikuks. Vedasid meid ka ühel sumedal õhtul õunaraksu, kuid paraku taliõunad veel na hapud nosimiseks, kuid kuda sa ütled ära, kui see sulle ilusate suurte silmadega ulatatakse.. See oli ühtlasi ka see kord, kui üks nende kursaõde üritas vist külge lüüa, kuid kui teada sai, kes ma olen, kust tulen, mida õpin ja kui vana olen, mind otsekohe maha kandis ja minema jooksis.. :) Aga jah, ses suhtes on meil toanaabriga vedanud...
Ja endiselt teised kutid küsivad minult - seleta ära fenomen, et miks naised sulle end lausa külge kleebivad, et milles on keiss.. Ma ei oska nagu miskit vastata, kehitan õlgu ja sügan keelega kulmu..
Teistel korrustel on veel naisi, kuigi jah, neid ei peaks tegelikult siin üldse olema, vähemalt nii koma meile seletas, kuid kuna naistemaja on juba ülerahvastatud, siis poisid peavad leppima.. :D Ofkoors, kuidas siis teisiti? Meie ju külalislahkus ise. :)
Aga siiani pole veel päriselt kõigiga päris sõbraks saanud. Eriti üks neiu meie kursalt, kes on sama müstiline nagu kuuvarjutus ning teda näeb osades tundides samuti kuni lõunani, siis on tool jälle tühi.. Ta küll kuulab poiste jutte pealt, kuid sõnagi sekka ei ütle, seevastu teised 2 neidu on agarad, Rellul on isegi auto, mille kallal ta juba näppu harjutab. :P
Peaks miski tutvumisõhtu-laadse ürituse orgunnima, saab ehk ka need vaiksed hiired rääkima... Meile tuli ka üks uus poiss, kes samuti eriti midagi kaasa ei räägi, kuid poisis paistab potentsiaali olevat, et ilmselt sama teema nagu mul esimene kord oli, et huvitav, kui kergesti omaks võetakse... Samas meil on nii vahvad inimesed koos, et oleks patt jätta kampa löömata..
Niiet seekordsed tervitused lähevadki siis Andy'le, Urmole ja Villule, Kaidole ning toanaaber Henry'le "üle-tänava" Merkale ja Kerlile :D (aka ÜE nr.3 Pornoparunid) :D

Seeniori teine koolinädal..

2010-09-08T00:01:00.002+03:00

Nonneehh..

Võtame siis ette teise koolinädala.
Et kõik ausalt ära rääkida, siis alguse sai see juba pühapäeva hommikul.
Ärkasin tegelikult suht hilja, või noh, päris kell 5 ei ärganud, et minna lauta lehma lüpsma, kuid kell 9 on selline paras minu jaoks. Sirutasin oma kanged jalad teki alt välja, sügasin silmi, seejärel vaatasin kassiga tõtt. Oli teine mu öökapi peale ennast sisse sättinud mugavalt ja pervas mind, kui ma teki alt tõusin. Vastik pervo.
Hommikused toimingud tehtud, läksin poodi.
Tuli mõte, et teeks saiakesi ühikasse kaasa. Kuna mälusopist ujus üles uuesti pilt pommivarjendi-laadsest köögist, siis tuli hetkeks külmavärin ning läksin taigna riiuli ette. Tuli isu kaneelisaiade järgi. Seda enam, et pole enne teinud..Helistasin kiirelt ka toanaabrile, et kas külmkapi värk on jõus.. Oli. Sai siis kiirelt krabatud ka piimatooteid..
Vajalikud osised olemas, kiire kassa ning padavai koju. Võtsin esivanema käekõrvale ning hakkasime voolima, rullima, tampima, laduma, lakkima.. Selle käigus ei puudnud ka kukkumised, lödistamised ning vandesõnad. Aga olgem ausad, mina, kelle kokaoskus siiani piirdub kohupiimakoogi, muffinite, kreemide ja iirise keetmisega, siis kaneelisai oli midagi uut. Said päris head. Pea pooled said kohe kõhtu topitud, siis avastasin, et ei kurat! Peab ikka õhtuks ka jätma.
Niisiis, ootasin pikisilmi õhtut, mil toanaaber oma valge unelmaga kohale veereb ning oodatud kõne ei viibinudki kaua. Kähku pakid kokku ning Sirku juurde jooksu. Mul oli oma 40kg kraami seljas, jooksed nagu templielevant.. Eem, higistasin ka umbes sama palju. Aga siis võis sõit alata.
Esimene sihtpunkt Olustvere. Valge unelm oli piripardani täis topitud, mina ja Henri ees, sõbrapoiss veel taga oma arvutikasti silitamas, et midagi ei juhtuks. Viljandi maantee kulges suht motsioonitult, kui välja arvata, et vaene Lada 1.2-liitrine sai 140km/h sisse. Erutav.
Viljandi sai läbitud suht iisilt, endiselt vedrud viimase vindi peal, võtsime rehvide kiunudes mõned pöörded ning juba linnast välja Olustvere poole.. Ei saanudki väga kaugele, kui Karksi ristis meie ees sõtinud Audi 80 sai kitsega lähemalt tuttavaks. Vaatepilt oli mega. Kits lendas nagu põhukott üle auto ja meie ette maha.
Rehvid said peaaegu kanti pidurdatud, südamed põksumas nagu naabrimehe vana Belarus - tugevalt ja peaaegu seisma jäämas. Tõmbasime ka siis kõrvale. Õnneks audimehel vedas, kits sai vastu larhvi kõrvalistuja peegliga. Vaene loomake siples tükk aega tee peal. Ilmselt nägi oma eelnevat elu kinolindina jooksmas silme ees, kuid oletan, et see elu oli suht lühike, kuna ta suht kiirelt jäi paikseks ja siis mõnda aega korises. Seejärel telefonid pihku ja abi otsima. Mõne aja pärast hakkas loomake jälle liigutama, hingas sügavalt ja siis sai ta tee pealt eest ära lohistatud, ma ei viitsinud enam liiklusdispetšerit mängida. :)
Muljetasime siis audi rahvaga seal tee ääres veel natuke aega, kuid kuna poolteist tundi oli juba nagu õhku kadunud, siis aeg hakkas meie kahjuks juba tiksuma... Seda enam, et sõbrapoiss oli vaja Olustverre ruttu saada.
Rehvide kiunudes, 120km/h mööda alled tuisata, lehti lendab kahele poole.. mmm.. Sügis on saabumas... Mõned seelikud tiirlesid Olustveres uue ühika ümber, keerasime ka Colin McRae stiilis parklasse ning kõigi pilgud meie peal. jälle Valge Ratsu tähelepanu keskmes, Sai siis sõbrapoiss tuppa aidatud, sain ka uut ühikat seestpoolt kaeda, pole paha. Võrreldes minu akommodatsiooni võimalustega, siis pidin kurvalt ohkama... Naisi voolas igast uksest välja. sel hetkel olin sõbra peale kade. :)
aga välja minnes, mis ma näen - kõik tibividinad maja nurga taha suitsu kimuma kogunenud.. See on ikka tõsine turn-off minu jaoks. Miks peaks ilus näolapp enda elu ära rikkuma mingi valge pulgaga, millest peale suitsuhaisu ja kopsuvähi muud kasu pole? Samuti see väljas külmetamine ei tule eriti kasuks, eriti, kui seelik pole palju paksem niudevööst ja roosa aluspesu paistab ka hämaras miilide kaugusele.
Tagurpidi käik sisse, gaasi. Käik sisse, gaasi ja siduri mäng ning suitsupilve saatel lahkusime Olustverest.
Teekond jätkus. Läbi Võhma põrutasime Särka poole. Rehvide kiunudes ja kõrgetel pööretel läbi Võhma ning sajapasaga edasi läbi vihmasaju.
Jutuhoos panime ka õigest teeotsast mööda, lõpuks leidsime end Kabalast läbi murdmas. Külmkapp taga oli küll rihmaga kinni, kuid siiski käis edasi-tagasi nagu külakiik rahvapeol.. Korraks tekkis kartus, et läheb ümber, hakkab lekkima.. Kohale jõudsime natuke enne sulgemise aega, tassisime autost asjad tuppa ning jõudsime isegi Türile minna raha luristama..
Paraku ei olnud sealt midagi võtta, õlleriiulist pidin nukra näoga mööduma, no ei saa seda head vedelikku manustada. Vaatasin pudeleid nagu impotent vaatab naisi - saaks kui tahaks, kuid kui kätte saan, ei oska midagi peale hakata. Võtsime roomie'ga paar lihavärki veel ja tagasi ühikasse.
Tulime siis tuppa, lasime veel külmikul natsa seista, tegime tuulutused (ilge pahnott lõi ukse peal vastu), koristasime ning seejärel lükkasime kapi ka järgi. Olime ikka tainad.. takkajärgi hea naerda.. Vaatasime siis, et ah, sitta kah, ei tööta. Henri helistas isale, sõimas, et kurat! kapp ei tööta. Mina olen kõht kõveras kõrval.. Jätsime asja sinnapaika, vaatasime arvutist filmi ning tegime Une-Katiga vaikselt tutvust... Paraku tegime seda tutvust liiga valjusti. Kell 23.38 astus tuppa kõva häälega koma ning saime toanaabriga mõlemad nagu tuppa pissinud kassipojad.. Peale lühikest keelitamist pääsesime siiski ettekandest ja tõotasime lehma lellepoegade nimel, et enam me sellise kahtlase tegevusega ei tegele..
Järgmine hommik.
Äratus nagu ikka.. Esmaspäeva hommikul kohustusi ei ole nagu eriti. Kool algab alles kell 10, vaikselt lesisime juba miski alates 8st, kumbi ei viitsi voodist tõusta, et vesi keema panna, et kohvi teha.. Eks ma siis hakkasin vaikselt varbaid teki alt sirutama.. Prrrr.. Eriti külm öö oli, lisaks veel piiksuv faking katlamaja alarm ning krääksuv-kolisev aiavärav .. Kujutage siis ette seda kakofooniat kell 2 öösel, kui kõige märjem unenägu parasjagu on kõige erutavama koha peal.. Teed silmad lahti, siis on selline tunne, et NO EI OLE VÕIMALIK!!! :)
Hommikul siis kohvi taga tuli hea mõte, et paneks ikka külmiku järgi. Ootasime veidi aega, endiselt ei häältki. No ei osanud arvatagi, et sellel jurakal kompressorit pole. Mingi kolmveerand tundi hiljem siis Henri läheb ikka kangutab, et no kurat, kuskil peab ju see elekter külmaks minema.. Paneb siis käe tagaseinale - kuuuuuule, soe on! Ja tegi ukse lahti, mineeee pekki, ongi külm. Jipikajee! Lihad, õlled (khm, limonaadid) külma ja säuhh kooli.
Õhtupoole siis hakkasime Valgel Unelmal tiivapeal olevat suunatuld vahetama, kuigi jah, vähe teadsime, mis ajukepp ees on ootamas.. Seda võib vist võrrelda ajuoperatsiooniga läbi selle augu, mis igapäev valgust ei näe. Tundus kõige loogilisem läheneda eestpoolt, kuna altpoolt oleks küll ehk lihtsam olnud, kuid see sisaldas endas ratta eemaldamist, logari maha võtmist, mis seal liigagi hästi istus, et hakkas kahju... Ning siis ikkagi jäi variant, et võtame esitule maha. See tegevus tehtud, selgus, et eelmine omanik on suksut usinasti õlitanud ja koopas oli paks õlikiht, niiet esimese hooga ei aimanud ära, kus üldse midagi on, siis juhtme järgi hakkasime ajama, kuniks ma olin juba küünarnukini miski TAD-17 laadse asjaga koos ning peale rõveda tõlkimatu sõimu ei tulnud kummagi suust midagi arukat. Pool tundi müramist ja loobusime. Hakkasin selle asemel jagajat sättima, kuna oli tunda, et Valgeke kippus kiiremal stardil väheke kõri kinni pooma. Tehtud prooviring tõi muige näole ja rahulolevalt võis tuppa minna.
Järgnev päev algas positiivselt.
Tundub, et eelnevate ööde piiksumised ja kääksumised on lõpuks kellegi ajusid ergutanud ja majas on soe vesi! Suudad sa seda uskuda. Hoolimata sellest, et duširuum ei käi hästi lukku ja kes tahab, võib mida iganes tulla sinna tegema, siis sooja vee üle oli hea meel. Saab ennast jälle inimlikult tunda. Saigi siis plaani võetud pesupäev...
Väike vahepala -
Mehed on ehituse peal tööl. Ehitus on alles poolik. Üks mees on plätudega ehitusel. Noh, teate küll neid lohvalohvasid.. No ja plätumehel läheb kivi talla alla. Toetab siis mehike vastu ühte seina, kus elektrikapp parasjagu koostamisel oli. Noh, käsi vastu seina, üks jalg õhku ja raputama... Kaugelt üks kolleeg näeb, et tüüp on kogemata kappi jäänud ja voolu all. Täielik šokk. Tüüp haarab suvalise pika prussi ja läheb äsab kutile, et teda kapist eemale saada, kuid oh õnnetust..
Oh seda seletamist siis pärast. :) Plätumees sai kahjuks lahti ka paarist ribist. Täielik kaastunne plätumehele.

Niisiis, teisipäevased päevad on meil sanitaarpäevad. tehakse tubade üldkontrolli ja koinitakse niisama. Ka see, et prügikastis on 3 eset, on eraldi välja toodud. Sai siis mitu õhtut tuba koristatud, lakutud, poleeritud. Ma usun, et mõni ei poleeri oma raketti ka nii usinalt, kui meie oma tuba.. Kõik säras, läikis. Läksime siis vahepeal kätt puhkama, et kohaliku tankla parklas pidavat miski kiirendus aset leidma.. Ehh.. Pealtvaajad olid kohal, puudu olid vaid kiirendajad. Nojah, mõistan, kui eelmisel õhtul veel 5l paagis oli peale engine swapi proovitiirule mindi ja siis kepsud kotti lasti. :) Et noh, juhtub ikka. :)
Tulin siis sama targalt tagasi ühikasse, võtsin oma 7 asja ja läksin toimetama. Soe vesi mu kehal oli hää. Seisin tükk aega vee all, pea norus.. Pesi minema kõik halva. Vähemalt ma usun põletava vee mõjusse.
Nii ma siis sättisin end tagasi üles tuppa, rätik ümber piha, läksin trepist üles..
Toakontroll seisis ukse peal juba. :) No mis seal siis ikka, ega ma väga ei kummardanud, õnneks pandi hindeks "5" ja jäeti meid rahule. Äge oli vaadata üle koridori plikse, kes viimases paanikahoos tuba koristasid, kotid lendasid, sõnavara kostus ka säärane, et kui ei teaks, et seal on noored neiud, siis pakuks, et seal elavad kohitud meremehed.
Aga loo point saabus õhtul, kui toanaaber otsustas Saksa mööbliliigutamist, also known as German Porn, vaatama hakata. No mida hekki?
Kes nüüd siis niiviisi magama saab jääda? Ütleks veel vähe ropumalt, kuid siis kardan, et vähemalt siia päevikusse enam kirjutada ei lasta edaspidi. Ühesõnaga, aeg on hiline, et talle korralik keretäis anda. :D Vähemalt seekord ma halastan.
See kord..
Halastan..

Ah persse.

Seenior raporteerib peatselt!

Seenior läks kooli..

2010-09-04T18:26:00.000+03:00

Niisiis.. 31.august, kell 10.01 hakkas minu jaoks uus elu.. Või noh, vähemalt ma ise arvan nii. Maised varad läinud, jäänud vaid *rõve tõlkimatu sõim* ja tühi hing. Tead, ega sellest tühjast hingest ka palju jäänud pole, seega jääb veel see esimene variant. Aga no lootused on ikka lolli lohutuseks...
Ühesõnaga, kell 9.59 keerasin süütevõtit, 136 hobust ärkasid ellu, ning sõit võis alata. Jätsin käigupealt veel hüvasti mõnega ja 108km teekonda võis alata.

Jõudsin Särkasse miski natuke peale poolt 11 ja keerasin mõisahoone ette. Vähe ma teadsin, mis mind ees ootab, või kuhu minema peab. Igaks juhuks käisin vaatasin peahoonesse sisse, et leida üles nimekirjad, ja selle järgi leida oma majutus.
Tulin siis välja, ja hakkasin mööda kampust ringi tuhlama, kõigepealt jäin renoveeritud maja kõrvale, vaatasin, kuidas natuke minid ja natuke vähem minid seelikud trepist üles ja alla käisid.. OOOOOKEEEEEI, see siis pidi olema naiste ühikas. Liikusin edasi.
Valge maja. Ahaa, see on siis see "juntsude" maja. Hellitavalt Valge Maja.
Ja siis kolmas, Ühiselamu No.3. Pealtnäha laguneva krohviga mudapruuni tooniga maha. Öeldakse ikka, et Don't judge the book by its cover, but in this case, it wasn't the case... Aga sellest natu hiljem. :)
Ukse ees seisis vana hirvega Volga. Võiks hetkeks arvata, et sattusin jälle aastasse 65, kui see maja väidetavalt valmis ja selline nostalgia puhang lõi sära silma.
Hakkasin siis otsima, et kus on tädi, kellega ma rääkima pidin.. Vahepeal jooksid igasugu karvased ja sulelised ustest ja akendest, mõtlesin, et tohhoo tonti, kuhu ma nüüd sattunud olen. Aga vähemalt kirjade järgi, olin siiski õiges kohas. Tädi lõpuks leitud, leping sõlmitud, juhatati mind toani.. Noo, ma ei tea, palju on keegi näinud Tšernobõlist hilisemaid pilte, siis siin oli ka nagu tuumasõda olnud. Koridorid sulavad.
Minu üllatuseks oli tuba esimesel korrusel, vähemalt seegi hea, et noh, kui on plaan põgeneda või smugeldada sisse kodanikke, kes sinna ei kuulu... Aga jah, sain siis võtme ja keerasin ukse lahti..
No kurat, esimese hooga link osutas vastupanu - keegi on kunagi sinna sisse murdnud ja ukse vastus oli kõver.. andis trügida aga sisse sain...Kiire ülevaade - oh, polegi väga hull.. tuba oli suht viisakas. Meenutas televiisori vahendusel nähtud "Ühikarotid" seriaali. Siiski ehk mitte nii hull. Üsna korralikud seinad, kobrutav aknalaud.. Aknaklaasid olid sama läbipaistvad kui joodiku pilk esmaspäeva hommikul, kuid väike vesi ja lapp ja jälle võis päike sisse paista. Üleüldse oli koristamist omajagu. Kuna ma olin seal enne, siis võtsin vabaduse voodeid katsetada ning valisin parema koiku, teine tundus väga vedrune olema. Lisaks oli minu oma sutsu kõrgem.
Sättisin siis ennast korralikult sisse, pakkisin asju lahti, olin niisama muhe, tutvusin majaga (selleni jõuan hiljem).. Et siis pakkisin siis asju lahti, panin arvuti käima, vaatasin, wifi ka täitsa olemas, JESS.. Aga siis selgus kurb tõde, et Firefuck ei lase mind sisse täna. Mis seal ikka, kehva päeva lihtsalt järelikult. Mind pisiasjad väga ei morjenda (kuigi ju lubasin ühele inimesele, et annan ikka aegajalt endast märku). Panin siis tümaka peale ning asusin asju sättima kappi.. Tegin kõigepealt siis lahti vasakpoolse kapi, esimese asjana jäi silma suure rasvase markeriga kribatud kiri - KUSTAV ON MUNN! .. nojah, tühja mul sellest Kustavist ja veel vähem tema m*nnist, viskasin prahti kapist välja ja siis avastasin, et keegi on tahtnud vist läbi seina minna.. Mõnus suuuuuuur aku on seinas.. Kahe paneeli vahe ka täpselt.. Kiirelt uks kinni ja teise kapi kallale.. sama lugu - KUSTAV ON VEEL SUUREM MUNN!
Keerasin siis selle plaadi teisipidi ja jätkasin koristamisega.. Sain enamvähem inimlikuks asja, viisin taara välja ja sai asjad sisse visatud. Riiuleid muidugi pole, see on paha.. Põmst kaks suurt vene aegset riidekappi on kõrvuti - maast laeni venitatud ja pane või elevant kappi peitu, kuid jah, pesu peab ikka kotis hoidma. Ohjah.. Sain siis oma toimetused lõpuks tehtud - mis edasi? Midagi teha ei ole, kellegi numbreid ka pole õieti, helistada ka ei saa.. Jätsin ka filmid koju kiiruga aga siis mõtlesin, et ah, homme saab netti nagunii.. a tutkit Vasja... Järgmine päev selgus kurvem tõde.
Läksin siis välja, kedagi ei tea ka eriti, paari nägu teadsin, aga need kadusid ka ära vahepeal, tuiasin siis mööda kampust ringi.. Tutvusin ümbrusega.. Päike paistis, hea oli olla..
Naisteühika juurest tulid ka erinevad hääled, kaesin seal siis seda elukest, rõdusid polnud vist pooled näinud, sest rõdud olid kohe täis nägusid ja kilkamine ja kisa ja möll kajas üle platsi minu majani. Kes mängis seal kulli ja kes lolli.. Aga noh, ikka VÄÄÄÄÄGA noorekesed olid seal.. Kõrvu kostuvad jutud käisid enamjaolt - a la kes kellega magas suvel ja oh, see oli äge pidu kas teadääää...Rääkijad ise paistsid mingi 16-17-aastased, kuid kõvad joodikud.
Siis parasjagu toodi hobused tallist välja, vaatasin, kuda neiud ratsutasid staadionil - uus staadion oli... Päris normaalne, uue kattega. Kui ma nüüd botased jälle maha ei jäta, siis saan vast esimesed sammud seal teha.
Tulin siis tuppa tagasi, endiselt kass peal.. Panin musa uuesti peale, hakkasin Sudokusid tegema.. Et noh, arendaks siis taipu või nii.. Sain mingi päris mitu lk ära tehtud, päike paistis ka otse lagipähe juba, siis kolisin voodi peale ja hakkasin seal mõnnama, kuniks uks lahti lendas ja komandant tuli suurte silmadega, et: "Kes kurat sa oled!?" Naljaga õnneks. No siis tutvustasin ka ennast, kes ma olen ja kust ma tulen.. Ja saingi endale hetk hiljem toanaabri, kes, nagu hiljem selgus, on lapsepõlves kaudselt sõber ning siis oli juttu pikalt üle kesköö.
Aga kuna ma enne maja polnud väga näinud, siis käisime kõik nurgatagused läbi.. Oeh. masendav köök oli. Keldrikorrusel on siis kõik kokku pakitud - üks elusitane pliit, mis läheb ilmselt sellest rasvakogusest iseeneslikult põlema, kui mõnda nuppu näppida. Selgus, et ilma oma pannita pole ka midagi teha ning ainuke munadepraadimine toimub toas kõval toolil istudes. Külmkapp oli ka selline kahtlane ning täis kraami, mis seal oli võibolla juba sm. Brežnevi ajast. Karjus kah veel nagu tapamajja viidud siga, kompressor viimaseid hingetõmbeid tegemas, loobusin.. Ja ega peale poollagunenud söögilaua seal muud eriti polnud ka..Ok, mõne suurema tolmurulli otsa sai ka komistatud, söögitegemise isu vähemasti kadus sama kiirelt, kui see mõte tekkis. Mikrouunid ja need muud vidinad on seal vaid paras fantaasia, millest keegi pole undki näinud. Ma vähemalt võtsin targasti kodust kiirkeetja kaasa. Hea on hommikul kohvi lürpida ja saia nosida..
Siis edasi..
Duširuumid. Siin on nüüd suur naerukoht.
Oli siis köögist edasi üks koridor ja väike eesruum - selgus, et see vildaka mittekäiva uksega ruum ongi riietusruum. Noh, mis seal ikka, mul pole midagi häbeneda, vaevalt mul midagi üleliigset on, mida enne nähtud pole ja siis on järgmine ukseava, kust läks pesuruum - paar otsikut on seinas ja ei mingeid vaheseinu ka, et jamh, seepi ei tasu pillata.
Ja siis pirn saabus õhtul, mingi 8 paiku, tuli majja komandant ja hakkas veel majutust üle vaatama.. selgus, et naiste ühikas on puupüsti täis ja 8 neiut ootavad tuba.. Paar neist on mul kohe üle koridori, 2 on teisel ja 2 kolmandamal korrusel.. Aga ei ole veel päris sotti saanud, mis loomadega tegu on.
Aktuse hommik algas ilusti. Ärkasin enne äratust, panin ilusti viksid viisakad riided selga, viksisin kingad ära, habe aetud, lõhnasin hästi ja liikusin välja. Tuttavaid oli õnneks juba rohkem, motsioon oli laes. Leidsin oma klassi ka üles ja sain oma kursaga ka tuttavaks. Nimekirjas 18, kohal reaalselt 15 ja esialgse 2 neiu asemel oli nüüd 3.. Aga üks hängib nende poppide kuttidega, üks on vaikne kui sukk ja kolmas on selline "ei liha ega kala", ehk siis meie kursuse naised on suht tagasihoidlikud ja vaiksed. Aga kursusejuhataja lubas arvata, et naised võivad silmad ette teha. Et kui põhikoolibaasil neiud tulid siia rohkem mehi piiluma, siis keskkoolibaasil... Torkasin kiirelt vahele: "et siis on vastupidi?" Naer. Minu arust igati positiivne, et naised tahavad näppu õliseks teha.
Ülejäänud päevad möödusid, kui linnutiivul. Põnevad tunnid panevad aja lendama. Kui poleks neid fricken' rullnokke ka oma bemmidega akna all tuuritamas, oleks päris mõnus olemine. Viimane öö oligi paras piin, keset ööd lükati pumbajaamad järgi ja siis tuli bassilaine läbi niigi hõredate akende päris valusasti.
Vahepeal selgus, et kuna minu ühika ja peamaja vahel on katlamaja, siis netivõrgu võrgutamine on suht mõttetu tegevus. Silita seda arvutit palju jaksad, miskit ei muutu. Ei jäänud muud varianti, kui tuua pisike jumpstükk ja läbi selle pulga saingi lõpuks jälle taas inimeste sekka. Justkui oleks mitu päeva veetnud pommiaugus. Võrreldav eelmise aasta suvega, kui käisin kordusõppustel ja 2 nädalat oli totaalne leviauk.
"Hea" uudis oli ka veel see, et tasuta sööki saavad vaid juntsud. Alguses lubati pudrumägesid ja piimajõgesid, siis tuli karm ülelask.. Kuid ei morjenda ka seegi. Kuivtoiduga eksperimenteerimine ongi huvitavam. Kui hambad suhu ja näpud terveks jäävad, on kõik kombes. :)
Hoolimata kõigest, olen siiski õnnelik, kõik kiidavad ja kannustavad ja teevad pai ja panevad nurruma. :)
Nöps.

Jätkub.. kunagi.

2010-08-27T14:57:00.001+03:00

Mazda 787/787B olid C-klassi võistlusmasinad, mis ehitati spetsiaalselt Le Mans'i 24-tunni sõiduks. Nende eelkäijaks oli juba sel hetkel tuntud Mazda 767.

Jõuallikas oli spetsiaalselt ehitatud 4-kambriline rootormootor R26B, mis tootis 522kW/üle 700hj.
Esmakordselt osales 787 1990-nda aasta Le Mans'i võistlusel, kuid kuna masinat kimbutasid veel erinevad mehaanilised vead ja elektroonika nöökis, siis sõideti hoopistükkis veel 767-ga.

1991.a uuendati süsteeme ning tekkis mudel 787B. Nüüd osaleti täies mahus maailma karikasarjas, puhtalt kogemuse eesmärgil.
Le Mans'i sõidul võideti üllatusena esikoht - mitte ainult esimene ja ainus võit Jaapani autotootjana, vaid ka esimene ja ainus võit vankelmootoriga autoga. seda autot võib lugeda Mazda läbimurdeks vankelmootorite juures.

1990 24 Hours of Le Mans

1990.a, kui Le Mans'i raja ehitust veel lõpetati alles, selgus kurb tõsiasi, et spordiorganisatsioonid FISA ja ACO on pankrotistunud ning sellega sai Le Mans'i etapist mittekarikaetapp (non-championship). Mercedes Benz, kes eelneval aastal oli võtnud siin võidu Sauberi nime all, hoidis nüüd protesti märgiks kõrvale, eelistades kontsentreeruda hoopis WSPC-le (Prototüüpide karikasari).
Mazda kahjuks enam välja astuda ei saanud ning nii osaleti sunniviisiliselt mudeliga 767, mille kapoti alla ehitati R26B. Auto oli ehitatud monokok-raamile, palju komposiitmaterjalist detaile, klaasplastist kere (oli saamas tol ajal võistlusautode seas kohustuslikuks elemendiks) ning 5-käiguline käigukast oli valminud koostöös Porschega. Nagu ka eelnevad mudelid peale 737-t, ehitati ka see mudel Derbyshire'is Inglismaal. Ehitajateks noored üliõpilased, keda toetamas Advanced Composite Technology teadlased. Disaineriks inglane Nigel Stroud.
787 sarnanes väga Porsche 965-le, kuna ka selle disainis Nigel Stroud 1984.a.
Telje laiust kahandati 50mm võrra, et parandada aerodünaamikat ning vastukaaluks suurtele hobujõududele, suurendati pidurikettad 360mm-ni.
Suurim muutus toimus mootori juures ja eriti just selle võistluse tarbeks - uus R26B oli kergem, väiksem ja ökonoomsem, kui tema eelkäija. Väga suure eelise andis varieeruv sisselaskesüsteem - mis optimeeris õhuvõttu erinevatel kiirustel. Kaks koonusjat õhusisselaske toru paigutati tagaspoilerist pisut ettepoole.
Samuti osutus kasulikuks igale kambrile lisatud süüteküünal, ehk siis igal kambril nüüd kolm küünalt. Mootor muutus ökonoomsemaks ning süüde oli parem. Auto ninasse paigutati õlijahuti ning aerodünaamilised elemndid lisati külgedele ning auto katusele.
Nagu ka eelmised Mazda võistlusmootorid, oli ka siia paigaldatud periferaalsed pordid, mis kõrgetel pööretel andis jõudu juurde.

Mootori pöörded hoiti nimme allpool, et säilitada vastupidavus, mis sellises võistluses oli olulisem, kui kiirus. R26B punane ala algas 9000rpm, kuid üks inseneridest paljastas, et R26B jõud kasvas dramaatiliselt peale 9000 märki - ehk siis 930hj/10500rpm. Märgiti ära ka oluline punkt, et pärast 24-tunni sõitu võeti mootor pulkadeks ning kulumisjälgi praktiliselt ei olnudki, seega oleks see mootor kestnud veel vähemalt 2 24-tunni sõitu.

Et võisltus möödus ilma eriliste vahejuhtumiteta, otsustati katsesõidu kasuks - Fuji, Silverstone'i ja Estorili rajal sõites kogunes masinale 2900 miili, kuni mootor lõpuks väsimuse märke ilmutas.

Kui eelneval aastal läks kõik viltu, siis selleks aastaks palgati legendaarne Jackie Ickx endale konsultandiks. Võidusõitjateks Jaapani enda rallimehed Takashi Yorino, Yoshimi Katayama, Yojiro Terada ning mõned mitte-jaapanlased - Volker Weidler, Bertrand Gachot, Johnny Herbert, Stefan Johansson, David Kennedy ja Pierre Dieudonné.

Auto nr. 201 värviti valgeks, ning seda kaunistasid lisaks mitmed sponsorreklaamid. Nr. 202 ja 203 värvit neoonoranžiks segatuna ka neoonroheline. Ning samuti hulganisti sponsorreklaame.

Auto nr. 202 alustas kvalifikatsioonisõitu 22-lt positsioonilt, tema järel kohe 201. Koos saadi jagu mitmest Nissanist ning eratiimide autodest. Lõpetades napilt enne C2-klassi autosid.
Öösel, umbes kella 2 paiku katkestas käigukasti rikke tõttu sõidu Porsche, mis oli oma klassis esikohta hoidnud juba viimased 4 tundi, jättes koha vabaks Mazdale. Kuid kella 3 ja 5 vahel langesid mõlemad 787-d õlilekke ohvriks ning lisaks ka järjekordsed elektriprobleemid, jättes klassi võidu vanale 767-le, mis lõpetas üldjärjestuses 20-ndal kohal.

Mõlema masina õlileke tekkis kehvast õlijahutusest, mistõttu R26B keraamiline kest hakkas kooruma ning kuumusest murenesid ära kambrite seinad.

Järgmisel aastal osaleti juba 787B mudeliga, mis loodetavasti oli saanud jagu eelnevatest vigadest.

Hooaeg 1991.

Kuna reglemente muudeti pidevalt, siis 91.a võistlus algas pisut teisiti. Klasse oli nüüd vaid 2 - kuna alles hiljuti esitleti uut 3.5liitrise mootoriga vormelit, kui C1, siis 787B oli sunnitud taanduma teise klassi, mis tähendas ka startimist tagantpoolt. Sõit pidi kulgema kütusesäästlikult, et pikendada tankimiste vaheaegasid. Lisaks uute reeglite kohaselt said C2 klassi tiimid kindla koguse kütust, millega pidi toime tuldama. Samal ajal C1 klassil oli piiramatult kütust.

Et näidata Mazda tõsiseid võidukavatsusi, sai Mazdaspeed'i meeskond Mazda tehase täieliku servise ja toetuse. Igasugune reklaam oli tollal vajalik.

Et raha oli nüüd natuke rohkem, Jackie Ickx vahetas välja tuuningufirma, kelleks sai nüüd Prantsuse kapitalil põhinev Oreca. Ickx saavutas nende abiga mitu tiitlit Lada Samaral ning lootis sama ka nüüd. Nende abiga loodeti masina kallu vähendada, kuna Ickx tundis, et masin on C2 klassi jaoks liiga raske. seega masin kaalus nüüd 170kg vähem kui 1000kg ning FIA andis eriloa stardiks.

Mazda jätkas ka vana 787 kasutamist, sedapuhku need masinad jäid kodumaa pinnale - Jaapanisse, kus nad osalesid karikasarjades Mazdaspeedi'i võistkonnas.
Šassii nr. 1 ja 3 olid kasutusel Jaapanis, nr. 2 anti Paul Ricardi kätte testimiseks ning ei kasutatud enne kui alles Le Mans'is.

Et üldse 91.a võistlust võita, pidid Mazda insenerid likvideerima mõned pisiasjad - aasta tagasi muudeti üks pikk 3-miiline sirge kahe šikaani abil kolmeks lõiguks. See vähendas küll tippkiirusi 370km/h -> 338km/h ning ülekuumenevad pidurid võis tulla probleemiks, aga hea oli see, et väiksem kiirus välistas tihedad rehvilõhkemised. Esmakordselt sai masin süsinikust pidurikettad.

Mazda võit saabus ootamatuls viimasel tunnil, kui Johnny Herbert tegi veel viimase sööstu, möödus mõnest konkurendist ning võttis esikoha - olles sõitnud 362 ringi, kokku 4932km.

Peale võistlust arvati, et Mazda edusaladus peitus heas mootoris - kuna võistluse jooksul loobuti konservatiivsest taktikast ning piloodid said käsu anda täiega. Lisaks Mazda inseneride ja sponsorite järjekindlus, kuna koostöö samade meestega oli kestnud juba aastaid.

Elu pärast Le Mans'i

Pärast suurt võitu, võitnud masin saadeti pensionile, samas kui teised 2 masinat jätkasid võistlemist. Kolmandad ja neljandad kohad tulid riburadamisi, küll kodus, küll võõrsil, kuid võitu ei suudetud korrata.
Hooaja lõpus keelustas FIA ametlikult vankelmootori kasutamise ringrajal.
Mazda üritas küll uuesti proovida mudeliga MXR-01, mis põhines suuresti Jaguar XJR-14-l, kuid ilma erilise eduta taanduti võidusõidust.

Mazda jätkas R26B kasutamist. Mootor istutati nüüd mudelile RX-792P, ning enamjaolt võisteldi Gran Turismo sarjades, kahjuks küll mõningase eduga vaid. 1995.a naaseti Le Mans'i rajale, kuid ikkagi ilma eriliste saaavutusteta saadeti 1999.a Mazdaspeed'i meeskond pensionile.

Tänaseks päevaks on saanud Mazda 787B autoentusiastide seas legendiks. Kaasa arvatud ka mänguasjatootjad ja mudelistid väljaspool Jaapanit.
Kõige populaarsem mudel, mis ilmus ka mitmes arvutimängus. Kõik lõikasid kasumit.

Võitnud autot hoitakse hetkel Mazda muuseumis Hiroshima linnas. Tehas tootis ka 4 replica't, mis kingiti Le Mans'i muuseumile. Autot näidatakse tavaliselt suurematel autonäitustel ja kogunemistel. Samuti 1999.a Mazda Fiestal, kui üks autoajakirjanik auto talitsemisega toime ei tulnud ning raja äärde põllule kimas, vigastades spoilereid ning tagatulesid ning lõhkudes siduri.

Spetsifikatsioon:
* Body construction: Kevlar/carbonfibre composite
* Wheels: 18 in x 12 in front/18 in x 14.75 in rear Volk Racing Magnesium Alloy (17 in x 12 in front/17 in x 14.75 in rear)
* Brakes: Carbon Industries outboard ventilated 14inch carbon discs and callipers (Brembo steel)
* Lighting: 2 Cibie headlights on each side

Mootor:

* Spark plugs: 3, NGK
* Fuel system: Nippon Denso electronic fuel injection
* Battery: Pulsar
* Maximum Power: 700 hp/9000 rpm
* Maximum Torque: 448 ft.lb/6500 rpm

Pähh...

2010-08-27T13:46:00.007+03:00

"I´m gonna go down on you, make you real happy
and then slowly come back up and f*ck you!
Yours truly,

Gas prices"

Einohh, tänks, oskan ma selle peale öelda ainult.. Inimlikust seisukohast võetuna, on see väga paha, et eluks olulised asjad on nii mõttetult kalliks kruvitud. Mäletan oma esimest tankimist, kui olin äsja loa taskusse saanud, auto oli persse all ja sai käidud klassivendadega kuskil Saadjärve taga joomapidudel ja terve ilm sai risti-põiki läbi vuratud. Polnud ka ime, tankuri püstolit täiteavasse toppides venis suu kõrvuni - 95E maksis tollal vaid 8.90 liiter.. Oh jah, praegusel ajal ma saaksin paagitäie 500 krooniga ja ma ei paneks ööseks ka autot kinni vist. :D Isa meenutuste kohaselt oli veel 94.a lausa 3.60 liiter. Ulme.
Nüüdsel ajal enam nii ei saa. British Petroleum keeras ka naftapuurimisega endale käru ja tänu sellele saame peatselt jälle ohkida. Alles eelmisel nädalal käisin Viljandis, just võtsin Tartust paraja koguse elunestet, et auto mu kenasti tagasi ka tooks ja vandusin tulist kurja. Viljandisse jõudes aga selgus, et sealsed kodanikud said ikka megaodavat kütet nautida.. Ulme.
Tänu muidugi kütusehinna yo-yo'le on ka kõik muud hinnad lakke löödud. Transamehed ohivad, et "näe, kütet kulub palju ja autoremont on kallis", põllumehed ohivad, et "PRIA ei tambi kütet kinni, tehnika laguneb.." Ja see kõik omakorda mõjutab piimapaki ja juustukera hinda, millest on pagana kahju, kuna ma tarbin keskmiselt 1.5L piima päevas ja juustu nosin söögi alla ja söögi peale.. Pean hakkama vist sügisõunu talveks kuivatama ja leivakanne kuivikuteks muundama.. Vett veel õnneks tuleb.
Aga mille pagana pärast on siis vaja tuua tomateid kuskilt Hispaaniast, arbuuse kuskilt Mägi-Karabahhiast, või kirsse Mehhikost? Nojah, arbuusidega on meil kehvad lood, peab leppima kõrvitsaga, samas kõik muu aga kasvab eduliselt, miks peaks andma raha ära oma taskust mingile Vasjale, kui saaks selle kõik suunata millegi kasuliku arendamisse ja teha kõik kohapeal.. Kodune tomat, sibul ja õun on palju maitsvamad, kui miski mürki täis topitud Poola õun, mis näeb pagana ilus riiulis välja. :)
Samas mõistan aga firma seisukohta - töötajad tahavad palka, firmat vaja üleval hoida, tehnika rent on kirves.. Pole ime, et paljud loobuvad ja visatakse riistad nurka, või siis ostetakse tugevama tegija poolt üles. Mis pole ka paha variant, kuid siis juhtub see, et paari aastakümnega on tekkinud paar suuremat firmamärki - a la Durex toodab lisaks kondoomidele ka šokolaadi, trükib raamatuid ja pakendab juurvilju või siis tekivad Statoili märgi alla hüppersuppermegagiga-kaubamajad, kust saad kõike alates arbuusist kuni zooloogiaõpikuteni. :D :D Kas me sellist Eestit/Maailma siis tahtsimegi. :D

Aga vähemalt niikaua, kuni ära ei aeta, jään siia, hambad ristis punnin vastu ja jään ellu. :)

Otsisin elu... :D

2010-08-20T18:53:00.003+03:00

No ei ole elu noh..
Juba mitu päeva jutti, hommikul ärgates, on esimene mõte, et JESS! täna otsin endale elu. A tutkit, Vasja..
Mõtlesin siis ühel hommikul, et läheks linna peale kolama, üle tüki sattusin jälle kodulinna ja nüüd üritasin mälusopist üles otsida kõik keerulised liiklussõlmed, koledad tänavad, põnevad kohad, kuhu mentide eest redutama põgeneda.. :D
Sõitsin mööda peatänavat kesklinna poole, aknad all, ossi tümm karjumas makist, tuul sasimas siilipead ja karvast lõuga. Mõtlesin, mis saaks olla veel ilusam, kui ÄKKI, arvas üks päevinäinud romuga kodanik, et võiks tühjast kohast end minu ette joonistada. Jalg automaatselt pressis pedaali, pidurid krigisesid, krigisesid, ja .... Sain napilt pidama. Viisaka inimesena tuututasin mitu korda ja saatsin paar viisakat näpunäidet läbi klaasi, millele vastati samuti standardse näpunäitega.
Mis seal siis ikka, teekond võis jätkuda. Käisin kõik tuttavad burksiputkad läbi, nägin tuttavaid, meeleolu oli juba tõusmas. Mõtlesin, et käiks siis selles vahvas suures Lõunakeskuses ka. Paraku ma parklast väga kaugemale ei jõudnudki, parasjagu silmasin üht toredat parklakohta ja nii kui käigu alla vahetasin, käis kõva jõmakas ja tagumine rehv oli ribadeks.. Käisin siis sees ära, pistsin paar asja sinna, kuhu neid pistma peab ja tõttasin tagasi parklasse. Parajasti hakkas vihma sadama ja katsu siis seal ukerdada... Poolmärjana sain lõpuks ühele poole ja tusaselt hakkasin kodu poole sõitma.
Maja ette pöörates laiutas ukse ees üks suur tumedate klaasidega BMW. Ossid vist, mõtlesin. Ootasin paar minutit, siis mõtlesin, et ikka trügiks mööda, kuid kuhu sa trügid, kui jalakäijalegi ruumi nappis. Jällegi sõber pasun tuli appi. Rooli taga lösutanud rasvalõug pani parasjagu burksi näpust ja krudis paar korda rooli ja tegi tee vabaks. Seekord olin jälle viisakas ja tegin näpunäite ilma näputa.
Kuna eelmisest päevast oli meelde jäänud, et üks seltsimees peaks tööpäeva lõpetama, et siis burksi putka ees tšillida, kuid jällegi ei juhtunud.. Pärast selgus, et tema oli oodanud burksi putka ees mind ja mina ootasin kodus teda.. Epic friendship fail.. Zen on tore kõnekaart muideks, oskab x ajal kõneaega nullida. Oleks taht ka koos temaga Taevakarva Kutsus hängida ja tisse piiluda...

Ja nii see päev õhtusse läkski. KÕik minu püüdlused elu leida, luhtusid. Elu läks eest ära napilt või siis ei tahtnud, et ma teda leiaks. Peab siis jälle virtuaalselt mõnda aega läbi ajama.
Aga suht kindlasti läheb see üritus kordamisele. :D

Vana mees ja varsa aru..

2010-08-16T23:54:00.001+03:00

Õigupoolest, mida see sõnakõlks tähendabki? Kui hakata ette kujutama seda füüsiliselt, siis näeks see üsna groteskne, kui mitte öelda halenaljakas, välja.. Kujutage ise ette soliidses eas härrat, habe nagu Tšaikovskil, must sonimüts katmas kiilakat pealage, pikk maani sinel, kuid kupli all... khm..
kuhu ma jäingi.. ahjah.. et siis kupli all ei ole muud, kui mõtted sellest, kuidas aasa peal muru nosida ja ringi kepsutada.. Jeah, näeks välja tõesti nagu lammas hundi nahas. :D
Noh, minul just pea veel ei kiilane ja habet piiran hoolega, kuid varsa aru on olnud juba viimased veerandsajandit. Olgu faktiliselt kirjas, et veerandsada on ühtlasi ka mu füüsiline vanus.

Noh, mida ma siis selle 25 aasta jooksul saavutanud olen?
Kui mind kahekümnenda novembri hommikul emaüsast välja sunniti kolima, siis peale selle nagu eriti millegile linnukest teha polegi.. "Hello world, here i am!"
Jumala poolt antud hea mälu tagas head hinded koolis ja päris heade tulemustega sai läbi lennatud ka keskkoolist, kuid siis... Siis muutus kõik, kui mängu tuli pahe, nimega RAHA.
Kõik oli ilus kena, kuniks elamine hakkas üha enam seda krabisevat nõudma.. Küll vaja osta seda, toda, kolmandamatki asja.. Polnud enam suure toa põrmandul sentimeetrikti vaba ruumi, kõikjal vaid asjad..
Tihtilugu juhtus ka nii, et öösel olin tööl, hommikul koolis magasin ja peale kooli šoppasin nagu heroiinilaksu all pubekas, kes on äsja halba seent söönud. Ja nii ta läks. Minutist minutisse, tunnist tundi.. Kuniks päevadest said nädalad, kuud..
Oma osa ka selles nendel tissidega olevustel, kes end naisteks kutsuvad.. Aga olgu see teisejärguline probleem. Olles kui üksik ratsanik, kes oma kaasat otsib, ei saa kaua olla üksi ning ilmselt seetõttu ka siiani pole olnud seda edasiviivat tõuget, kuni alles nüüd.. Pagana pikad juhtmed, et see tõuge alles nüüd kohale jõudis..
Kuna üleüldine kõhulahtisus, nimega Majandussurutis, on teinud kõvasti kahju nii moraalsel kui ka ebamoraalsel tasandil, teinud rikkuritest vallasandid, lossid muutnud peldikuteks, lastetud rasedaks ja imekombel impotendid on jälle panomehed..
Enihuu, et mitte tekitada offtopic'ut, siis peale viimast raksu, kui olin jälle töötu paljude endasuguste seast, siis tekkis lootusekiir, et poiss, mine kooli, teeme sulle koha. See oli liikumapanev jõud. Telefoni kõlarist voogas kühvlitäitega energiat ja uut mõtet. Ja nii ma siis kevadel oma hallis ajurakus otsustasin, et 2010. aasta on muudatuste aasta.. Noh, saame näha. Siiani kõik on vähemalt pead silitanud ja takka kiitnud, et näe, poisil on mõistus pähe tagasi tulnud peale seitset aastat ringi aelemist.. Aga no tegelt ka ju - tööga on viimasel ajal suht sitad lood.. Räägivad küll, et töötute armee väheneb, kuid enamik neist on nagu mina eelmisel aastal - juhutöödel või hooajasulased, mistap tasuks tibusid alles sügisel lugeda, kui kõik on jälle morni näoga kodus, et mis see statistika siis ütleb.. Ah pohhui, juhtub ikka.
Hetkel olen õnnelik, et mind vähemalt üks haridusasutus vastu võttis.. Eks nii mõnigi kirtsutas nina, kui kuulis minu professiooni valikust, kuid sorri, majandusteadus või urruaugufiloloogia ei ole minu jaoks. Olen humanitaar, mind kotivad reaalselt vaid keeled või oskuslik näputöö.. Valisingi viimase, kuna viimasel ajal olen tihkelt olnud seotud jälle autodega, siis oleks tagumine aeg neid litsentseeritult näppima hakata. I sincerely hope that this doesn't kick me hard in the nuts.

Niiet siis pika jutu kokkuvõte - oled sa noor või vana või lausa muld, siis õppida pole muidugi hilja. Kahju, et mul see lugematu arv õlut, lugematu arv unetuid öid, lugematu arv liitreid bensiini ja lugematu arv närvirakke hiljem alles pähe lõi.
Kurb, aga tõsi. Loodan peatselt raporteerida "seeniori seiklused Imedemaal". :D

Head ööd.

Ajalootund: Mazda RX-7/ Efini RX-7 (1978-2002)

2008-03-17T22:28:00.002+02:00

Mazda RX-3 asendus - RX-7, samuti ka Èfini RX-7, püsis tootmises 1978-2002 ning kokku toodeti seda suurepärast masinat 811 634 eksemplari.

Otses konkurentsis oli RX-7 tollal Datsun Fairlady Z-ga. Disaini poolest sarnanes Lotus Elan'ile. Südameks oli jällegi NSU litsentsiga wankelmootor. Auto mootor oli hästi häälestatud ning oli tee peale lausa liimitud. Kompaktne ning kerge wankelmootor asetses veidi esisillast tagapool, andes parema kaalujaotuse ning rooli tundlikkus paranes.
RX-7-t pakuti USAs ainult kaheistmelise kupeena, ülejäänud maailm sai seda osta ka nelja-kohalisena.

Tollal kehtestati uued heitgaasi- ja turvanõuded. seetõttu nägid uued autod välja nagu kastid, ning kõike teistsugust kardeti. Kuid dekaadi lõpupoole, kui väiksed sportautod turule ilmusid, muutus kõik. Ja üks õnnelikest oli RX-7.

Olgu öeldud, et sel ajal, kui esimene RX-7 ilmus, olid nii Mazda ise, kui rootormootor USAs suure põlu all ning palju puudunud, et oleks keelu saanud. Põhjusteks ikka seotus Korea sõjaga ja ei meeldinud ameeriklastele ka ilmselt liiga pisike töömaht. Kuid wankelmootor oli USAs kui tehnoloogia. Peale RX-7 tulekut, kõik rootoriga autod lausa nurrusid, samal ajal kui silindermootorid kõlasid nagu keegi üritaks blenderiga voodivedrusid purustada. Ning RX-7 väljus põlu alt.

Nüüd hakkas painama wankeli keskmisest suurem kütusekulu. Paljud ei saanud aru, milleks osta väike Mazda, millel hea dünaamika, kuid keskmine kütusekulu, kui samal ajal sai hoopis pisikese Honda, mis kütusega hoopis säästlikumalt ringi käis.

Kuid peale 1978.aastat, kui müüdi viimased RX-3 ja RX-4-d, peale RX-7 ja RX-8, on Mazda kõik mudelid olnud silindermootoriga.

Esimene põlvkond SA/FB.

* Series 1 (1979-1980), mida nimetatakse ka SA22C (sassii nr. P642). Selle seeria mudelil oli tagumine numbrimärk kõrgemal asetsev ning sissepressitult. Werner Buhrer, kuulus kriitik, ütles sellepeale "Depressioon barokist" ning esitas oma nägemuse auto tagaosa kohta.

* Series 2 (1981-1983). Sellel mudelil on integreeritud stanged, paksud kummeeritud küljeliistud, külje peale ulatuvad tagatuled ning mootori juhtplokk sai uuendatud. GSL pakett sisaldas endas ketaspidureid kõigil ratastel, LSD.
USAs nõuti VIN-koodi ümbertegemist, samas mujal maailmas on 1981-85.a mudel endiselt SA22C.

* Series 3 (1984-1985). Sellel mudelil on nüüd ninaosa madalamal ning keskkonsool sai pisut teistsugune - S3 RX-7 on ainuke, millel pole tahhomeeter keskel GSL paketti pakuti ka sellele versioonile, kuid Mazda tutvustas ka veel GSL-SE mudelit. Masinal oli sissepritsega 1.3L 13B RE-EGI mootor - 101 kW/135 hj. Ning nüüdsest ka uus veljevalem - 4x114.3 (4Jx4.5"). Vedrustus sai uuenduse jäigemate vedrude ja amortide näol.
Keskmine kütusekulu oli 10.2L/100 km kohta.
Kiirendas 0-80 6.3 sekundiga.

Oma käitumise ja kurvistabiilsuse poolest ei olnud talle vastast. Selle põlvkonna RX-7 omas 4-lülilist "Live axle" tagavedrustust, koos Watti süsteemiga; 50/50 kaalujaotus; kaal 1180 kg - kergeim RX-7 üldse.
12A mootoriga kiirendas RX-7 0-100-ni 9.2 sekundiga. 12A mootoril oli 75kW@6000rpm, mis lubas autole tippkiiruseks 190 km/h. Kuna rootori liikumine on sujuv, siis suurel kiirusel oli vibratsioon minimaalne ning lubas kiiret sõitu nautida, seega paigaldati tahhomeetrile piiks, mis andis märku 7000rpm-ni jõudmisest, et säästa mootorit, sest teoreetiliselt oli mootor enamaks võimeline.

Erinevates riikides olid lisad erinevad. Armatuuri näidikuteosa muudeti pisut vaid Põhja-Ameerikas, lisaks sai vaid Põhja-Ameerikast endale soetada esimese põlvkonna RX-7, millel 13B pritsega mootor.
Turboga, kuid ilma vahejahutita, 12A mootor oli saadaval vaid S3 mudelil Jaapanis.

Müük oli hea - 474 565 1.Gen mudelit üldse toodeti ning ainuüksi USA sai endale 377 878 autot.

Teine põlvkond FC.

* Series 4 (1986–1988) oli saadaval vabalthingavana, sissepritsega 13B-VDEI mootor, mis tootis 108kW. Samuti oli ka turboga varustet mudel - Turbo II, millel 141kW.

* Series 5 (1989–1992). Uuendatud disain ja parem mootorijuhtaju. Samuti ka kergem rootor ning surveaste 9.7:1. Vabalthingav S5 FC tootis 119kW ning Turbo 147kW.

VIN-koodi algus JM1FC3 või JMZFC1. Seda tunti ka kui Savanna RX-7. Savanna mudel kopeeris Porsche 944, sest uus mudel oli suunatud pigem Ameerika turule ja seal oli hetke hitt Porsche.

Sel ajal kui SA22/FB oli rohkem puhas sportauto, siis FC kippus juba sinna pehmema sportliku poole peale. Ülejuhitavust suudeti parandada - rool oli täpsem (tigugloboid asendati hammaslatiga).
Ketaspidurid said standardiks, osadel mudelitel isegi 4-silindrilised pidurisadulad. Valikuline lisa oli ka tagaiste, mida on väga vähestel.

1988.a ilmus ka lahtine kereversioon, millel ka turbomootor. Seda tutvustati vingete reklaamidega USA turule. Kaasatud olid ka tuntud Hollywoodi näitlejad, kes vabast ajast rallit sõitsid. Suure promoga kaasnes ka suur nõudlus, mistõttu hinnad tõusid 5000USD võrra ning endiselt oli soovijaid. Arvatakse, et umbes 5000 mudelit toodi USAsse, ning järgmise 3 mudeliaasta jooksul järjest vähem. Nüüdseks saanud siis kollektsionääride objektiks.

Üldiselt osutus 2.Gen hästimüüvaks artikliks.

Kolmas põlvkond.

* Series 6 (1992–1995). Müüdi edukalt üle terve maailma ning müüginumbrid olid kõrgeimad. Jaapanis müüdi seda Efini brändi all. 1993-95.a mudeleid müüdi ainult USAs ja Kanadas.

* Series 7 (1996–1998). Selle seeria mudeli juures muudeti autot kõigest pisut, mootor sai 16-bit ECU, mis andis lisa 10 hj. Jaapanis müüdi S7 mudelit Mazda nime all, ning ainult vasakpoolse liikluse jaoks

* Series 8 (January 1999– August 2002). Viimane seeria, mida sai ainult Jaapanist. Paigaldatud oli veelgi tõhusam turbo, parem vahejahuti ning radiaator. Muudeti ka rooli, istmeid, esi- ning tagatulede väljanägemist. Tagatiiba sai nüüdsest reguleerida oma soovi järgi ning tippmudel Type RS sai Bilsteini amortisaatorid ning 17" veljed. Kaal kahanes 1280kg-ni.
Jõudu oli masinal küllaga - 208kW 276hj ning 330 Nm väänet. Teoreetiliselt oli mootor võimeline ka 220-230kW välja andma. Type RZ sai kõik RS-i lisad, kuid kere oli 10kg kergem ning uued BBS veljed olid relvakarva hallid.
Edasine upgrade sisaldas endas vaid ECU ja ABS-i täiustamist. ABS toimis nüüd iseseisvalt k~igil neljal rattal, mis lubas suurtel kiirustel ka kurvis pidurdada.
Viimased 1500 "Spirit R" RX-7 mudelit said kõikvõimalikud lisad ning need masinad müüdi ära vähem kui paari päevaga.

"Spirit R" mudeleid oli kolme tüüpi - A, B ja C. A mudelil oli 5-käiguline käigukast ning väidetavalt parima esitusega tervest seeriast. B mudelil oli 2+2 isteskeem. C mudelil oli samuti 2+2 isteskeem, kuid sellele seeriale paigaldati 3-käiguline automaatkast.

Oli olemas ka "Touring" mudel. Lisatud oli katuseluuk, Bose stereosüsteem. Seda mudelit arendati siis ka võistluste jaoks.

Kolmas RX-7 põlvkond oli Jaapani standardite järgi kõige õnnestunum sportauto. Suurepärane aerodünaamika, futuristlik keredisain. Samuti ei saa kõrvale jätta 13B-REW mootorit, mis oli esimene masstootmises olev mootor, millel kaskaadturbo ning võimsus kasvas 255 hj (1993) kuni 276hj (2002)

FD mudel sai ka palju auhindu. Kaasa arvatud Playboy oma. 1993.a korraldas Playboy autotesti, kus teiseks masinaks valiti DOdge Viper. Neist kahest parimaks tunnistati Jaapani toodang, samuti oli RX-7 Car&Driver ajakirja esikúmnes 3 aastat järjest (1993-95)

Kaskaadturbo on väga keeruline süsteem. Sündis see koostöös Hitachi'ga ning kasutati esialgu kodusel JC Cosmo mootoritel (1990-95). Koosneb siis kahest järjestikusest turbolaadurist, millest esimene annab väändemomendi madalatel pööretel, teine on samal ajal ooteasendis ning aktiveerub alles kõrgematel pööretel, andes lisajõudu. Esimene andis välja 10psi @ 1800rpm ning teine laadur aktiveerus alles 4000rpm juures, andes samuti 10 psi, tagades hea väändemomendi terves pöördevahemikus.

Stabiilus oli võrreldav maailmaklassi autodega ning on seda siiani. 50/50 kaalujaotus ja madal raskuskese tagasid neutraalse juhitavuse ka kriitilistes situatsioonides.

Väga populaarne modifikatsioon selle põlvkonna masinast oli selline, et Eunos Cosmo pealt laenati 2-liitirine 20B 3-rootoriga mootor. Samuti olid saadaval aftermarket perfoormans komplektid. 20B mootor andis sellisel juhul välja 550hj ning tippkiirus üle 320 km/h. kriitikud siiski váidavad, et ka 13B saaks viia sama tasemeni, kuid siis muutuvad küsitavaks tema igapäevased sõiduomadused, seetõttu jääb siin peale ikkagi 20B mootor.

Mazda RX-7 R1 FD3S

Autozam AZ-1 - Kei-klass

2008-03-17T22:08:00.002+02:00

1992. oktoober - 1994.

Autozam AZ-1, raamikoodi järgi PG6SA, nägi ilmavalgust 1992.a oktoobris. Auto liigitati Kei klassi (low tax cars). Keskmootoriga ning avanevate ustega kaheistmeline auto leidis aset tegelikult Suzuki peakorteris, kuid litsents müüdi Mazdale. Saadaval oli ka siiski Suzuki Kara nime all, eraldusmärgiks udutuled Suzuki masinal.

Jõuallikana kasutati Suzuki 657cc turbolaadimisega mootorit, mis tootis 47kW/64hj @6500 rpm ning väändejõudu 85Nm@4000rpm.

AZ-1 oli teoorias olemas juba 1985, kui Suzuki alustas RS/1 nimelise masina masstootmist. Sellel oli ainult 1.3liitirne G13A mootor ning kaalujaotus 45/55. Sellele järgnes ka RS/3, mis oli eelkäija edasiarendus ning turvameetmed olid lisatud. Kahjuks masinat kaua ei toodetud, otsustati kabrio-mudeli kasuks.

1992.a Mazda disainitiim, eesotsas Toshiko Hirai(vastutav MX-5 eest), võttis projekti üle ning hoolimata limiteeritud rahast, viidi alustatu lõpuni.

Uuendatud toruraam koos põhjavannidega, alumiiniumist poolraam ning 3 erinevat plastkere kujundust. Masinate tegemisel jälgiti rangelt Kei klassi nõudeid - pikkus max. 320cm, mootorimaht 550cc. Mudelinimi muutus AZ-550 Sports.

Keretüübid.
Type A - klapptuled (BG 323F-ilt), ferraripunane värv, õhuvõtt auto ninaosas, Ferrari Testarossalt "laenatud" küljelaiendid, kuid kõige tähtsam - gull-wing uksed.

Type B - "High-tuned". Tegu siis tipptuunitud mudeliga. Katus meenutas kasvuhoonet kohati, kuid kaardus kuni tagaotsani, seega C-piilar, kui selline, puudus. Salong meenutas ralliautot ning varustus spartalik. Ainuke mudel, millel uks avanes valge mehe moodi. Ninaosas 2 suurt punnis tulesilma ning taga topeltväljalase.

Type C - Meenutas grupp-C sportautot, nagu Mazdale omane. Iseloomulik värvitoon valge-sinine. Mootorile tehti suurem sisselase, ette radiaatorile kaks ventilaatorit, samuti ka jahutuselemendid esirataste kohal. Voolujoonelised küljepeeglid ning pidurikettaid jahutavad BBS veljed.

Võrreldes B-mudeliga, oli C veel spartalikum. Varustuses sisaldus vaid juhtimiseks vajalik.

Autod leidsid sooja vastuvõtu, Mazda juhtkond suurendas tootmismahtusid. Kuigi Type C meeldis kõige rohkem, toodeti Type A rohkem, kuna eeldati, et enamik ostjaid ei ole rallisõitjad. Tehti pisike kosmeetiline uuendus - klapptuled asendati tavalistega - puhtalt kerejäikuse nimel. Muudeti ka raami struktuuri - jällegi jäikuse nimel.

1992. olid autod saadaval vaid kahes värvitoonis - Siberian Blue ja Classic Red, mõlematel kaasnes Venetian Gray vööjoon.

Kahjuks tuli auto müüki natuke valel ajal - Jaapanis maksis Eunos Roadster vaid pisut rohkem ning loodetud müüginumber, 800 autot kuus, jäi saavutamata.

Arvestades seda, kui palju müüdi Suzuki Cara't või Honda Beat'i, sai AZ-1 kõige haruldasemaks Kei klassi autoks.
Müümata jäänud laoseis saadeti kiirelt tuunijatele, kes ehitasid nendest "erimudelid". Esmaselt pakuti L-varustust - kätkes endas kvaliteetset helisüsteemi (subwoofer pagasiruumis), väliseid muudatusi ei tehtud.

Teine erimudel tuli Mazdaspeed'i tiimilt. Välimus muutus spoilerite näol, muudetud kapott, uus tagumine antitiib. Auto värviti üleni ühte värvi. Valida sai endale ka muudetava jäikusega amordid, sportvedrud, strutbar'id ette ja taha, mehaaniline LSD, muudetud õhufilter, roostevaba/keraamiline summuti. Samuti olid erilised valuveljed ning Goodyeari parimad rehvid.

Eriversioonid.

M2 1015.
Autot müüdi vaid läbi M2 diilerite ja ainult Jaapani turule.

Disainilt sarnanes Lamborghini Cheetah'le. Lisadena pakuti ka ralliauto "nänni" - suured lisatuled integreeritud kapoti sisse, mootori osad, ja palju muudki.

M2 1015B.
Eemaldatav plastist paneelkatus. Tuuningfirma RE Amemiya istutas aiste vahele 20B vankelmootori, veidi pikendas ning laiendas keret. Ainsa originaalse asjana jäeti gullwing-uksed.

Veel üks versioon sellest tehti 1996.a, kui tuntud autoentusiast Shiro Kosaka, kes kogus Abarthi mudeleid, kulutas ligi 2 miljonit jeeni, et AZ raamile istutada Abarthi sarnane kere.

Sinine SWAT

Erimudel SWAT ehitati vaid Jaapani armee tarvis. Kasutati luureautona. Auto eritunnuseks oli väljaspoole keret ehitatud turvapuur, palju kasutati titaani, kerepaneelid ning klaasid muudeti kuulikindlateks. Jõuallikana kasutati gaasiturbiini, mis suutis auto tippkiiruseks 312km/h.

Don't blame it on the sunshine, don't blame it on the moonlight, don't blame it on the good times, blame it on the boogie...

2008-03-06T21:10:00.004+02:00

Jah, nii kõlab Jacksoni laul... Hea lugu on. Kahju, et mees ise vanaks on jäänud.
Istun mõtlikult töö juures oma laua taga. Sittagi ei oska peale hakata. Akna taga toimetavad prügikasti kallal kratid, kes otsivad igat viimast raasukest. Kahju. Siit nad sööki ei leia, ainult hunnik pappi. Kasutage seda, kollid.
Sunshine, moonlight, good times, boogie..
Jah, kus on päikest, sinna järgneb romantiline kuuvalgus.. Meenuvad head ajad.. Ehk isegi ka vägevad tantsud Travolta saatel.
Nüüd olen üksi. Täiesti üksi. Ihuüksi. Siin suures maailmas. Kus loota võid vaid iseendale. Ja ka siis ei maksa liialt usaldada. Miks peab kõik nii julmalt lõppema? Ühel hetkel on sul keegi, teisal jälle oled endamisi. Justkui illusioon kõrbes - alguses on loss, siis printsess, siis kaamel.. Kuni kaob loss, kaob printsess, ja jäädki oma kaameliga üksi.
Mõte ei jookse täna kudagi. Kohvi kaob tass tassi järel kõrist alla. Kuid paremaks ei muutu midagi. Pigem vastupidi.
Vastikusega tõusen laua tagant ja astun uksest välja. Istun autosse ja sõidan minema. Lasen kõik aknad alla, et tuulutada end pisut.. Makil tümakas põhja ja ainult gaasi..

Oh kus tahaks, lennata ära.. Jätaks maha kõik. Ja hakkaks pihta puhta lehena.

Elujõutorn

2008-02-23T09:10:00.002+02:00

Nii nad arvasid... Otsekui põline tamm mäekingul, on ta kõrgumas üle teiste ja on jälginud ning jälgib inimeste toimetusi. On jaganud nendega nii rõõme kui muresid. On ta astmetel astunud nii peremehest paruni jalg ning rääkimata teistest.
Võib arvata, et mõisavalitsejad tundsid seal rõõmu, nähes kõrgelt oma lokkavaid viljapõlde ja neil töötavaid töölisi. Hea enesetunde sai tornis nii mures, kui ka tervisest pakatav inimene...
Angela

Avanev vaatepilt, on fantastiline. Kaugustesse ulatuv pilk - Põllud, metsad, aasad - Nii kaugele, kui silm ulatub - puhas loodus ainult.
Nautides seda vaadet, mis avaneb, sa lausa tunned, kuidas sinusse voolab energiat ja jõudu. Hoolimata aastaajast on vaade alati hurmav ja kaasakiskuv.
Talvel naudid valget, sätendavat loodust. Hiilgus, mis ümber on, teeb lausa sõnatuks.
Sügisel, kui loodus on maalitud eri värvidega või suvel, kui päike loojub, laotades oma punaseid kiiri kõikjale. Lummav?
Raile

Nüüd, kui taas vajan su tuge, astun su poole tundmaks järjest rohkem hingepugevat meelerahu ja saabuvat kindlustunnet. Tean, et sa pole enam kaugel, sa juba ootad mind. Ootad, sest tunnetad läbi lähenevate sammude nendesse peitunud nõrkust ja jõuetust. Ma astun vaevaliselt - Ja ma väga vajan su abi.
Ja nii ma muudkui sammun, mõtlen äkitselt - ega miski muutunud ei ole, ega keegi teine meie dialoogi sekkuda ei taha?! See on nõrkus, mis juhib mu meeli. See peab lõppema, see jõuetus - ma tean. Ja tead sinagi, sest tunned ju mind ja mina usaldan sind, mu elujõutorn.
Taaskohtumisel tõden, et kõik on endine. Seal sa oled oma uhkuses, oma vapustavas julguses ja elujõulisuses. Oh, kuidas küll suudad olla nii vankumatult mõjus?! Mind valdab su rõkkav lummus. Ma naeratan ja ühtäkki tahaks ju jäädagi siia su juurde, et olla läbinisti õnnelik.
Oo, kui võimalusterohke maailm!
Jaanika

Kust inimene võtab selle jõu ja energia, et vaatamata ebaõnnestumistele jätkata? Kõige paremini on vist jõu suhted paigas looduses - toimib rütm, pidev muutumine, sünd, surm, kohanemine. Nagu puu, mis juurtega mulda on kinnitunud ja võimsaid harusid taeva poole viipab, tõestades leherohelisuses, õite lõhnas, lehtede kullas oma jõudu, ilu ja sära, sirutab inimene oma elu luues ja korraldades enda võimaluste piire, otsides ikka edasi, püüeldes unistuste täitumise poole.
Luua kaosest korda, keskenduda enda jõud ja tähelepanu ühele ja peamisele - see on väljakutse. Muuta oma ideed nähtavaks ehk materialiseerida soove, on paljude jaoks igapäevane küsimus. Ometi sõltub elu arhitektuuri teostamine igast üksikust ja paikapandud kivist ja sellest, kuidas need on laotud. Kes kord katuseni välja jõudnud, ei tahaks sealt küll alla kukkuda, kuid võiks kõik ponnistused iseeneste pärast unustada ja lipu kasvõi sellepärast heisata, et anti võimalus oma elutorn püstitada.
Krista

Igal maakivil on oma energia ja kui nendest torn ehitada, tekib suur energiaväli, mis saab energiat taevalt ja maalt. Igale inimesele ei mõju see energia, kui see inimene on negatiivse poolusega, aga suuremale osale annab ta siiski energiat, mis on vajalik inimese energia kaitsekilbile.
Ülle

Uksed olid alati avatud. Inimesed tulid nii lähedalt, kui kaugelt. Kes targemaks saama, kes abielluma, kes tähti uurima, kes teatrisse või kontserdile, kes lähiümbrusele uut vaatenurka saama, kes tööle. Kõigil oli seal hea olla.Valitses loomulik ja heatahtlik õhkkond.
Kadri

see torn, need seinad, need kivid! Iga kivi on maalt saanud kaasa energia ja välja, on tunda nende ladujate meisterlikkust ja käte tugevust.
Tõustes torni, tuleb mõtteid koondada ja mõelda, kui palju on inimesi, kui palju on kive. Aga kui vähesed valiti välja selle torni jaoks, need olid erilised kivid - jõuduandvad. Kõik ei sobinud, kõike ei toodud kohalegi. Igast kivist kiirgab positiivset energiat torni tippu tõusja poole. Igasugune tõusmine on positiivne, tipu lähenedes tõusevad ka tõusja emotsioonid ja enesetunne, paranenud on tuju ja olemegi kohal ELUJÕUTORNIS.
. Koondada uuesti mõtteid : palju on inimesi, palju on kive? Aga ainult need, kes on tõusnud torni, saavad teada, mis tunne on tunda end kindlana, nagu LOSSI ELUJÕUTORN. paneb tegutsema ja teod on suured nagu TORN ja LOSS.
Ene

Mäe all massiivsetest maakividest kõrguv värav, mis paistab nii jõuline. Lossi trepi ette jõudes on tunne, nagu oleks see tipp, kuid ei - kõik on alles ees.
See suur ehitis, mis seisab mu ees, õhkab erilist aukartust nii oma välimuse, kui ka suuruse poolest. Üles vaadates näen torni. See on nii kummaline : mul on tunne, nagu kutsutaks mind sinna.
Lossi sisenedes tervitab mind eriline hõng, mis tundub sellele lossile nii omane. Trepist üles minnes kuulen, kuidas taldade all, iga sammu astudes, astmed nagisevad. Astmete nagin jutustab igast inimesest, kes on nendel kõndinud. Seda peab oskama kuulata, sest see on lossi salamuusika.
Mida kõrgemale ma jõuan, seda kergem mul hakkab ja ikka valdab mind tunne, et mind ootab üleval miski, mis on kõigile vajalik.
Jalgades on küll juba väsimus, kuid ma ei jäta, lähen ikka edasi - kuni lossi torni tippu. Ka see trepp mu jalgade all räägib läbi naginate oma lugusid. Kivid seintel jutustavad oma hiilguses, et on olnud pea sajand seal, kus ma neid näen.
Üles jõudes ootab mind ees avar ja valgusküllane ruum, mis näitab suure uhkusega kõike, mida silmapiir ulatab nägema. See on tõeline elujõu ammutamise koht, sest seal näen, kui palju ilu meid ümbritseb ja see loodus - see võtab lausa hingetuks. Just selline on minu vaade tornist, mis aitab tunda end rahulikuna.
Pärast sellist elamust ning kaunist vaadet pargile, on mul jõudu edasi elada ning seda jõudu ka teistega jagada.
Age

Ikka samm sammu järel kõrgemale, vahel astmeid vahele jättes, vahel seisatades just kui järele mõeldes olnule ja samas tehes tulevikuplaane. Kohale jõudes avaneb imeline vaade, läbi aastaaegade, tagasi elule.
Tõusva päikese kiired kumavad läbi rohetavate puulatvade, kerge uduloor hõljub vee kohal, õhus on tunda värskust ja ainuke tajutav heli on lindude muretu sädin. Aeg ja ruum on kaotanud tähenduse, on ainult tohutu elurõõm.
Pääsukeste rõõmus sagin toob keskpäeva leitsakusse täiskasvanute luituma hakkava suve. Soe vihmahoog peseb tolmu ja toob tagasi säravad värvid. Ritsikate mahe sirin kuulutab peatselt saabuvat rahuaega.
Aeg täis küpsust ja mõistmist pakub lahkelt oma ande. Ka nukras kirjususes peitub oma soojus ja võlu.
Veripunaselt loojuva päikese kiirtes jätavad puud oma tumedad varjud külmale sinakale lumele. On lõpu ja alguse aeg.
Anneli

Meid kannustab see teistsugusus, mis peaks üleval ootama? Ta ootabki. Jõudes üles, on kõik see, mis alla jäi, nii kaugel, nii väike, nii vähetähtis. Kas või hetkeks, aga need mured ja mõtted, mis all meid ahistasid, on ununenud! Ümberringi laiub valge avarus, silmapiir, puuladvad, katused? Laske see kõik enda sisse - see ilu, see vabadus, see avarus ja valgus. See on vaade teisest küljest, see kinnitab, et alati on asjadel-olukordadel rohkem, kui üks külg ja tuleb leida enda jaoks see kõige meeldivam. Osake hinnata seda, mis meeldib, mis tekitab positiivseid emotsioone. Osake sellest koguda elujõudu - see polegi nii raske.
Otsige üles oma torn, hoidke ja kasutage seda.

Ä möh?

2008-01-04T11:32:00.000+02:00

Roosa elevant hõljub mu toas lae all, lagi lainetab ning mummud vilguvad sini-puna-roheliselt...Üks virrvarr on silme ees. Jube. Ma leban selili voodis, üritan mõelda, kuid liiga valus on. Üritan silmi liigutada, valus on. Üritan pead tõsta, valus on. Miski minu sees peatub hetkeks ja torkab valusalt. Valu on meeletu. Tahan juua.
Tõusen istukile, mõnus surin käib läbi. Kuidagimoodi komberdan kööki, keeran kraanist vee jooksma, pesen nägu ja joon tubli sõõmu. Uskuge mind, hakkas parem. Peavalu on tappev ning allpool vööd on valvelseisang. Edaspidiseks jätan meelde, et rohud ja alkohol sobivad vaid siis, kui eluisu lõplikult kadunud on.
Vaatan peeglisse - nägu mis mulle sealt vastu vaatab, ei ole enam mina. Kadunud on sära, rõõm, elujõud, alles jäänud vaid muremõtted, väsimus, habe ja tühi hing. Saagem tuttavaks, olen M.

Aastavahetuseni on veel loetud tunnid... Istun üksi kodus. Ei ole küll suur, ka mitte mugav, aga siiski oma. Mul on suur köök ja kaks suurt tuba. Polegi rohkem vaja. Arvuti ja teler ning mikrouun on mu parimad sõbrad siiani. Jürka oli ka, kuni ta mu armastusega jalga lasi, rohkem pole taht temast miskit kuulda. Võibolla on see põhjuseks, miks ma olen nii masenduses ja trotsi täis.
Istun tugitoolis, vaatan kardina vahelt aknast välja. Ausalt öeldes, sittagi pole muutunud. Valelikud ja vaesed jalutavad tänavail. Õhk on ka jahedam, võib loota, et ehk tuleb lumi isegi maha veel selle viimase paari tunni jooksul. Eilse vihmasajuga tekkinud lombid on endale jääteki peale tõmbanud. Arvuti klaviatuur keeldub minuga suhtlemast. Ehk on see sellest, et ma sinna kogemata aperitiivi peale valasin? Igatahes teatud klahvid on justkui nätsuga kinni. Pagan!
Poed on ka kinni, ning viimane vein kapis. Korgin lahti ning naudin oma veini teleka ees tugitoolis mõnuledes. Klõpsin mõtlikult puldinuppe, kuid leidmata sobivat kanalit, lükkan hoopis DVD peale ning Bruce Willis, welcome to my home. Ülikõva.
Telefon lauanurgal vaikib nagu haud. Paras talle. Sõpru mul õnneks ei ole, seega rahu on garanteeritud.
See-eest naaberkorteris käib kõva pidu. Seina tagant kostuvad kolksud vastu seina, ilmselt ülemeelik paarike. Ah, pohhui.
Viimasel ajal olen märganud end muust elust irduvat. Järjest rohkem istun kodus arvuti taga, aeg-ajalt satun ka autoga loodusesse. Loodus mulle meeldib, paljugi on veel avastamata. Oh, oleks vaid seda aega.
Alles mõnda aega tagasi olin seltskonnalõvi, käisime sõpradega pubides, lällasime poole ööni, käisime naistes kambaga. Vahest mõnel ööl ei jõudnudki koju. Peolt otse tööle ja töölt jälle pidusse. Oh, olid ajad, olid rajad... Ja seda kõike, kuni armusin... Kuid paraku jäin ka sellest ilma. Lubasin endale, et enam seda endaga juhtuda ei lase ning lõpetasin päevapealt. Hakkasin hoopis kodus patja nutma ning üritasin inimesi vältida niipalju kui võimalik. Selle kõige tõttu kaotasin söögiisu, kaotasin kaalu kohutava kiirusega. Tänu oma õele, kes oli mõistev ja hoolitsev, sain tagasi oma tervise ning enesekindluse. Võtsingi telefoni ning helistasin talle, ammu polnud ju näinud.

Uue aastani oli jäänud veel mõned minutid. Tõmbasin mantli selga, müts silmini pähe ning jooksin trepist alla õue. Palju rahvast oli tänavaile tulnud. Peale suurt pauku hakkas üks kätlemine ja jutupada. Suu väsis ära. Naabridki, kes tavaliselt toas kükitasid, olid välja tulnud ning hakkasid mingeid raketimoodustisi lumme sättima. Jah, just nimelt lumme. Paari viimase tunniga oli kenake lumi maha tulnud. Vaadates mõne mehe pürotehnikaoskust, siis meenus mulle mõne aasta tagune juhtum, kus üks ilutulestikurakett ootamatult taevasse lennates suunda muutis, ning ühe kolmanda korruse lahtisest aknast sisse tuhises, otse noorpaari voodisse. Maha põlesid nii kolmas korrus, kui ka mõne mehe uhkes, muahahaa. Ei üldiselt on lahe.
Tegin ka kiire tiiru mööda linna, eriti midagi vaadata polnudki, ehted olid küll ilusad, kuid needsamad betoonkastid, mida niigi juba palju kirutud, seisid endiselt hallid mordad ees. Pähh.
Sean sammud kodupoole tagasi. Ühes kõrvaltänavas põrkasin kokku ühe noore neiuga. Vabandasin kohmetusest, vaatasime üksteisele põgusalt silma ning jätkasime kumbki oma teed.
Alles kodus mantlit seljast võttes, turgatas pähe, et tuttav nägu oli. ja alles nüüd hakkas mind painama enim küsimus - kes ta oli? Kuna kohtumine oli kiire, ei suutnud muud meenutada, kui ilusad näojooned, sinised silmad ning heledad juuksed. Kahjuks küll ei leidnud oma fotoalbumist ühtki sarnase joonega nägu, kuid lootus kaob viimasena. Võtsin veel klaasikese veini, mängisin arvutis kaarte mõne partii ning läksin voodisse. Isegi uinuda ei saanud. See nägu painas mind.
Kohutav. Ma läksin endaga tülli, et kas ma peaks teda otsima või hoopis eluga edasi minema, et nagunii pole minu tüüp.
Oehh. Eks aega annab arutust. Lülitasin telefoni välja, keerasin raadio unelainele ning magus uni võis tulla.

Terv...

2008-01-03T21:19:00.000+02:00

Uusaasta edukalt vastu võetud.. nüüd võib hakata elama :)
Minu uus Netikodu asub siin.. ja hakkab sisaldama minu kirjatöid.. loodetavasti :D

cheers,
M.